Obsah (15)

§ 416§ 113§ 82§ 101§ 172§ 168§ 415§ 403§ 14§ 4034§ 8§ 13§ 1§ 164§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi (number ja menetluse ese) nr 2-22-17631 OK Incure OÜ hagi M. V. vastu TF Bank AB (publ) Eesti

§ 416lg-ga 1 erakorraliselt üles (dtl 24).

TF Bank AB loovutas 23.09.2022 lepingust tuleneva nõude koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega, samuti kõigi tagatistega ning muude õigustega hagejale. Nõude omandiõigus on üle läinud loovutamise kuupäevast (dtl 25). Laekumised inkassomenetluses puuduvad. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 7805,31 eurot (laenujääk 10 039,68 eurot, millest on maha arvatud maksegraafikujärgse põhiosa katteks kokku 2234,37 eurot, millest viimane tagasimakse summas 23,00 eurot arvestati 10.06.2022 põhiosa katteks). Vastavalt laenulepingu eritingimustele on pooled kokku leppinud intressimääras 0,036% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista intress 365,50 eurot. Viimane intressi osamakse 10.05.2022 on arvestatud intressiosamakse katteks. Intress on kujunenud järgnevalt: perioodil 10.06.2022– 10.09.2022 tasumata intressiosamaksete eest 330,25 eurot + (11.09.2022 – 23.09.2022 põhiosa summalt 7531,30 x 13 päeva x 0,036% = 35,25 eurot), s.o kokku 365,50 eurot. Vastavalt laenulepingu üldtingimustele on krediidiandjal õigus osamakse tasumata jätmise korral nõuda tasumata põhiosalt viivitusintressi 0,055%. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (24.09.2022–23.11.2022), kokku 171,40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt lepingu eritingimustes kokkulepitule laenuhaldustasu kokku 11,60 eurot (4 x 2,90 eurot) ja

§ 113

2 lg-te 1 ja 2 ning lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.3 (krediidiga seotud kulud) alusel võla sissenõudmiskulu 19,40 eurot (4 x 4,15 eurot) ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid – võlamenetleja töö, tasulised päringud (5 eurot), 01.11.2022 (25 eurot) ja 14.11.2022 (5 eurot), meeldetuletuskirjade edastamised. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid olukorras, kus võlgnik ei ole makseviivituses oma kohustusi kohaselt täitnud. Hagi õigusliku alusena viitab hageja mh võlaõigusseaduse (

) § 396 lg-le 1, § 397 lg-le 1, § 76 lgle 1,

§ 82

lg-le 1,

§-le 100,

§ 101

lg 1 p-dele 1, 4 ja 6,

§ 113lg-le 1.

2 8. Hagilt on tasutud riigilõiv 700 eurot. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja ka viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

HAGEJA 22.12.2022 SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (dtl 56-68)

1. Lepingu üldtingimuste p-st 8.1 tulenevalt loetakse teade kättesaaduks, kui teade on saadetud postiga Eritingimustes näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Lepingu ülesütlemise teade on edastatud 23.09.2022 kostjale Eritingimustes olevale aadressile xxxx xxx xx–xx, xxxxxxxx xxxx;, mis on jäetud postiasutuse poolt saaja postkasti. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda kostjale ülesütlemisteate kättetoimetatuks alates edastamisest so. 23.09.2022 viie kalendripäeva jooksul s.o. 28.09.
2. Kostja on ise esitanud lepingu sõlmimisel enda aadressiks xxxx xxx xx–xx, xxxxxxxx xxxx;. Kostja ei ole teavitanud enda kontaktandmete muutumisest, seega on lepingu ülesütlemise teade edastatud laenuandja poolt kostja elukohta ning kostjal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Lisaks juhib hageja tähelepanu, et tahteavalduse saab lugeda kättetoimetatuks ka kohtumenetluses (v.a kui pole kasutatud mõnda kättetoimetamisfiktsiooni; RKTKo nr 3-2-1-53-16). Käesolevas asjas on kostja saanud ülesütlemisavalduse kätte hiljemalt 29.11.2022, kui kostja lepinguline esindaja sai kätte hagimaterjalid sh ülesütlemisavalduse.
3. Laenuandja poolt on teade nõude loovutamisest edastatud kostja poolt lepingu sõlmimisel esitatud epostile xxxxxx.xxxxxxxxx@xxxx.xx (nähtub lepingu eritingimustest) läbi massteavituse rakenduse 27.10.2022 (dtl 83). Nimetatud kuvatõmmisest nähtub kostja e-mail, saatmise kuupäev ning teatise pealkiri. Lisaks on ka hageja poolt edastatud kostjale 01.11.2022 nõudekiri koos nõude loovutamise teatega (dtl 85). Kostja on pahatahtlikult väitnud, et ta pole nõude loovutamisest teadlik, kuna on kinnitanud hagejale 14.11.2022 e-kirjaga, et ta on saanud korduvalt teavitusi (dtl 87). Antud e-kirjast nähtub ka asjaolu, et kostja on igati teadlik oma kohustuse täitmata jätmisest TF Bank ees. Riigikohus on märkinud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (RKTKo nr 2-156538/82, p 14). Kuna antud juhul on teate adressaat kostja ehk füüsiline isik, sai teate lugeda kättesaaduks ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest. Kolleegium on lisanud, et kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk (RKTKo nr 2-19-14714, p-d 11.1-11.2). Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kuna kostja kasutab siiani e-posti xxxxxx.xxxxxxxxx@xxxx.xx, siis võib mõistlikult eeldada, et kostja on saanud nõude loovutamise teate kätte ning kostjal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda.

