Obsah (9)
§ 394§ 201§ 121§ 64§ 68§ 73§ 832§ 13§ 211-20-3487 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2023.a Tallinn Kohtuasja number 1-20-3487 Kohtukoosseis Orvi Koik, liikmed Julia Katškovs
§ 394
lg 2 p 1, 3 ja
§ 201
lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi, Andrii Danchak süüdistuses
§ 394
lg 2 p 1, 3 järgi ja Aleksei Dremov süüdistuses
§ 394lg 2 p 1, 3 järgi Harju Maakohtu 15.
detsembri 2022.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Ringkonnaprokurör Alan Rüütel Süüdistatava Tiiu Järviste kaitsjad Oliver Nääs ja Kristi Rande, süüdistatava Andrii Danchaki kaitsja Stella Veber ja süüdistatava Aleksei Dremovi kaitsja Indrek Västrik Prokurör Alan Rüütel Tiiu Järviste, isikukood: 46306290336; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX, karistusregistri andmetel kehtivad kriminaalja väärteokaristused puuduvad Süüdistatavad Kaitsjad Andrii Danchak, isikukood: 38301200078; elukoht: XXX; Ukraina kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: ukraina keel; töökoht: XXX, karistusregistri andmetel kriminaal- ja väärteo korras karistamata Aleksei Dremov, isikukood: 37911210257; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: vene keel; töökoht: XXX, karistusregistri andmetel kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Oliver Nääs ja Kristi Rande (lepingulised kaitsjad), Stella Veber (lepinguline kaitsja) ja Indrek Västrik (määratud korras) Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
- detsembri 2022 otsus kriminaalasjas nr 1-20-3487 muutmata. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. Süüdistatavate kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldada. Jätta Andrii Danchaki valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu täies ulatuses süüdistatava Andrii Danchaki kanda. Jätta Tiiu Järviste valitud kaitsjatele apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu täies ulatuses süüdistatava Tiiu Järviste kanda. Määrata Advokaadibüroo Valdma & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksei Dremovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 237,60 eurot (sh käibemaks 39,60 eurot). Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksei Dremovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 237,60 eurot. Makseinfo koos arvelduskonto ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS:
- Süüdistusakti kohaselt Tiiu Järvistet, AŠ, Andrii Danchaki ja Aleksei Dremovit süüdistatakse selles, et nemad grupis ühiselt ja kooskõlastatult panid nende juhitavas ja hallatavas äriühingus GFC Good Finance Company AS (registrikood 12423254; edaspidiGFC, registreerimiskohaga Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 19/1, teo toimepanemise ajal Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 5), kus neil kõigil olid erinevad rollid, toime suures ulatuses rahapesu. Tiiu Järviste pani toime grupis rahapesu suures ulatuses (enam kui 40 000 eurot), s.o
§ 394lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Andrii Danchak, pani toime rahapesu suures ulatuses (enam kui 40 000 eurot), s.o
§ 394lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Aleksei Dremov pani toime rahapesu suures ulatuses (enam kui 40 000 eurot), s.o
§ 394lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.1 Tiiu Järvistet süüdistatakse selles, et tema grupis koos AŠga plaanis kavatsetult omastada GFC Good Finance Company AS-ile (pankrotis) (registrikood 12423254; edaspidi- GFC, registreerimiskohaga Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kotzebue tn 9, teo toimepanemise ajal Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 5) usaldatud ja viimase kontodel asuvat, kuid 2
(49)makseasutuse klientidele kuuluvat ja teo toimepanijate jaoks võõrast vara, millele Tiiu Järvistel oli juurdepääs, suures ulatuses.
§ 121
lg 2 alusel loetakse suureks kahjuks kahju või süüteo ulatust mis ületab 40 000 eurot. Arvestades, et T. Järviste ja AŠ püüdsid omastada 7 811 153, 59 eurot, on nimetatud süüteoga tekitatud kahju loetav suureks
§ 201lg 2 p 2 mõttes.
Tiiu Järviste, tegutsedes grupis koos AŠga, vastavalt oma ettekujutusele teost, mis ei realiseerunud temast mitteolenevatel põhustel, püüdes ebaseaduslikult pöörata enda ja kolmandate isikute kasuks GFC-le usaldatud võõrast vara, pani toime
§ 201lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MAAKOHTU OTSUS:
- Harju Maakohtu
- detsembri 2022 otsusega tunnistati Tiiu Järviste süüdi
§ 394lg 2 p 1, 3 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.
Tiiu Järviste tunnistati süüdi
§ 201
lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
§ 64
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva (09.12.2019-11.12.2019) ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust.
§ 73
lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Tiiu Järviste ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 2.1 Andrii Danchak tunnistati süüdi
§ 394
lg 2 p 1, 3 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati Andrii Danchaki karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 8 kuud 3 päeva (09.12.2019-12.08.2020) ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust.
§ 73
lg 1 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Andrii Danchak ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 2.2 Aleksei Dremov tunnistati süüdi
§ 394
lg 2 p 1, 3 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati Aleksei Dremovi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 29 päeva (09.12.2019-07.02.2020) ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud 1 päev vangistust.
§ 73
lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksei Dremov ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 2.3 Sama otsusega lahendati ka konfiskeerimisega, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOONID: 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid ringkonnaprokurör Alan Rüütel, süüdistatava Tiiu Järviste kaitsjad Oliver Nääs ja Kristi Rande, süüdistatava Andrii Danchaki kaitsja Stella Veber ja süüdistatava Aleksei Dremovi Indrek Västrik 3.1 Prokurör taotleb tühistada Harju Maakohtu otsus 1-20-3487 Tiiu Järvistele, Andrii Danchakile ja Aleksei Dremovile
§ 394lg 2 p 1, 3 mõistetud karistuste osas.
Mõista Tiiu Järvistele
§ 394
lg 2 p 1, 3 alusel karistuseks 6 aastat vangistust.
