2-23-9567 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-9567 Tsiviilasi Sx

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Sünni tõendite kohaselt on Rxxxx

Rxxxxxxxe Sxxxxx Rxxxxxxxx ja Rxxx Rxxxxxxxx isa. Seega on kostja, kui hagejate I ja II isa, kohustatud hagejaid ülal pidama.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Hagejad taotlevad igakuise elatise väljamõistmist miinimummääras. Perekonnaseaduse (

) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.

1. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles laste vajadused saab rahuldada lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui lapsed viibivad kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

§ 108

näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 3

§ 101alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist.

Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada laste sünniajad ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. Rahvastikuregistri andmetel on hagejate seadusliku esindajal kolm alaealist ülalpeetavat sündinud xxxxxxxxxx. a, xxxxxxxxxx. a (hageja I) ning xxxxxxxxxx. a (hageja II). Seejuures ei ole xxxxxxxxxxx a sündinud laps hageja seadusliku esindaja ning kostja ühine laps. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse laste sünnikuupäevad ning märkida, et lapsed viibivad ühes kalendrikuus isaga keskmiselt 2-3 ööpäeva ning lapsetoetus ja lasterikka pere toetus makstakse laste emale, siis moodustab seadusjärgne miinimumelatis perioodil 01.05.

1. a kuni 30.06.
2. a järgmiselt: • • Hageja I 206,16 eurot [249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 54,17 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)]; Hageja II 166,74 eurot [249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 54,17 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) = 196,16 eurot. Elatise vähendamine 15%, kuna hageja I ja hageja II vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, seega 196,16 x 0,85 = 166,74 eurot]. Tagasiulatuv elatis hagejale I kujuneb seega 412,32 eurot (2x206,16) ning hagejale II 333,48 eurot (2x166,74). Ühtlasi mõistab kohus alates 01.07.
3. a hageja I kasuks välja igakuise elatise summas 206,16 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni. Samuti mõistab kohus hageja II kasuks alates 01.07.
4. a välja igakuise elatise summas 166,74 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx. a. Nimetatud summad muutuvad iga aasta
5. aprillil (esimest korda
6. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

§ 100lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb elatis kanda iga kuu 10ndaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja LxxxxxRxxxxxxxx arvelduskontole. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hagejad on 4