§ 172

sätestab, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja esitas omandiõiguse ülemineku tõendamiseks laenuandja kinnituse nõude loovutuse kohta (hagiavalduse lisa 7). Lisaks esitas hageja ka

§ 168lg-st 2 tuleneva digiallkirjastatud nõude loovutamise kinnituse (dtl 89).

Hageja leiab, et eeltooduga on tõendatud nõude loovutamise kostjale kättetoimetamine ning nõude omandiõiguse üleminek hagejale. 11. Kui kostja väidab, et tagasimaksete arvestamise järjekorda on rikutud, siis oleks pidanud kostja ka välja tooma asjaolud, kuidas ta antud tulemuseni on jõudnud. Oluline on juhtida tähelepanu asjaolule, et viivitused osamaksete tasumisega tekkisid alles lepingu nr 701968761 ajal, s.t jaanuarist 2022.a., seega ei olnud võimalik

§ 415

lg-s 2 sätestatud järjekorda varasemalt rikkuda, sest sissenõutavaks muutunud osamaksed tasuti õigeks ajaks ehk liidetavate järjekord ei mõjuta lõppsummat. Kui esines mõni viga tagasimakstud summade sidumisel, siis see ei saa veel aluseks olla intressist vabanemisel. Hälve võib olla maksimaalselt kahekohaline number. Hageja esitas antud asjaolu tõendamiseks kõik eelnevad lepingud, maksegraafikud ning kostja poolt tehtud tagasimaksete faili (dtl 90-94). Lisaks 3 esitas kõigi lepingute alusel saadud krediidi väljamaksmist tõendavad dokumendid. Tõenditest nähtub, et kostja on tasunud igakuiseid osamakseid vastavalt tol hetkel kehtinud lepingule: - 15.09.2016 laenulepingust (dtl 70-82) tuleneva maksegraafiku (dtl 94) alusel, on kostja teinud tagasimakseid kokku 1382,30 eurot (dtl 90-93), mis on arvestatud kuni 10.10.2017 maksegraafikus toodud osamaksete katteks. - 16.09.2016 (seisukohas ekslikult märgitud 15.09, kohtu tähelepanek) laenulepingu alusel on saanud kostja laenu summas 3400 eurot (dtl 96). Pärast kostja poolt tehtud tagasimakseid oli lepingust tulenev laenujääk 2749,06 eurot, mis arvestati 27.09.2017 lepingu laenujäägi sisse. - 27.09.2017 laenulepingust (dtl 98-106) tuleneva maksegraafiku (dtl 107) alusel, on kostja teinud tagasimakseid kokku 1418 eurot (dtl 90-93), mis on arvestatud kuni 10.05.2018 maksegraafikus toodud osamaksete katteks. - 28.09.2017 (ekslikult 27.09.2017, kohtu tähelepanek) laenulepingu alusel on kostja saanud lisalaenu summas 4400 eurot (dtl 109). Lepingu laenujääk 7369,06 eurot koosnes refinantseeritava lepingu laenujäägist 2749,06 eurot, lisalaenust 4400 eurot ja lepingutasust 220 eurot. Pärast kostja poolt tehtud tagasimakseid oli lepingust tulenev laenujääk 10.05.2018 seisuga 6834,71 eurot, mis arvestati 10.05.2018 sõlmitud lepingu