§ 64
lg 1 alusel suurendada Tiiu Järvistele mõistetud karistust ja mõista lõplikuks karistuseks 7 aastat vangistust. Vangistusest arvata maha Tiiu Järviste kinnipidamise aeg 09.12.2019- 3
(49)11.12.2019, s.o 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõista Andrii Danchakile
§ 394
lg 2 p 1, 3 alusel karistuseks 7 aastat vangistust, millest arvata tema vahi all viibitud aeg 09.12.2019-12.08.2020, s.o 8 kuud ja 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 6 aastat 3 kuud ja 27 päeva. Mõista Aleksei Dremovile
§ 394
lg 2 p 1, 3 alusel karistuseks 5 aastat vangistust, millest võtta maha tema vahi all viibitud aeg 09.12.2019-07.02.2020, s.o 1 kuu ja 28 päeva ja mõista Aleksei Dremovile lõplikuks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 2 päeva vangistust. 3.2 Kaitsjad Oliver Nääs ja Kristi Rande taotlevad tühistada Harju Maakohtu 15.12.2022 otsus Tiiu Järviste osas, millega otsustati Tiiu Järviste süüdi tunnistada
§ 394
lg 2 p 1, 3 järgi ning karistada vangistusega 2 aastat 8 kuud; Tiiu Järviste süüdi tunnistada
§ 201
lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi ning karistada vangistusega 1 aasta;
§ 64
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista Tiiu Järvistele liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust;
§ 73
lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Tiiu Järviste ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu; Konfiskeerida Tiiu Järvistelt
§ 832lg 1 ja § 84 alusel 224 799,38 eurot.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega: Tiiu Järviste õigeks mõista
§ 394
lg 2 p 1, 3 järgi; Tiiu Järviste õigeks mõista
§ 201
lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi; Vabastada aresti alt Tiiu Järvistele kuuluv sularaha summas 21 060 eurot ning kustutada Tiiu Järvistele kuuluvatelt LEXTAL 2 kinnistutelt aadressil LLL, Tallinn, Harjumaa (registriosa nr XXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 94 817,96 eurot ja MMM, Tallinn, Harjumaa kohtulik hüpoteek summas 88 468,80 eurot. Apellatsioon rahuldada. Menetluskulud jätta riigi kanda ning mõista Eesti Vabariigilt Tiiu Järviste kasuks välja maa- ja ringkonnakohtumenetluses kantud menetluskulud kogu ulatuses. 3.3 Kaitsja Stella Veber taotleb tühistada Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-20-3487 ja teha nimetatud kriminaalasjas uus otsus järgmiselt: Mõista süüdistatav Andrii Danchak õigeks talle esitatud süüdistuses. Alternatiivselt (juhul, kui uue otsuse tegemisel ei pea ringkonnakohus võimalikuks teha täielikult õigeksmõistvat otsust) taotleb apellant tühistada maakohtu otsus ja saata kriminaalasi tagasi, esimese astme kohtule, uueks arutamiseks. Alternatiivselt taotlen, et kohus KrMS § 342 lg 3 alusel, tuvastades KrMS §-s 339 lg-s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised, tühistaks maakohtu otsuse ja kõrvaldaks need rikkumised apellatsioonimenetluses. Uue otsuse tegemisel palub apellant ringkonnakohtul teha uus otsus ka menetluskulude jaotuse osas ning mõista riigilt Adnrii Danchaki kasuks välja hüvitis lepingulise kaitsja tasu katteks vastavalt maakohtus esitatud sellekohasele taotlusele. Määrata Advokaadibüroole Tehver & Partnerid apellatsioonimenetluses Andrii Danchakile osutatud kaitsjatasu suuruseks koos käibemaksuga 1800 eurot ning apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. 3.4 Kaitsja Indrek Västrik taotleb tühistada Harju Maakohtu 15.12.2022 otsus ja teha uus otsus, millega mõista Aleksei Dremov õigeks. Rahuldada taotlus menetluskulude ja põhjendamatult kinnipidaamise hüvise väljamõistmise mõttes. Jätta menetluskulud kostja kanda. 4. Prokuratuur ei nõustu Tiiu Järvistele, Andrii Danchakile ja Aleksei Dremovile rahapesukuriteo toimepanemise eest mõistetud karistustega ja kohtu põhjendustega karistuste mõistmisel. Samuti ei nõustu prokuratuur kohtu käsitlusega Tiiu Järviste teo kvalifitseerimise osas tegevusetuseks. 4
(49)4.1 Maakohus on küll sanktsiooni keskmise määra oma põhistustes välja toonud, kuid ei ole karistuse mõistmisel sellest lähtunud. Ainuüksi
§ 394
g 2 toodud sanktsiooni raam iseenesest viitab seadusandja tahtele sanktsioneerida rahapesu, kui rasket esimese astme kuritegu, mille eest on ainuvõimaliku karistusena ette nähtud vabaduskaotuslik karistus. Kohtu enese poolt viidatud astmestik tähendabki sanktsiooni määramisel loogilist arutluskäiku kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, mitte nentimist, et prokuröri poolt taotletud karistused on liialt rasked ja rahapesu saab toime panna ka suuremates summades. Kuigi kohus märgib, et rahapesu puhul ei oma pestud summad raskendavat mõju, siis ometi on kohus lugenud antud kriminaalasjas kergendavaks asjaoluks seda, et pestud summad ei ulatu kümnetesse miljonitesse ja kohaldanud sanktsiooni alammääras. 4.2 Kui lähtuda
§ 394
lg 2 koosseisust, siis
§ 394
lg 2 p 3 koosseisu täidab rahapesu, kui pestava raha suurus on
§ 121lg 2 kohaselt enam kui 40 000 eurot.
Seega käesoleval juhul on vahe minimaalse summa ja süüdistuses nimetatud summa vahel (2 880 000-40 001) 2 839 999 eurot. Maakohus on karistust mõistes jätnud arvestamata
§ 394
lg 2 p 3 madalaima lävendi ja loonud olukorra, kus 71,9 korda suurema summa pesemise eest on ette nähtud minimaalne karistus. Ka kohtu põhjendus, et tegemist ei ole kümnete miljonite pesemisega ei ole siinkohal relevantne, kuna karistuse määr ja sanktsiooni keskmise kohaldamine ei sõltu enamast kui 40 001 eurost. Samuti ei saa olla põhjendatud, et isikute eelnevate karistuste puudumine põhjendaks neile minimaalsete karistuste määramist. 4.3 Käesolevas asjas ei esine ühtegi kergendavat asjaolu, millest tulenevalt tuleks sanktsiooni määra kohaldada miinimummääras. Isikud tegutsesid teadlikult ning ei ole oma tegevust kahetsenud, veelgi enam ükski süüdistatav ei ole oma tegevuses näinud keelatud tegevust, vaid kõik kolm on oma tegevust läbi kohtumenetluse pigem õigustanud ja süüdistanud riikliku järelevalvet tegevat Finantsinspektsiooni kiusus ja ebapädevas tegutsemises, mis viis GFC-lt litsentsi äravõtmiseni. Seega ei saa rääkida isikute puhul aktiivkahetsusest või oma teo keelatusest arusaamisest, pigem viitab isikute käitumine eneseõigustamisele ja enese taandamisele tekkinud olukorrast, mis aga ei saa kuidagi kaasa tuua karistuse kergendamist. 