RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-23-2480
- jaanuar 2024 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp Kriminaalasi Erik Lidmetsa süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 418 lg 1 järgi. Asenduskaitsja nimetamise kohta tehtud otsustuse vaidlustamine Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a määrus Erik Lidmetsa kaitsja vandeadvokaat Helmeri Indela, määruskaebus Prokuratuur, esindajad riigiprokurörid Alar Lehesmets ja Maria Entsik
- jaanuar 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a määrus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
- Määruskaebus rahuldada.
- Mõista Eesti Vabariigilt Erik Lidmetsa kasuks välja 432 eurot Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu määrus
- Riigiprokuratuur saatis
- aprillil 2023 Harju Maakohtule üldkorras arutamiseks süüdistusakti Erik Lidmetsa ja veel viie isiku kriminaalasjas.
- juunil 2023 andis maakohus süüdistatavad kohtu alla ning määras kohtuliku arutamise planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks täiendava eelistungi aja. Täiendava eelistungi tulemusena tehtud
- oktoobri
- a määrusega määrati kindlaks kohtuistungite toimumise kuupäevad, nõuti kaitsjatelt kinnitust asenduskaitsja olemasolu kohta ja lahendati muid küsimusi. Asenduskaitsjat puudutava kinnituse esitamise kohta märkis maakohus järgmist.
- Asenduskaitsja nimetamise vajaduse tingib menetluse intensiivsus, kohtuasjaga seotud isikute suur arv ja menetlusele kuluv ressurss. Pole nõutav ning ei saa eeldada, et kohtule teatataks asenduskaitsja nimi. Kinnitus tagab asenduskaitsja olemasolu juhuks, kui kaitsja osavõtt pole mõnel istungipäeval mis tahes põhjusel võimalik. Kinnituse esitamata jätmisest saab teha järelduse asenduskaitsja 1-23-2480 puudumise kohta ning määrata asenduskaitsja riigi õigusabi korras. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 385 p 20 kohaselt pole määrus määruskaebe korras vaidlustatav. Määruskaebus
- Harju Maakohtu
- oktoobri
- a määruse vaidlustas E. Lidmetsa kaitsja, taotledes selle tühistamist asenduskaitsja nimetamise kohustust puudutavas osas. Ringkonnakohtu määrus
- Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata. Kohus märkis järgmist.
- Maakohus ei lahendanud vaidlustatud otsustusega mõne kohtumenetluse poole taotlust. Seetõttu viidati määruses ekslikult KrMS § 385 p-s 20 ette nähtud edasikaebepiirangule. Asenduskaitsja nimetamist käsitlev otsustus pole määruskaebe korras edasikaevatav hoopis KrMS § 385 p 16 järgi. Kohtu alla andmise määrusena pealkirjastatud dokumente võib olla mitu (vt RKKK 30.05.2016, 3-1-1-22-16, p 37).
- oktoobri
- a määrus ongi sisult kohtu alla andmise määrus, mida ei saa määruskaebe korras vaidlustada. Ka ei saa tuvastada rikkumisi, mis tingiksid kaebuse läbivaatamise. Kohus võib määrata menetluse sujuvaks kulgemiseks ja mõistliku menetlusaja tagamiseks menetlusosalistele kohustusi. Maakohus arvestas asenduskaitsja nimetamise kohta korraldust andes põhjendatult menetlusosaliste arvu, menetluse mahtu ja intensiivsust. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
- Ringkonnakohtu määruse vaidlustas E. Lidmetsa kaitsja, taotledes selle tühistamist ja menetluskulude hüvitamist. Kaitsja hinnangul jättis ringkonnakohus määruskaebuse ebaõigesti läbi vaatamata, sest KrMS § 385 p 16 maakohtu määruse vaidlustamist ei välista. Tegemist pole kohtu alla andmise määrusega. Lisaks andis ringkonnakohus asenduskaitsja nimetamise kohustusele sisulise hinnangu, kuigi ei põhjendanud enda seisukohti ega vastanud kaebaja väidetele. Määruskaebuse vastus
- Prokuratuur möönab, et maakohtu otsustus ei kujuta endast kohtu alla andmise määrust ning selle vaidlustamisele ei laiene KrMS § 385 p
- Järelikult tuli määruskaebus läbi vaadata. Kuivõrd maakohus ei nõudnud asenduskaitsja nime, pole tegemist asenduskaitsja nimetamise kohustusega KrMS § 44 lg 1 mõttes. Selle küsimuse lahendamine oli maakohtu pädevuses ning kohtumääruse põhjendused on asjakohased, ammendavad ja õiged. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium nõustub määruskaebemenetluse pooltega selles, et ringkonnakohus jättis kaitsja määruskaebuse ebaõigesti läbi vaatamata.
- KrMS § 385 p 16 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada kohtu alla andmise määruse peale. Kõnesolev edasikaebepiirang puudutab vaid niisuguseid kohtulikus eelmenetluses tehtud otsustusi, millega kontrollitakse kohtualluvuse õigsust, süüdistusakti nõuetele vastavust ja menetlust välistavate asjaolude puudumist. Muude kohtu alla andmise määrusega lahendatud küsimuste puhul peab igal üksikjuhul eraldi kontrollima, kas tegemist on määruskaebemenetluses vaidlustatava otsustusega või mitte. (RKKK 16.04.2020, 1-19-8262/17, p 32) Määruskaebemenetluse pooled tõdevad üksmeelselt 2
(3)1-23-2480 ning põhjendatult, et asenduskaitsja nimetamise kohustust puudutav otsustus pole seotud kohtu alla andmise eelduste kontrollimisega, mistõttu KrMS § 385 p-s 16 sätestatud määruskaebuse esitamise piirang selle vaidlustamisele ei laiene. Samamoodi ei keela selle otsustuse vaidlustamist KrMS § 385 p 20, sest maakohus ei lahendanud ühegi kohtumenetluse poole taotlust. Järelikult on maakohtu määruse see osa KrMS § 383 lg 1 kohaselt edasikaevatav ning ringkonnakohtul tuli kaebus läbi vaadata. Seda tegemata jättes rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
- Asja lahendanud ringkonnakohtu koosseis jättis kaebuse läbi vaatamata, kuid andis ikkagi kokkuvõtliku hinnangu ka maakohtu otsustuse seaduslikkusele. Seepärast tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks sama ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6, § 341 lg-st 3 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a määruse ja saadab asja uueks arutamiseks sama ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule.
- Kaitsja taotleb E. Lidmetsale määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu, s.o 576 euro hüvitamist. Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulus tal ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks neli tundi. Kaitsja ühe töötunni hind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Arvestades ringkonnakohtu määruse mahtu ja Riigikohtus toimuva määruskaebemenetluse esemeks oleva õigusküsimuse lihtsakoelisust, loeb kolleegium põhjendatud ajakuluks kolm tundi. Niimoodi kujuneb valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuks 432 eurot (sh käibemaks 20%). See summa tuleb KrMS § 187 lg 1 alusel välja mõista riigilt. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)