laenujääki. - 10.05.2018 laenulepingust (dtl 111-119) tuleneva maksegraafiku (dtl 120) alusel, on kostja teinud tagasimakseid kokku 1746 eurot (dtl 90-93), mis on arvestatud kuni 10.02.2019 maksegraafikus toodud osamaksete katteks. - 10.05.2018 laenulepingu alusel on kostja saanud lisalaenu summas 500 eurot (dtl 122). Lepingu laenujääk 7384,71 eurot koosnes refinantseeritava lepingu laenujäägist 6834,71 eurot, lisalaenust 500 eurot ja lepingutasust 50 eurot. Pärast kostja poolt tehtud tagasimakseid oli lepingust tulenev laenujääk 10.02.2019 seisuga 6667,03 eurot, mis arvestati 20.02.2019 sõlmitud lepingu laenujääki. - 20.02.2019 laenulepingust (dtl 124-132) tuleneva maksegraafiku (dtl 133) alusel, on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 2575,97 eurot (dtl 90-93), mis on arvestatud kuni 10.03.2020 maksegraafikus toodud osamaksete katteks. 20.02.2019 laenulepingu alusel on kostja saanud lisalaenu summas 1500 eurot (dtl 135). Lepingu laenujääk 8242,03 eurot koosnes refinantseeritava lepingu laenujäägist 6667,03 eurot, lisalaenust 1500 eurot ja lepingutasust 75 eurot. Pärast kostja poolt tehtud tagasimakseid oli lepingust tulenev laenujääk 10.03.2020 seisuga 6934,44 eurot, mis arvestati 17.03.2020 sõlmitud lepingu laenujääki. - Hagiavalduse aluseks olevast 17.03.2020 laenulepingust nr 701968761 tuleneva maksegraafiku (dtl 136-137) alusel, on kostja teinud tagasimakseid 4863 eurot (dtl 90-93), mis on arvestatud täielikult kuni 10.05.2022 maksegraafikus toodud osamaksete katteks ning osaliselt 10.06.2020 põhiosamakse katteks. Seisukohas toob hageja välja ka nimetatud lepingu maksegraafiku, millest nähtub igakuise osamakse suurus sh põhi-, intressi- ja laenuhaldustasude summa. Nõude aluseks oleva lepingu 701968761 alusel on kostja saanud lisalaenu summas 2957,37 eurot (dtl 139). Lepingu laenujääk 10 039,68 eurot koosneb refinantseeritava lepingu laenujäägist 6934,44 eurot, lisalaenust 2957,37 eurot ja lepingutasust 147,87 eurot. 12. Hageja märgib, et kokku on kostja saanud laenu 12757,37 eurot ning kostja väide, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 11985,27 eurot, vastab tõele. Hageja nõude aluseks on lepingust nr. 701968761 tulenev nõue. Hageja toob välja, et tagasimaksed on arvestatud järjestikuste lepingu maksegraafikust tulenevate osamaksete katteks, s.t põhiosa katteks 2234,37 eurot, intressi katteks 2516,55 eurot, laenuhaldustasude katteks 75,40 eurot (tasumata alates 10.06.2022 osamaksest, s.t. 4 x 2,90 eurot). 13. Krediidivõimelisuse hindamisel on esialgne võlausaldaja lähtunud