4.4 Ka ei ole kohus karistuse mõistmisel arvestanud üldpreventiivsete kaalutlustega. Arvestades, et rahapesu on seadusandja poolt niivõrd rangelt sanktsioneeritud ei saa ühiskonnale saata signaali, et sanktsiooni keskmisest määrast ei lähtuta ja selleks, et kohus kaaluks sanktsiooni keskmise määra rakendamist tuleks raha pesta kümnetes miljonites nagu kohus on ise viidanud. Sellise seisukoha juurutamine saadab üldsusele pigem signaali, et rahapesemine tasub end ära, sest karistused on miinimummääras ja selleks, et kohus lähtuks sanktsiooni keskmisest määrast saaks Eesti tingimustes karistuse määrata sisuliselt ainult finantsasutusele, kuna väiksemate äriühingute käibed ei ulatu kunagi kümnetesse miljonitesse nagu on kohus kriteeriumiks seadnud. Seega ei ole kohus karistust mõistes lähtunud kohtupraktikast, sanktsiooniõiguse teooriast ning on rikkunud alammäära lähedasi karistusi mõistes materiaalõigust. 4.5 Prokuröri poolt välja toodud ja kohtus taotletud karistustes on arvesse võetud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja sellest tulenevalt ka karistuse keskmist määra korrigeeritud. Sanktsiooni miinimumi määramist põhjendaks väga erandlikud asjaolud, mida antud kaasuses ei esine. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et rohkete rahapesualaste rikkumiste tõttu on GFC Good Finance Company AS kaotanud oma makseasutusena tegutsemise litsentsi ja see ei ole Eesti finantssüsteemis tavapärane, mida Finantsinspektsioon kergekäeliselt rakendaks. Juba ainuüksi antud asjaolud ja süüdistuses toodud etteheide raha pesemisest üle 5
(49)2,88 miljoni euro näitavad, et antud kuriteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda karistuse keskmisest määrast ja seesuguseid kergendavaid asjaolusid, mis tingiksid sanktsiooni miinimummääras karistuste mõistmise ei esine. 4.6 Tiiu Järvistele omastamise katse toimepanemise eest mõistetud karistust prokuratuur ei vaidlusta, kuid palub karistuste liitmisel Tiiu Järviste lõplikuks karistuseks mõista 7 aastat vangistust. Prokuratuur on oma süüdistuskõnes selgitanud, miks peaksid karistused prokuröri hinnangul rahapesu toimepanemise eest Tiiu Järvistele olema 6 aastat, Andrii Danchakile 7 aastat ja Aleksei Dremovile 5 aastat vangistust. Prokuratuur jääb oma karistustaotluste juurde, ei hakka neid apellatsioonis kordama ja palub ringkonnakohtul lähtuda kirjalikus süüdistuskõnes toodust. 5. Prokuratuur leiab, et maakohus on kohtuotsuse leheküljel 113 jj selgitanud, et kohus nõustub Tiiu Järviste kaitsjaga ka selles, et süüdistuse tekstis Tiiu Järvistele etteheidetavate tegude loetelus on läbisegi nii tegevust kui tegevusetust. Nimelt on ühest küljest süüdistuses väidetud, et Tiiu Järviste osales rahapesus, võimaldades kasutada enda loodud ja hallatavat äriühingut, lubades äriühingut juhtida AŠl, lubades äriühingul toimida vaatamata korduvatele Finantsinspektsiooni ettekirjutustele ning lubades äriühingust läbi tuvastamata päritoluga raha. Need tegevused eeldavad kõik aktiivset käitumist. Samal ajal on aga süüdistuse tekstis ka väidetud, et Tiiu Järviste osales rahapesus jättes kontrollimata GFC juhatuse liikme Andrii Danchaki tegevuse, ei muutnud äriühingu juhtkonda kuuluvaid isikuid ega asendanud rahapesu eest vastutavaid juhtivtöötajaid ning aktsepteeris GFC-s toimuvat tegevust sekkumata äriühingu töösse ja juhtimisse. Need tegevused eeldavad kõik aga passiivseks jäämist. Kuigi kohus nõustub, et selline süüdistatavale etteheidetav tegevuste ja tegevusetuse läbisegi põimimine raskendab süüdistuse tekstist arusaamist, siis on tervikuna süüdistuse teksti lugedes selge, et Tiiu Järviste süüdistuse raskuspunkt langeb tegevusetusele ehk nõukogu liikmena passiivseks jäämisele. Riigikohus on selgitanud, et ei piisa üksnens netimisest, et isik vastutab tegevusetuse eest. Analüüsimisel tuleb kindlasti peatuda tegevusetuse deliktistruktuuri spetsiifilistel elementidel (RK 3-1-1-60-09 p 6-7). Kohus on küll peatunud
§ 13
nimetamisel, kuid ei ole sisuliselt mitteehtsa tegevusetusdelikti struktuuri lahti kirjutanud. Riigikohus on selgitanud, et põhjusliku seose jaoks tuleb kõigepealt tuvastada vahetult tagajärje saabumisele eelnev tegu. Ei ole võimalik, et see on ühtlasi nii tegevus kui tegevusetus (RK 3-1-1-117-05 p 14). Karistusõiguse teoorias (J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa lk 552 jj) selgitatakse, et isikukausaalsuse kriteeriumi järgi tuleb küsida, kas tagajärg oleks saabunud, kui teo ajal isik mõtteliselt eemaldada. Oleks eemaldamise korral tagajärg ikkagi saabunud, on tegu tegevusetus, sest isik ja tema kaalutav tegu ei ole tagajärjega seotud. Ka Riigikohus on selgitanud, et tegevuse ja tegevusetuse piiritlemine peab toimuma isikukausaalsuse kriteeriumi alusel (RK 3-1-1-128-02;3-1-1-7102). Lisaks isikukausaalsuse põhimõttele kasutab karistusõiguse teooria ja ka kohtupraktika ka teo raskuspunkti teooriat, mille kohaselt tegevuse ja tegevusetuse piiritlemine seisneb väärtusotsuses- milline tegu on sotsiaalselt määrav, kus asub teo karistusõigusliku etteheite raskuskese. Riigikohus on märkinud ka seda, et isiku hilisem passiivseks jäämine ei muuda juba toimepandut tegevusetuseks, sest teo raskuspunkt on aktiivsel teol (RK 3-1-1-117-05 p 14). 5.1 Süüdistuses on eelkõige Tiiu Järvistele etteheidetud tegevust, ehk GFC loomist ja AŠ, Andrii Danchaki ja Aleksei Dremovi tegutsemise lubamist olukorras, kus talle oli teada, et GFC kliendid ei järgi rahapesu reegleid ja neil lubatakse teha kahtlaseid tehinguid. Lisaks sellele on süüdistuses välja toodud ka Tiiu Järviste muud tegevused aga ka passiivseks jäämine aegteljel, mis on viinud 2,88 miljoni euro pesemiseni läbi GFC. Nii isikukausaalsuse 6
(49)kui ka teo raskuspunkti teooria kohaselt on seega Tiiu Järviste süüdistus esitatud lähtudes tema tegevusest GFC loomisel, juhatuse liikme määramisel ja ka aktsepteerimisel, et tegelikult juhib ja annab GFC-s korraldusi tema elukaaslane AŠ. Ilma Tiiu Järviste isikuta ei oleks GFC-d loodud ja seega ei oleks olnud võimalus AŠ l, Andrii Danchakil ega Aleksei Dremovil tegutseda. Seega Tiiu Järviste passiivusus hilisemalt, nt juhatuse liikmete välja vahetamata jätmisel või Finantsinspektsiooni ettekirjutustele reageerimata jätmisel olid juba järelmid, mis faktiliselt järgnesid tema aktiivsele teole ja seega ei muuda need Tiiu Järviste tegu tegevusetuseks nagu on leidnud Harju Maakohus.