§ 403

4 lg-s 2 sätestatust, millest tulenevalt võib krediidiandja hindamistoimingute ulatuse kindlaks määrata vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Laenuandja tegevust krediidi andmisel reguleerib muuhulgas KAVS § 44 nõuetele vastavad sisemised regulatsioonid, mis näevad ette nii krediidivõimelisuse hindamise 4 metoodika kui ka reeglid krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe kogumise ja kontrollimise kohta. Laenuandja on krediidireeglite väljatöötamisel pidanud silmas, et tarbijakrediidilepinguid sõlmitakse üksnes juhul, kui laenuandja on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita kokkulepitud tingimustel. Kostja on esitanud laenu saamiseks taotlused, kus kostja esitas väga põhjalikud andmed oma sissetuleku, kohustuste, töökoha ja ülalpeetavate kohta (dtl 140-143). Krediidiandja sise-eeskirju järgides teostati krediidianalüüs (dtl 144), mille järgi sissetulekute ja kohustuste suhtarv on saadud 45%. Tulemusele jõuti esitatud arveldusarve väljavõttest tulenevalt. Kontrollitud teabe kogumis (kostja poolt esitatud andmed, pensionikeskusest sissetuleku kontrollimine, maksehäireregister) analüüsimise tulemusena leidis krediidiandaja, et kostja on krediidivõimeline ning suudab võetud kohustusi täita selles kokkulepitud tingimustel. Kostja maksekäitumine pärast lepingute sõlmimist kinnitas samuti, et krediidiandaja hindas kostja maksevõimet õigesti. Kostja tasus tähtaegselt osamakseid kuni jaanuarini 2022, millest tulenevalt läks enne makseraskuste ja lepingu ülesütlemiseni oluline aeg. Lisan siinkohal, et kostja soovis viimase taotluse esitamisel laenu ligikaudu 10 000 eurot, kuid krediidianalüüsi tehes, pidas laenuandja mõistlikuks ~ 3000 eurot. Lisaks on soovinud kostja 2022 a veebruaris ja aprillis veel lisalaenu, kuid taotlused lükati krediidiandaja poolt tagasi. Lisaks eelnevale lisab hageja, et kostja kohustus oli

§ 14

lõigete 1 ja 2 ning

§ 4034 lõike 3 ls 2 tulenevalt esitada tõesed andmed.

Tarbija poolt tahtlikult teabe esitama jätmine või teabe võltsimine kujutavad endast tarbija lepingueelsete kohustuste rikkumist, mille tagajärjeks on krediidiandja poolt tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamine. Viimane tähendab seda, et (õigete) andmete esitamise korral oleks tagajärjeks olnud krediidiandja keeldumine krediidilepingu sõlmimisest, kuna andmete hindamise tulemusena oleks krediidiandja jõudnud järeldusele, et tarbija ei ole krediidivõimeline. Seega ei lasu krediidi võtmisel kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka laenuvõtja ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Kui tarbija on

§ 14

lg-te 1 ja 2 ning

§ 403

4 lg 3 ls 2 kohustust rikkunud ning krediidiandja on seetõttu hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja selle eest ei vastuta ning

§ 4034

lg-s 7 sätestatud tagajärg (intressimäära vähendamine seadusjärgse määrani) ei rakendu. Piisava hoolsusega vastutustundliku laenamise nõude täitmist ei saa käsitleda positiivse tulemuse tagatisena tarbija hilisema maksevõime suhtes. Krediidi andmisel ja võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua tarbijale positiivset tulemust, samuti ei kvalifitseeru tarbija hilisem makseraskustesse sattumine vaikimisi krediidiandja või -vahendaja hooletuseks. Vastutustundliku laenamise nõude täitmisel ei saa krediidiandja või -vahendaja tegevust kvalifitseerida konkreetses krediidisuhtes vastutustundliku laenamise nõude rikkumisena, kui see puudutab asjaolusid, mis ei ole krediidiandja või - vahendaja otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on krediidi andmisele ja võtmisele olemuslikud või mida krediidiandja või -vahendaja ei saanud ega pidanud ette nägema (nt tarbija hilisema makseraskuse põhjustab majanduskeskkonna üldine halvenemine; tarbija töötasu kaotus/vähenemine; tarbija muude tulude vähenemine; tagatisvara turuväärtuse vähenemine; tarbija poolt hiljem võetud täiendavad finantskohustused; tarbija poolt tema tegeliku krediidihuvi, olemasolevate finantskohustuste ning muu olulise informatsiooni varjamine, mis võib olla vajalik tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks jmt). Krediidiandjal või -vahendajal on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et tarbija teab oma krediidi eesmärki ja finantsolukorda (mis hõlmab endas informatsiooni kogumit tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete finantskohustuste ning muude regulaarsete majapidamiskulutuste kogusuuruse kohta) ning et tarbija esitab krediidiandjale või -vahendajale enda huvi, vajaduse ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine ei tooks automaatselt kaasa kostja vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik (

§ 8

lg 2) ning lepingu rikkumisega kaasneb vastutus (

§ 101

). Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate 5 tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslik seisund halveneb ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, kuid regulatsiooni eesmärgiks ei ole laenusaaja vastutusvõime vähendamine. Hageja hinnangul krediidiandaja täitis kostjale laenude andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis

§ 4034 sätestatud nõudeid.

Laenuandja kontrollis põhjalikult võlgniku krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja sissetulekut, kohustusi, maksehäirete puudumist ning ka võlgniku poolt esitatud andmete tõesust. 14. Laenulepingu lepingueelses teabes on kirjas, et laenuvõtjal on õigus taotleda lepingu tingimuste muutmist (makseperioodi pikendamine või lühendamine, lisasumma taotlemine jms). Lepingu tingimusi saab muuta

§ 13

lg 1 alusel kostja ja panga kokkuleppel eeldusel, et muudatuste tegemise hetkel saavad täidetud vastutustundliku laenamise nõuded. Kostja ja laenuandja sõlmisid 17.03.2020 lisalaenulepingu nr. 701968761, millega refinantseeriti eelnevat laenu ning lepiti kokku uutes tingimustes, mida kostjal oli võimalik mõjutada. Viimase refinantseerimislepinguga lepiti kokku kostjale ka soodsamates tingimustes, see tähendab intressi- ja viivisemäär oli 12,09% aastas (19.02.2019 lepingu puhul oli intressi- ja viivisemääraks 14,09% aastas). Eelnevalt on hageja juba tõendanud laenujäägi kujunemist ning kostja korrektset maksekäitumist enne 17.03.2020 sõlmitud lepingut (viivitused tekkisid alles jaanuaris 2022), s.t polnud alust kostjaga sõlmitud 19.02.2019 lepingu ülesütlemiseks ning kostja poolt olid täidetud ka lisalaenu saamise tingimused (kostja oli krediidivõimeline). Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja poolt viidatu puhul ei saa olla tegemist tühise tüüptingimusega. HAGEJA VIIMASED SELGITUSED (dtl 157-162) 15. Hageja leiab 04.12.2023, et esialgne võlausaldaja on kostja majanduslikku võimekust hinnanud nõuetekohase hoolsusega järgides

§-s 4034 sätestatud nõudeid. Kostja krediidivõimelisust hinnati pangakonto väljavõtte alusel, kontrollides kostja esitatud andmete, s.t sissetuleku ja kohustuste õigsust (dtl 167-217). Krediidianalüüsi tulemusel jõudis krediidiandaja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline, kostja keskmine netosissetulek pangakonto väljavõtte alusel oli kokku 951 eurot (kostja netosissetulek xxxxxxxx xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx) – kohustused kokku 433 eurot (sh uuest lisalaenu lepingust 701968761 tulenev kuumakse 185 eurot) (vt. 22.12.2022 seisukoha lisa 21). Kohustuste/sissetuleku suhtarv oli 45%. Kostjale jäi peale igakuiste kohustuste tasumist 518 eurot. Krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge, laenu väljastamisel oli klient maksevõimeline. Ka kostja maksekäitumine kinnitas, et krediidiandja hindas kostja maksevõimekust õieti. Tegemist oli pikaajalise kliendiga, kelle varasema maksekäitumisega probleeme ei olnud. Kostja tasus korrektselt igakuised laenumakseid perioodil 2016 kuni jaanuar 2022. Tarbija makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus. 16. Kui kohus leiab aga, vaatamata hageja poolt käesolevas seisukohas toodud selgitustele ja tõenditele, et krediidiandaja on rikkunud

§ 4034

lg-s 6 sätestatud kohustust, esitab hageja siiski nõude ümberarvestuse koos alternatiivse nõudega. Ringkonnakohus selgitas, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla

§ 403

4 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngko nr 2-22-145432, p 24). Seega tuleks lepingus kokkulepitud intressimäära vähendada seadusjärgse intressimäärani, mis lepingute sõlmimise ajal oli