- Kaitsjad Oliver Nääs ja Kristi Rande on seisukohal, et maakohus on otsust tehes rikkunud otsuse põhjendamise kohustust. Otsuses on küll püüdlikult refereeritud uuritud tõendeid, kuid nendest tulenev analüüs on äärmiselt puudulik ning sageli ei ole järeldused vastavuses tõendi sisuga, mistõttu kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Kohus on ka enda poolt tuvastatud asjaolusid vastuoluliselt tõlgendanud. Kohtu seisukohad ei väljenda kohtu kindlalt veendumust, vaid nii mõneski olulises aspektis on kohus jõudnud järeldusele, et tuvastatu pinnalt võib küll nõustuda kaitsjate väidetega, samas neile tõenditega seostama vastuväiteid esitades. Selliselt ei ole tõendite hindamine olnud igakülgne ja täielik, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigete järeldusteni Tiiu Järviste süüküsimuses. Kaitsjate hinnangul on kohus seeläbi rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 6.1 Kaitsjate põhiseisukohad on järgmised: Tiiu Järviste süüdistus rahapesus on ebakonkreetne, süüdistusest ei selgu, kas etteheide seisneb tegevuses või tegevusetuses. Prokuratuur on vaidlustes asunud seisukohale, et Tiiu Järvistele tuleb süüks panna kuriteo toimepanemist tegevusega ehk nõukogu liikmena rahapesu võimaldamist. Kohus on jõudnud järeldusele, et etteheite raskuspunkt on tegevusetusel, st et Tiiu Järviste jäi nõukogu liikmena passiivseks ega täitnud temalt nõutavat hoolsuskohustust. Tiiu Järviste tegevuses puudub rahapesu objektiivne koosseis. Tiiu Järviste täitis nõutaval määral nõukogu liikme hoolsuskohustust, mistõttu ei ole talle rahapesu võimaldamine etteheidetav. GFC-s oli paigas juhtimisstruktuur ja vastutuse/kohustuste jagamine vastavalt ametitele, eksisteerisid protseduurireeglid, eeskirjad jm tööks vajalikud dokumendid ning viidi läbi vajalikul määral koolitusi. Tiiu Järviste nõukogu liikmena ei pidanudki sekkuma GFC igapäevasesse majandustegevusse määral, et oleks kursis konkreetsete üksiktoimingutega, mistõttu tal puudus mistahes puutumus kliendiga Crosspoint Ltd ning viimase teostatud rahapesukahtlaste tehingutega. Enamgi veel, Tiiu Järviste ei olnud nimetatud kliendist ega tema tehingutest teadlik ega pidanudki olema, seega puudub põhjuslik seos Tiiu Järviste tegevusel (tegevusetusel) Crosspoint Ltd rahapesukahtlaste kannetega. Tiiu Järviste tegevuses puudub rahapesu subjektiivne koosseis. Rahapesu eeldab otsest tahtlust ehk süüdlane peab olema teadlik konkreetsest rahapesutehingust või vähemalt kliendist. Tiiu Järviste ei olnud teadlik kliendist Crosspoint Ltd ega selle tehingutest, millised leidsid aset perioodil 30.01.201807.06.
- Tiiu Järviste hakkas nõukogu liikme kohustuste piirest väljuvalt laiemalt huvi tundma GFC sisulise tegevuse vastu seoses FI 09.07.2018 alustatud kohapealse kontrolliga. 6.2 Tiiu Järviste süüdistus omastamises on ebakonkreetne. Sarnaselt rahapesu süüdistusega heidetakse ette nii tegevust kui tegevusetust. Kohus on Tiiu Järviste süüdi mõistnud omastamises tegevusetusega, kusjuures süüdistuses ei ole ära näidatud, millise nõutava teo jättis süüdistatav tegemata ja millest tulenes tema selline tegutsemiskohustus (garandikohustus), milline on tegevusetusega toimepandud koosseisu kohustuslik element. Tiiu Järviste tegevuses puudub omastamise objektiivne koosseis. Kohus on Tiiu Järviste süüdi tunnistanud sisuliselt omastamise plaani toetamises, kusjuures väidetud plaani kohaselt ei oleks võimalik kuritegu toime panna, sest plaanis puudus osaline, kes oleks saanud 7
(49)omastamise realiseerida. Tiiu Järvistel ja AŠl puudus mistahes juurdepääs omastamise objektiks olevatele rahalistele vahenditele ning seda omanud Andrii Danchak ei olnud plaanis osaline. Väidetud kuriteo plaani arutamine isikute vahel, kellel puudub võimalus selle realiseerimiseks, ei ole karistatav tegevus. Kuriteo plaani välja mõtlemine ja arutamine on ettevalmistamine, kui sedagi. Tiiu Järvistele etteheidetav tegevus ei jõudnud kunagi katse staadiumi. Väidetava omastamise objektiks BIB kontol olnud rahalisi vahendeid ei kantud sinna eesmärgiga need omastada, vaid tulenevalt asjaolust, et GFC tegevusluba tühistati ning Eestis ei olnud võimalik kontosid avada, kuid oli vaja leida võimalus klientidele raha tagastamiseks. Otsuse BIB kontol olnud rahaliste vahendite jäägi kandmiseks PayAlly Limited kontole tegi Andrii Danchak tulenevalt BIB teenustasu ühepoolsest tõstmisest ebamõistlikult suureks. Kande eesmärk oli võimaldada PayAlly Limited kontolt tagasimakseid klientidele. Sellega tegeles Andrii Danchak iseseisvalt. Tiiu Järviste tegevuses puudub omastamise subjektiivne koosseis. Ka Tiiu Järviste eesmärk peale GFC tegevusloa tühistamist oli leida võimalusi GFC kontodele jäänud rahade tagastamiseks klientidele ning ta tegi selleks ka reaalseid toiminguid. 6.3 Kohus asus seisukohale, et Tiiu Järviste pani rahapesu toime tegevusetusega ehk nõukogu liikmena passiivseks jäämisega (vt otsuse lk 114). Kaitsjad leiavad, et kohtu põhjendused eeltoodu tuvastamisel on olnud vastuolulised ning jätnud õhku kõrvaldamata kahtlused Tiiu Järviste süüküsimuses. Tiiu Järviste ei ole rikkunud ÄS §-st 316 lg 1 tulenevaid kohustusi, vaid on toiminud viisil, nagu keskmine kohusetundlik isik oleks analoogses olukorras käitunud, st on täitnud temalt nõukogu liikmena nõutava tegevuse. Tiiu Järviste täitis nõukogu liikmelt oodatava hoolsuskohustuse GFC üldise tegevuse vastavusel seadusega. Nõukogult ei saa oodata juhatuse pädevuses ja vastutusalas olevate tegevuste ülevõtmist. Nõukogu ülesandeks on korraldada juhatuse tegevus viisil, et oleks tagatud äriühingu seaduslik toimimine. Selleks on Tiiu Järviste toiminud mõistlikult eeldataval viisil või teinud oodatust enamgi. 6.4 Nähtuvalt süüdistuse tekstist endast, oli GFC-s juhatuses määratletud konkreetsete ülesannetega isikud. Refereeritud tõenditest nähtub, et GFC juhatus korraldas GFC igapäevast majandustegevust, olid väljatöötatud vajalikud süsteemid ning kord, kuidas kliente teenindada ning kliendimakseid teostada ja nendest ka reeglina lähtuti ning süsteemid toimisid. Tegevuseks seaduslik raamistik seega eksisteeris. Kohus on tunnistajate ütlustele tuginedes viidanud, et kõik ülekuulatud GFC-s töötanud isikud kinnitavad nagu ühest suust, et Tiiu Järviste ei osalenud GFC igapäevatöös ja ei andnud neile korraldusi (vt otsuse lk 116). 6.5 Kaitsja juhib tähelepanu, et 13.06.2019 kõnega SG ja Tiiu Järviste vahel näitab, et teave väidetavast puudulikust tööst jõudis Tiiu Järvisteni ca aasta peale rahapesu episoodi. Seega ei saa viidatud tõendist tuletada põhjuslikku seost Tiiu Järviste tegemata jätmise ja rahapesu toimepanemise vahel 2018 aasta suvel. Tiiu Järvistele ei ole objektiivselt etteheidetav tegevusetus igapäeva majandustegevuse raames tekkinud situatsioonis(des), kus AML töötaja makset ei kinnita ning sellega tegeleb edasi juhatuse liige isiklikult. Seega ei ole Tiiu Järvistele etteheidetav ka teadmatus Crosspoint Ltd kliendiks saamise ja maksete teostamisega seotud detailsetest asjaoludest, millised kohus on välja toonud otsuse lehekülgedel 46-78, kuivõrd kirjeldatud tegevused on spetsiifilised vastavate töötajate pädevusse kuuluvad igapäevased üksikküsimused. Kuigi kohtu hinnangul saadi aru sellest, et AŠ roll on juhtiv ja tema antud korraldusi tuleb täita (vt otsuse lk 22), siis iseeneses kirjeldatud asjaolud ei viita, et AŠ sellise tegevuse võimaldamine oleks soodustanud rahapesu toimepanemist, seega ei ole etteheidetav ka Tiiu Järvistele antud kontekstis järelevalve teostamata jätmine. Enamgi veel, kuigi kohtuotsus sisaldab läbivalt üldsõnlisi viiteid mingite 8
(49)rahapesukahtlaste tehingute võimaldamisele, siis hoolimata asjaolust, et GFC oli FI mitmete kontrollide objektiks, ei ole tuvastatud konkreetselt ühtegi teist rahapesukahtlast tehingut ei hiljem ega varem kui ainult selle ühe kliendiga Crosspoint Ltd seoses aastal
- Siinkohal tasub märkida sedagi, et AŠ tegutsedes GFC-s pidevalt konsulteeris LRga tegevuse korraldamisel. Selles valguses on alusetu kohtu järeldus justkui Tiiu Järviste lubades AŠl äriühingut juhtida võimaldas toime panna rahapesu. 6.6 Kohus on leidnud, et kuigi võib ka nõustuda kaitsja seisukohaga, et Tiiu Järvistel justkui puudus põhjus kahelda GFC tegevuse õiguspärasuses, sest nii jooksvalt tähtsust omavate küsimuste lahendamisel kui ka tegevuskavade väljatöötamisel kaasati professionaalsed advokaadibürood ja juriidilise nõustajana vandeadvokaat LR, siis on kohtu hinnangul üksnes sellest vähe.(vt otsuse lk 117-118). Millist täiendavat aktiivset tegevust oleks pidanud Tiiu Järviste teostama, et seda piisavaks pidada, kohus ei täpsusta. Seega kohus, ühest küljest kaitsja väidetega nõustudes, samas teisalt neile vastu vaieldes, jätab nii mitmeski kohas täpsustamata, millele sisuliselt kohtu vastuväited tuginevad. Ehk paljuski jääb kohtu mittenõustumine paljasõnaliseks. Selliselt on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. 6.7 Kohus küll nõustub, et eeskirjad ja reeglid eksisteerisid, nendega tegeleti professionaalsete nõustajate abiga, kuid siiski jäid need kasutajatele segaseks. Ehk kohtu põhietteheide ei ole mitte reeglite puudumises, vaid neist arusaamises ja reaalses rakendamises. Reeglitest arusaamisvõime on personaalne, subjektiivne kriteerium. Konkreetsete kasutajate tasandil reeglitega tegelemine ning nende kommunikeerimine on juhatuse ülesanne. Nõukogu tasandil oli õigustatult teadmine, et reeglid eksisteerivad. Tõenditest ei nähtu, et nendest arusaamise probleem oleks Tiiu Järvisteni jõudnud, seega puudus tal kohustus või ka võimalus reageerimiseks ning seda ei saa nõukogu liikmelt mõistlikult ka eeldada. Samuti ei nähtu kohtu käsitlusest, et Tiiu Järviste oleks olnud teadlik, et olemasolevaid nõudeid ja reegleid ei rakendata, mistõttu ei ole temale ka võimalik ette heita selles osas reageerimata jätmist. Kohus ei näe probleemi mitte selles, et koolitusi poleks tehtud, vaid nende sisulises pooles. Ka viidatud kohtu põhistuse pinnalt ei ole põhjust teha etteheiteid nõukogu kui järelevalve organi tegevusele, vaid kui, siis üksnes koolitusi rakendavale organile. Ühtlasi on põhjust kahelda kohtu järeldustes koolituste piisavuse või põhjalikkuse osas. Nimelt nagu nähtub varasemalt tsiteeritud tunnistaja HS ütlustest, viidi rahapesualaseid koolitusi läbi ka Rahapesu Andmebüroo spetsialisti poolt, millisel juhul justkui võiks eeldada, et koolitus oli siiski sisuline. Selliselt ei vasta kohtu järeldused tuvastatud asjaoludele ning on vastuolulised. 6.8 Tiiu Järvistele ette heidetud ka seda, et ta lubas äriühingul toimida vaatamata korduvatele FI ettekirjutustele, ei muutnud äriühingu juhtkonda kuuluvaid isikuid ega asendanud rahapesu eest vastutavaid juhtivtöötajaid. Seega Tiiu Järvistelt oodatav tegevus oleks olnud juhatuse liikmete muutmine ning rahapesu eest vastutavate juhtivtöötajate asendamine. Kaitsja poolt viidatud tõendite pinnalt ei saa ette heita siseauditile ja esimesele kontrollile reageerimata jätmist või probleemidega mitte tegelemist. Rahapesu toimus süüdistuse väidete kohaselt perioodil 30.01.2018-07.06.
- Teist kohapealset kontrolli, mille lõppaktis (nn Kontrollakt 2 on koostatud 04.02.2019) heideti ette neid tegevusi, millele ka süüdistus tugineb, viidi läbi 09.07.-03.08.