2. Arvestades, et kostja on 15.09.2016 laenulepingu ja 27.09.2017, 10.05.2018, 20.02.2019, 17.03.2020 lisalaenu lepingute alusel saanud kokku laenu summas 12 757,37 eurot (vt. 22.12.2022 seisukoha lisasid 8, 11, 14, 17, 19) ning kostja on lepingute katteks teinud tagasimakseid kokku 11 985,27 eurot (vt. 22.12.2022 seisukoha lisa 5), kujuneks hageja põhinõudeks 772,10 eurot. Seega, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja alternatiivselt kostjalt 6 hageja kasuks välja mõista võlgnevuse kokku summas 772,10 eurot ning menetluskulud jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. KOSTJA 13.12.2022 VASTUS HAGILE (dtl 39-52)
3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4. Kostja leiab, et tarbijakrediidi ülesütlemine ei ole tõendatud. Kui hageja ei suuda ülesütlemist tõendada, siis tuleb jätta hagiavaldus vähemasti suuremas osas rahuldamata, sest hagi esitamise kuupäevaks olid sissenõutavaks muutunud ainult viivituses olnud osamaksed. Hageja ega krediidiandja ei ole kostjat nõuete loovutamisest enne hagiavalduse esitamist teavitanud ning kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud ka nõuete kehtivat üleminekut. Ka hagi lisana 5 esitatud teatis on allkirjastamata pdf fail, mille puhul ei ole võimalik tuvastada, millal see koostatud on ja kas selle koostas volitatud isik. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et see teatis oleks kostjale saadetud seaduses nõutud vormis ja ka kätte toimetatud. Seega, kuni hageja ei ole esitanud kohtule nõuete loovutamise teatist kirjalikus vormis, võib kostja kohustuste täitmistest keelduda. Kui hageja jätab kirjaliku teatise esitamata või kui teatis on allkirjastatud alles peale hagi esitamise kuupäeva, siis tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud nõuete kehtivat omandamist hiljemalt hagi esitamise kuupäeval, mistõttu ei saanud tal olla sellel ajahetkel kostja vastu ka nõudeõigusi.
5. Hageja ei ole välja toonud, kuidas tekkisid kostjalt nõutavad summad ja mille alusel on need summad saadud. Hageja ei ole tõendanud mis summa on kostjale krediiti antud. Kostja tõendab oma pangaväljavõtetega, et ta on krediidiandjale al 2016 – 2022 tagastanud kokku 11985,27 eurot (dtl 4652). On võimalik, et krediidiandja ei ole arvestanud kostja tehtud tagasimakseid kooskõlas seadusega ja on rikkunud tagasimaksete arvestamisel seaduses imperatiivselt sätestatud tagasimaksete järjekorda, mistõttu võib olla põhjendatud lugeda kõik kostja tehtud tagasimaksed põhivõla katteks. Kui hageja ei suuda teha kohtule selgeks kuidas on toimunud kostja kohustuste kujunemine ning leiab kinnitust, et krediidiandja on rikkunud tagasimaksete arvestamise järjekorda ja ei ole lisaks järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb intressi ja laenuhaldustasu tasumise nõuded jätta rahuldamata. Ainuüksi kostja sisuliselt olematu varalise seisundi ja väikese regulaarse sissetuleku ning lisaks muude kohustuste, ka x alaealise lapse kasvatamisega seotud kohustuste tõttu, oleks kredidiiandjale pidanud olema selge, et kostja ei olnud krediidivõimeline.

§ 403

4 lg-st 7 tulenevalt loetakse sama paragrahvi lg 6 rikkumisel, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks on

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 21. Hageja pole tõendanud, et kostjale on meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise ja nõuete loovutamise teatis üldse esitatud ning et kostja on need kätte saanud enne hagi esitamist, mistõttu võis kostja nõuete täitmisest hagejale keelduda. Eeltoodust tulenevalt saaks hageja

§ 113

lg 2 järgi nõuda kostjalt viivist alles alates hagi esitamisest.

113 lg-s 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja on hagis nõudnud viivist aga ainult kuni hagi esitamiseni. Seega tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata.