- Kuigi kontrolli läbiviimise ajal võidi kontrollida ka varasemaid perioode, siis Tiiu Järvistele tehtava etteheite kontekstis on oluline Tiiu Järviste tegevus just kontrolli läbiviimise ajal, mil ilmnesid kõik need asjaolud just kontrolli käigus. Ehk Tiiu Järviste sai FI etteheidetele reageerimata jätta siiski nende esitamisel ja nendest teada saamisel, mitte varem. 6.9 Objektiivselt ei ole viidatud etteheiteid võimalik teha Tiiu Järvistele, sest Tiiu Järviste jaoks ilmnesid kirjeldatud asjaolud hiljem, kui leidis aset väidetav rahapesu. Süvenemata 9
(49)detailselt igapäevasesse majandustegevusse ei oleks olnud võimalik kirjeldatud asjaolusid tuvastada (asumata siinkohal vaidlusesse selle üle, kas need tähelepanekud on õiged või mitte, kuivõrd otsuse vaidlustamise protsess on pooleli ning puudub jõustunud kohtulahend nimetatud küsimustes). Kuivõrd igapäevaselt nii nõukogus kui ka juriidilise nõustajana oli tegev LR ning Tiiu Järviste aktiivselt GFC tegevusse ei sekkunud, vaid usaldas erialaste teadmistega GFC esindama palgatud isikut, ei ole Tiiu Järvistele etteheidetav nõukogu liikmena kohustuste täitmata jätmine, vähemalt enne kontrollakti nr 2 koostamist. Tiiu Järviste omamata ise spetsiifilisi teadmisi valdkonnast ning kujundades GFC tegevust koostöös erialaspetsialistidega, tegi kõik endast oleneva, et GFC tegevus toimiks reegleid järgides. See, et igapäevase tegevuse tasandil oli nõukogu liikmena aktiivne ainult LR, ei tähenda, et Tiiu Järviste üldse oma rolli ei täitnud ja usaldas LRt pimesi nagu kohus on ette heitud. Tiiu Järviste täitis nõutaval määral nõukogu liikme kohustusi, osaledes nõukogu koosolekutel ja nõukogu poolt otsuste vastuvõtmisel ning sekkudes, kui ilmnesid probleemid, millised vajasid nõukogu liikme reaktsiooni. 6.10 Kohus on etteheidetes nõukogu tööle refereerinud 17.05.2019 telefonikõne Tiiu Järviste ja LR vahel (26.11.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD plaadiga; T10 kd, tl 68-92). Kohtu tõlgendusega refereeritud kõnest päris nõustuda ei saa. Konkreetse tõendi pinnalt teha üldistavat järeldust, justkui nõukogu ei toiminud ning selle ülesannetega tegeles hoopis AŠ, ei ole vähemalt kahtlusi kõrvaldamata võimalik. Selliselt on kohus jätnud kahtlused kõrvaldamata ning tõlgendanud need Tiiu Järviste kahjuks. 6.11 Süüdistuse etteheite valguses, et Tiiu Järviste ei asendanud juhatust väärib märkimist järgnev. Tiiu Järviste sai Andrii Danchaki nn mittesobivusest juhatuse liikmeks teada 13.06.2019 telefonikõnest SGga, kus viimane Andrei Danchaki suunal etteheiteid tegi. Selleks hetkeks oli GFC tegevusluba juba tühistatud ning Andrii Danchak tegeles aktiivselt n-ö tagajärgedega, sh võimaluste otsimisega klientidele raha tagastamiseks. Sealjuures oli tolleks hetkeks Andrii Danchak ka ainukeseks juhatuse liikmeks, SG volitused lõppesid 12.06.2019. Olukorras, kus sisuliselt valitseb äriühingu tegevuses korralik kaos tegevuse peatamisega kaasnevate probleemide näol ning nende probleemidega on vaja operatiivselt ja igapäevaselt tegeleda ning Andrii Danchak on nendega sisuliseks tegelemiseks, so teadmiste ja kogemuste pinnalt ainukeseks isikuks, on ilmselt igale mõistlikule kõrvalseisjale selge, et juhatuse liikme vahetamine ei ole just kõige otstarbekam tegevus ning see oleks iga ettevõtja jaoks viimane toiming, millele mõelda. Kokkuvõttes saab seega tõdeda, et puuduvad tegevused, mida Tiiu Järviste oleks pidanud tegema, et süüdistuses etteheidetud olukorda vältida. Uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik konstrueerida ühtegi täiendavat tegevust, mida Tiiu Järviste oleks kohustatud olnud tegema temalt oodatava tegevusena nn garandi mõttes. Eeltoodust tulenevalt oli Tiiu Järviste täitnud seadusest tuleneva kohustuse korraldada GFC juhtimine vastavalt nõuetele vähemalt keskmiselt oodatava kohusetunde ja hoolsusega ning etteheidetud rahapesu episoodil puudub põhjuslik seos Tiiu Järviste tegevusega (tegevusetusega). 6.12 Kaastäideviimise subjektiivseks eelduseks on kooskõlastatud tegutsemine. Kaastäideviimisena on vaadeldav üksnes kuriteo selline toimepanemine, mille puhul isikud on kuriteo toimepanemisel käsitletavad võrdväärsete partneritena, kes on kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikkusest sõltuvusest ehk kuriteo toimepanemises teadliku ja soovitud koostegutsemise kaudu. Praktiliselt tähendab see, et grupis tegutsevad isikud on võrdsed otsustama, kas ja kuidas tegu toime panna ning kuriteo õnnestumine sõltub igaühe teopanusest. Etteheite põhisisu tuleneb tema väidetavatest tegemata jätmistest nõukogu liikmena, mis viis rahapesuni. 10
(49)6.13 Käsitlemaks isikut grupis rahapesu toimepanijana, ei piisa seega üldisest teadmisest, et sisekorda ja tööd reguleerivad eeskirjad ja protseduurireeglid ei vasta nõuetele ning neid ei järgita, vaid süüdlane peaks otseselt omama teadmist konkreetsest rahapesutehingust või vähemalt kliendist. Seega tuleb konkreetsel juhul täiendavalt tõendada, et Tiiu Järviste oli ka teadlik just Crosspoint Ltd poolt teostatud rahapesu tehingutest ning tema väidetavad tegemata jätmised nõukogu liikmena olid seotud konkreetse rahapesu toimepanemisega, st soodustasid seda. Sõltumata konkreetsest rahapesu vormist on vastutuse eeldus teadmise olemasolu vara kuritegelikust päritolust, st süüdlane peab vähemalt võimalikuks, et vara allikaks on kuritegelik tegevus. Eeltoodust tulenevalt isegi juhul, kui pidada võimalikuks, et Tiiu Järviste oli teadlik üldiselt, et esineb puudusi rahapesu reeglite järgimises või rakendatavad eeskirjad ja sisekorrad ei ole nii selged, kui peaksid (nagu FI on kontrollaktis 2 väitnud) ja jäi selles olukorras passivseks, ei saa sellest tuletada automaatselt tahtlust panna toime konkreetset rahapesu episoodi. 6.14 Kaitsjate hinnanul on kohus ebaõnnestunud Tiiu Järviste tegevuse subjektiivse koosseisu sisustamisel. Puuduvad tõendeid, mille põhjal oleks Tiiu Järviste osas võimalik teha järeldusi, et ta oli kursis Crosspoint Ltd tehingutega. Vastupidi - uuritud tõendite pinnalt on ainuke järeldus, et Tiiu Järviste ei olnud enne käesolevat kriminaalmenetlust kliendist Crosspoint Ltd ja jaht „Alexandra“ müügist ning sellega seotud toimingutest GFC töötajate poolt midagi kuulnud ega pidanudki olema. 6.15 Kohus on Tiiu Järviste tahtlust tuvastades teinud tõenditest ebaõigeid ja enda varasemate seisukohtadega vastuolus olevaid järeldusi. Kohtu hinnangul annavad pealtkuulatud kõned ja vestlused tervikpildi sellest, milline oli GFC töökorraldus ja erinevate isikute roll (vt otsuse lk 89). Kaitsjad nõustuvad põhimõtteliselt, et hilisemalt pealtkuulatud kõnedest on võimalik teha koosmõjus teiste tõenditega järeldusi GFC töökorralduse ja isikute rollide osas ka rahapesu toimepanemise ajale, kuid oma sisult kaitsjate järeldused samadest tõenditest lahknevad kohtu omadest diametraalselt. Kohus on otsuses välja toonud kõned, millistest kohtu hinnangul nähtub Tiiu Järviste teadlikkus rahapesukahtlastest tehingutest ning osalemine GFC igapäevases tegevuses. Kaitsjad sellise kohtu seisukohaga ei nõustu ning toovad ära enda seisukohad ja tõlgendused toimunud vestlusete osas. Kogumis viidatud kõnedest ei saa kuidagi teha järeldust, et Tiiu Järviste oli kursis GFC tegevusega Crosspoint Ltd tehingute ajal ega ka seda, et ta sellisest kliendist üldse teadlik oleks olnud. Vastupidi, kohtu tsiteeritud kõnedest tulenevad ka asjaolud, et Tiiu Järviste ei olnud GFC klientide ja tegevustega kursis enne FI kontrolli 2018 ega kuskil ei mainita kunagi klienti Crosspoint Ltd. Seega on kohus jätnud kirjeldatud vastuolud täielikult tähelepanuta ning tuginenud järeldustes üksnes sellele, mis kinnitaks süüdistuse positsiooni. 6.16 Tunnistajate ütlustest nähtub, et Tiiu Järviste ei osalenud igapäevaselt GFC tegevuses. St ei viibinud kontoris, ei omanud isegi sissepääsuks ukskaarti, ei jaganud töökäske ega korraldusi ning ei olnud teadlik üksikutest klientidest ja nendega seotud toimingutest ning tihedamini käis Tiiu Järviste kontoris pärast 2018.a suvel toimunud FI kontrolli ning eriti pärast seda, kui FI poolt oli kontrolli teostamise akti projekt üle antud. Eraldi tasub siin välja tuua Andrii Danchaki ütlused. Kohus on neist tõenditest teinud järelduse, et eranditult kõik tunnistajana ülekuulatud isikud kinnitavad nagu ühest suust, et Tiiu Järviste ei osalenud GFC igapäevatöös ja ei andnud neile korraldusi (vt otsuse lk 116-117). Kohus on ka tuvastanud, et 10.01.2020 e-kiri tõendab, et Tiiu Järvistel puudus ligipääs GFC andmebaasi (vt otsuse lk 104). 121. Samuti ei ole kohus pidanud usaldusväärseks FI kontrollaktis toodud andmeid selle kohta, et Tiiu Järviste on regulaarselt sisenenud ja olnud aktiivne GFC internetipangalahenduse kaudu. Kohtu hinnangul tunnistaja VT ja asjatundja MV ütlused 11
(49)tõendavad, et FI poolt tehtud järeldused GFC töötajate liikumiste kohta iGFC internetipangas, so IP-aadresside osas, on valed (vt otsuse lk 83). Seega kohtus uuritud tõendite kogumist tulenevalt ei saa Tiiu Järviste teadlikkusest GFC tegevusest peale FI kontrolli teostamist teha automaatselt tagasiulatuvaid järeldusi teadlikkuse osas enne FI kontrolli. Tõendite kogum kinnitab, et Tiiu Järviste aktiviseerus FI 2018 kohapealse kontrolliga seoses ning ei olnud teadlik GFC probleemidest ega ka klientidest, sh Crosspoint Ltd-st rahapesu toimepanemise ajal, so ühegi tõendiga ei ole tuvastamist leidnud, et Tiiu Järviste oleks süüdistuses etteheidetud perioodil teadnud tehingutest Crosspoint Ltd-ga. 6.17 Kohus väljendab veendumust selles, et Aleksei Dremov, Andrii Danchak ja Tiiu Järviste tegutsesid Crosspoint Ltd rahapesutoimingute tegemisel ühiselt ja kooskõlastatult, seejuures saades aru, et igaühe panus on oluline rahapesu õnnestumiseks. Otsuses puudub tõendite analüüsile tuginev käsitlus sellest, kuidas on Tiiu Järviste osas kohus jõudnud järeldusele, et ta oli teadlik kliendist Crosspoint Ltd ja selle rahapesukahtlastest tehingutest. Kohus ei ole nõuetekohaselt motiveerinud tahtluse tuvastamist Tiiu Järviste tegevuses ning kohtu veendumuse tekkimine ei ole lugejale jälgitav. Tiiu Järviste seostamine Crosspoint Ltd rahapesutehingutega on jäänud väga kaudseks ja umbmääraseks. Kui Andrii Danchaki, Andrei Dremovi ja isegi AŠ (kes ei ole antud asjas süüdistatavana kohtu all) puhul on kohus pidanud vajalikuks esitada konkreetsetest tõenditest tulenevate asjaoludega seostatud käsitluse tahtluse tuvastamiseks (vt otsuse lk 68-70, 73, 76-78), siis Tiiu Järviste puhul selline analüüs puudub. Analüüsi puudumine on kaitsjate hinnangul põhjendatav asjaoluga, et ühegi tõendiga ei ole tuvastamist leidnud, et Tiiu Järviste oleks süüdistuses etteheidetud perioodil teadnud tehingutest Crosspoint Ltd-ga. 6.18 Tiiu Järviste teadmatust Crosspoint Ltd rahapesukahtlastest tehingutest toetavad ka objektiivsed asjaolud. Süüdistuses on kirjeldatud, et Crosspoint Ltd-le konto avamisel jäeti vormistamata tavapärased protseduurid, st prokuratuur möönab sisuliselt, et tavapäraselt GFC-s protseduurid toimisid, kuid konkreetse kliendi puhul jäeti need vormistamata. Samuti, et andmetes näidati riske madalamana, kui need tegelikkuses olid. Süüdistus heidab ette sedagi, et AML töötaja ML küsis täiendavaid selgitusi, kuid neid ei saanud. Ehk siis juba puhtformaalselt süüdistuse teksti pinnalt sisaldas vaidlusalune tehing sellega seotud osaliste detailseid tegevusi, millised on tööülesannete põhised ja spetsiifilised ning millistest ükski nõukogu liige ei pea teadlik olema ega neid kontrollima. Selleks, et nii n-ö rohujuure tasandil tehingusse süveneda, peaks olema kuskilt või kelleltki väga selge indikatsioon, et konkreetne tehing vajaks järelevalve organi tähelepanu. Üksnes tavapäraselt nõukogu liikme kohustust täites on välistatud sellise detailsuse astmega igapäeva tegevusega kursis olemine. 6.19 Tasub märkida sedagi, et jahiga tehingute tegemisel oli kasutatud professionaalse vahendaja abi ning dokumendid olid kõrgel tasemel võltsitud (tegelik omanik Crosspoint S.A. ja tehingute osaline Crosspoint Ltd), mis oluliselt hõlbustab eksitamist ning minimeerib kahtluse rahapesu osas. Seega oli konkreetsel juhul juba objektiivselt kirjeldatud tehioludest tulenevalt rahapesukahtluse tuvastamine keskmisest keerukam ja seda kinnitab ka asjaolu et võltsingut ei tuvastanud samade dokumentide alusel registreerimist toimetanud ametiasutused. Lisaks, ka FI ei näinud algselt probleeme kliendis Crosspoint Ltd. Isegi juhul, kui Tiiu Järviste oleks kaitsja poolt viidatud andmetega tutvunud (mida ta ei teinud), ei oleks ka temal nende pinnalt pidanud automaatselt tekkima võimalikku rahapesukahtlust. Ehk etteheidetud episood ei olnud nii ilmne, et detaili minemata see silma oleks pidanud jääma. 6.20 Märkimist väärib seegi, et süüdistuse tekstist ei nähtu konkreetselt, millal väidetavalt tekkis Tiiu Järvistel tahtlus rahapesus osalemiseks (selle aktsepteerimiseks). Selge on see, et 12