1. Kui krediidiandja sõlmis kostjaga tarbijakrediidilepingu millega lepiti kokku tegelikkusele mittevastavas laenujäägis (jäägi kujunemine on tõendamata), siis on seda tehtud kostjat ebamõistlikult kahjustava krediidiandja tingimusena, millega võimaldatakse krediidilimiidi suurenemist ning lepingu muutmisega pikendada (alustada uuesti) maksete arvestamise perioodi, mis toob kaasa kostjale kokkuvõttes suurema põhisumma ja ka kõrvalnõuete tasumise kohustuse, mis on tühine. Tühisusest tulenevalt tuleb suurem osa kostja tagasimaksetest arvestada põhisumma katteks ning lisaks puudub hagejal õigus nõuda muid tasusid. 7
2. Kostja märkis 6.01.2023 seoses hageja väljapakutud kompromissiga (dtl 147-149), et kostja ei saa käesoleval hetkel hageja pakutud kompromissiga nõustuda, kuna ta ei ole hageja nõudeõiguses, aga ka nõuete suuruse õiguspärasuses veendunud. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
4. Poolte nõusolekul lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pole vaidlust selles ja on tuvastatav, et kostja ja TF Bank AB (publ) Eesti filiaal (esialgne võlausaldaja) sõlmisid 17.03.2020 väikelaenulepingu, mille eritingimuste kohaselt lepiti kokku laenujäägis 10039,68 eurot (dtl 11-18, vastav leping ja üldtingimused). Kohus leiab, et kostja ja TF Bank AB (publ) Eesti filiaal vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 tähenduses. TF Bank AB (publ) Eesti filiaal oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

1. Kostja on esitanud esiteks vastuväite, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemine ei ole tõendatud. On tuvastatav, et TF Bank AB (publ) Eesti filiaal saatis kostjale 23.09.2022 lepingu erakorralise ülesütlemise teate (dtl 24), mis on saadetud postiga kostja aadressile ja mis on hageja selgituste kohaselt jäetud postiasutuse poolt saaja postkasti. Laenulepingu nr 701968761 üldtingimustes p-st 8.2 on märgitud, et teade loetakse kättesaaduks, kui teade on saadetud postiga eritingimustes näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva (dtl 12). Samuti on tuvastatav, et kostja on 14.11.2022 hagejale e-postilt xxxxxx.xxxxxxxxx@xxxx.xx saatnud hageja esindajale e-kirja (dtl 87), milles märgib mh, et „Olen tõesti saanud korduvalt teavitusi. Kui mul oleks võimalused, siis summa oleks juba tasutud. Ilmselgelt mul pole sellist raha kuskilt võtta. Peale TF Bank'i on mul võlgnevusi veel.“ Kohtu hinnangul on sellega tõendatud, et ka tarbijakrediidilepingu ülesütlemisega seonduva teate on kostja kätte saanud. Lepingu ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik lepingust tulenevad kohustused.
2. Kostja on asjas esitanud ka vastuväite, et hageja ei ole tõendanud nõuete kehtivat üleminekut. Hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, mille järgi väidetavalt nõue kostja vastu hagejale loovutati. Hagiavaldusele on lisatud 15.11.2022 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõude loovutamise kinnitus .pdf failil, millelt ei nähtu, kes selle on digitaalselt allkirjastanud (dtl 25). Hageja on kohtule esitanud ka 27.10.2022 teate nõude loovutamisest, mis on saadetud kostja e-mailile, mida kostja siiani kasutab (dtl 83) ja lisaks on hageja poolt edastatud kostjale 01.11.2022 nõudekiri koos nõude loovutamise teatega (dtl 85). Samuti on kostja kinnitanud hagejale 14.11.2022 e-kirjaga, et ta on saanud hagejalt korduvalt teavitusi (dtl 87).

§ 168

lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist.

§ 172

kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Loovutamisdokument peab olema kirjalikus vormis. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et on tõendatud, et ta on enne kohtusse pöördumist kostjale teate nõude loovutamise kohta kätte toimetanud. Nõude loovutamise kinnitusest ja teatisest nähtub, et TF Bank AB (publ) Eesti filiaal on 23.09.2022 loovutanud lepingust tulenevad 8 nõuded hagejale. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus nõude loovutamise tõendatuks. Hageja on

§ 164

lg 1 ja 2 järgi lepingust tulenevate nõuete osas TF Bank AB (publ) Eesti filiaal asemel seega uus võlausaldaja.

1. Kohus peab kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul mh omal algatusel ka seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 17).
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette

§ 403

4, mille lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

§ 4034

lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest.

1. Riigikohtu hiljutise praktika kohaselt seisneb nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (vt ka RKTKo 2-2113098, p 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud varasemalt kõrgema kohtu praktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20106661, p 55). Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 2-14-21710/105, p 25.3). Seega on krediidiandja kohustuseks hinnata ja mh kontrollida, kas lisaks soovitud laenu teenindamisele on tarbijale veel laene antud ning kas kostja poolt avaldatud andmed sissetulekute ja väljaminekute kohta vastavad tõele.
2. Kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Hageja on välja toonud ja tõendite alusel on tuvastatav, et algne krediidiandja on ajavahemikul 2016 kuni 2020 kostjaga sõlmitud laenulepingut sisuliselt iga-aastaselt (dtl 70-82, 98106, 111-119, (dtl 124-132) refinantseerinud, st andnud laenu juurde ja muutnud maksegraafikuid. Kohtu hinnangul viitab sellise tihedusega maksegraafiku muutmine raskustele laenu tagasimaksmisel. Kohtule on tõendina esitatud kostja AS SEB Panga väljavõte, mis eelnes 17.03.2020 krediidilepingu sõlmimisele (dtl 167-217). Pole tuvastatav, et krediidiandja oleks ka varasemaid tarbijakrediidilepinguid sõlmides kostja sissetulekuid analüüsinud või tema pangakonto väljavõtteid küsinud. Kohtule tõenditena esitatud kostja kahest laenutaotlusest (dtl 140-141) ei ole võimalik tuvastada nende laenude taotlemise konkreetset aega, küll on kostja märkinud ühes nendest oma 9 sissetulekuteks 1200 eurot neto ja kohustusteks 500 eurot ning teises sama sissetuleku ning kohustuseks 800 eurot. Kostja on oma laenutaotlustes märkinud ülalpeetavate arvuks kolm. Kohtule jäävad eeltoodu valguses mõistmatuks hageja abstraktsed selgitused, et kostjale laenu andes tegi krediidiandja sise-eeskirju järgides teostati krediidianalüüsi, mille järgi sissetulekute ja kohustuste suhtarv on saadud 45%, millisele tulemusele jõuti esitatud arveldusarve väljavõttest tulenevalt. Kontrollitud teabe kogumis (kostja poolt esitatud andmed, pensionikeskusest sissetuleku kontrollimine, maksehäireregister) analüüsimise tulemusena leidis krediidiandaja, et kostja on krediidivõimeline ning suudab võetud kohustusi täita selles kokkulepitud tingimustel. Kostja maksekäitumine pärast lepingute sõlmimist kinnitas samuti, et krediidiandaja hindas kostja maksevõimet õigesti. Kohtu hinnangul ei viita tarbijakrediidilepingu iga-aastane refinantseerimine ja kostjapoolne laenu juurdevõtmine eeltoodud tõendeid kogumis analüüsides kostja jätkusuutlikule krediidivõimelisusele. Samuti pole aru saada, kas krediidiandja on laenu andes ja arvutusi tehes üldse arvestanud kostja poolt avaldatud ülalpeetavate olemasoluga ja kohustusega pere ainsa palgasaajana neid lisaks enesele ülal pidada.

§ 4034

lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule esitatud asjaolusid ja tõenditest ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud mingid krediidiandja nõutud andmed esitamata. Pigem saab järeldada, et krediidiandja ei ole hoolikalt analüüsitud laenuotsuse tegemiseks kostjalt lisaandmeid nõudnud. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediite andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 33. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla

§ 4034

lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16).

§-s 94 sätestatud intressimäär oli 17.03.2020 lepingu sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist (0,036 % päevas) madalam. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Vastavad kõrvalnõuded (s.o intress, laenuhaldustasu, võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.

1. Hageja on esitanud kohtule 4.12.2023 nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 163-165). Hageja on tõendanud, et kostja on saanud 15.09.2016 laenulepingu ja 27.09.2017, 10.05.2018, 20.02.2019, 17.03.2020 lisalaenu lepingute alusel kokku laenu summas 12757,37 eurot (dtl 96, dtl 109, dtl 122, dtl 135 ja dtl 139) ning kostja on lepingute katteks teinud tagasimakseid kokku 11985,27 eurot. Kostja on oma 13.12.2023 vastuses kinnitanud tagasimaksete summas 11985,27 eurot tegemist (dtl 42).
2. Kooskõlas

§ 101

lg 1 p-ga 1 ja

§ 108

lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhivõlg. Kohtule esitatud andmete kohaselt sai kostja laenu 12757,37 eurot ning kostja on lepingute katteks teinud tagasimakseid kokku 11985,27 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada põhivõlg 772,10 eurot (12757,37 -11985,27).

1. Menetluses esitatud muud tõendid ja menetlusosaliste väited, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud. MENETLUSKULUD
2. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva 10 vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 11