(49)seda ei saa seostada konkreetse kliendi Crosspoint Ltd teenindamisega, sest seda ei ole ka süüdistus püüdnud väita, et konkreetse kliendi vastuvõtmise asjaoludest oleks Tiiu Järviste jooksvalt teadlik olnud. Seega tuleb taaskord süüdistust tõlgendada. Süüdistuses tulnuks ära näidata ja ka tõendada, millal konkreetselt Tiiu Järviste teiste süüdistatavatega saavutas kokkuleppe rahapesu toimepanemiseks ja milles see kokkulepe seisnes, et saaks teha järeldusi Tiiu Järviste tahtluse osas rahapesu toimepanemiseks või selle aktsepteerimiseks. Kohus sellele puudusele mingit tähelepanu pööranud ei ole. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodud analüüsist, et puuduvad mistahes otsesed tõendid Tiiu Järviste puutumuse kohta konkreetse rahapesu episoodiga. 6.21 PS § 22 lg 1 ja 2 eesmärk on süütuse presumptsiooni põhimõtte sätestamine Eesti õigusruumis. Süütuse presumptsiooni lahutamatuks osaks on ka kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendamise põhimõte (in dubio pro reo). Selliselt tuleb KrMS § 7 lg 3 sätestatu kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada alati tema kasuks Süüteomenetluse raames peavad süüteo faktilised asjaolud olema tuvastatud tõsikindlalt, mitte hüpoteetiliselt. Juhul, kui ei suudeta kõrvaldada kahtlusi, et isik pani toime tahtliku kuriteo, tuleb neid kahtlusi käsitleda süüdistatava kasuks tõlgendavate kõrvaldamata kahtlustena KrMS § 7 lg 3 mõttes. Eeltoodud põhimõtted on kohus Tiiu Järviste süüditunnistamisel põhjendamatult kõrvale jätnud ning selliselt on kohus rikkunud oluliselt menetlusnorme KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis väljendub põhjendamiskohustuse rikkumises. 7. Süüdistuses
§ 201
lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi heidetakse Tiiu Järvistele ette, et ta plaanis kavatsetult koos AŠga omastada GFC-le usaldatud ja kontol asuvat makseklientidele kuuluvat raha. Väidetavalt tegutsesid nad kavatsetult ja kooskõlastatult juunis ja juulis 2019 eesmärgiga omastada 7 811 153,59 eurot. 7.1 Süüdistuse olulisim funktsioon on informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavast õiguslikust etteheitest, tagades nii tema kaitseõiguse. Süüdistuse põhjal peab olema ühemõtteliselt selge, millist tegevust ja miks prokuratuur ühe või teise kuriteona käsitab. Tiiu Järvistele esitatud süüdistus ning selle pinnalt süüdimõistmine omastamise katses hälbib viidatud kohtupraktikast. Omastamise kontekstis on Tiiu Järvistele esitatud süüdistuse pinnalt keeruline aru saada, kas etteheide seisneb tegevusetuses või tegevuses ning kaitsetegevuse realiseerimiseks on vaja tegeleda süüdistuse tõlgendamisega. Süüdistus sisaldab viiteid, justkui Tiiu Järviste oli teadlik AŠ teoplaanist, toetas teoplaani ning lõi olukorra, milles said võimalikuks väidetavalt omastamisele suunatud tehingud. Süüdistuskõnest jäi kõlama, justkui Tiiu Järviste poolt teoplaani toetamine seisnes selles, et ta ei vaielnud AŠ plaanile vastu, ega takistanud teda. Sellisest käsitlusest nähtub, et ka omastamise puhul heidetakse Tiiu Järvistele ette sisuliselt passiivseks jäämist, st tegevusetust. 7.2 Tiiu Järvistele on esitatud süüdistus ja ta on süüdi mõistetud omastamises, ilma, et prokuratuur ja ka kohus oleks pidanud vajalikuks esitada konkreetse käsitluse süüteo toimepanemise viisist. Suutmata otsustada ühe või teise käsitluse kasuks, on Tiiu Järviste süüdi mõistetud igaks juhuks kuriteo toimepanemises nii tegevuse kui ka tegevusetusega. Apellant asub seisukohale, et maakohus on isikut ebakonkreetses süüdistuses süüdi mõistes oluliselt rikkunud menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ning Tiiu Järviste tuleb talle esitatud süüdistuse ebakonkreetsuse tõttu õigeks mõista. 13
(49)7.3 Kohus on jätnud tähelepanuta, et Tiiu Järvistel grupis koos AŠga puudus objektiivselt võimalus isegi teoreetiliselt süüdistuses kirjeldatud viisil kuriteo toimepanemiseks, sest neist kummalgi ei olnud juurdepääsu BIB kontole. Laskumata siinkohal vaidlusesse süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude paikapidavuse üle (seda teeme alljärgnevates punktides), siis isegi kui eeldada nende õigsust, ei ole etteheidetud viisil AŠ ja Tiiu Järviste poolt kahekesi võimalik omastamise katset toime panna. Grupis kuriteo toimepanemisel tegutsevad isikud ühiselt ja kooskõlasatult vastavalt teoplaanile, milles igal grupi liikmel on kindel roll ja igaühest sõltub koosseisu realiseerimine. Vaidlust ei ole asjaoludes, et nii Tiiu Järvistel kui ka AŠl puudus juurdepääs ja võimalus BIB kontol asuvate rahaliste vahendite arvelt toimingute tegemiseks ja seda ei heida neile ka süüdistus ette. Ehk isegi juhul, kui nad kahekesi jõudsid kokkuleppele, et pööravad ühiselt ja kooskõlastatult BIB kontol olevad rahalised vahendid ebaseaduslikult enda kasuks, siis kummalgi neil puudus reaalselt isiklikult võimalus sellise tegevuse realiseerimiseks. Väidetava teoplaani realiseerimiseks ehk vahetult kuriteo toimepanemisele asumiseks tulnuks kaasata seetõttu ka kolmas isik, kellel on kontole juurdepääs, so Andrii Danchak. Seega olnuks BIB kontolt raha omastamise katset võimalik toime panna üksnes kas grupis koos Andrii Danchakiga või vahendliku täieviimise mõttes Andrii Danchaki vahendina ära kasutades. Andrii Danchakile ei ole etteheidetud koos Tiiu Järviste ja AŠga grupis omastamise katse toimepanemist ning ka tõenditest tulenevalt ei tegutsenud Andrii Danchak eesmärgiga BIB kontol olevad rahalised vahendid pöörata Tiiu Järviste ja AŠ kasuks. 7.4 Kaitsjad nõustuvad, et Andrii Danchaki poolt omastamise episoodis antud ütlused on usaldusväärsed, haakuvad teiste tõenditega ning neile tuleb otsuse tegemisel tugineda. Arvestada tuleb 22.07.2019 kõnet Tiiu Järviste ja Andrii Danchaki vahel. Tõenditest tulenevalt on tõsikindlalt tuvastatud, et kontojäägi kandmine summas 7 811 153, 59 eurot Payally Ltd kontole oli esiteks Andrii Danchaki otsus ning teiseks see otsus oli tingitud BIB poolsest muudatusest tõsta teenustasu ebamõistlikult kõrgeks. Payally Ltd kontolt oleks edasi tehtud kandeid klientidele. Kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, millisest nähtuks esiteks, et käsu Payally Ltd kontodele kande tegemiseks andis AŠ, et see oleks olnud tema otsus, nagu süüdistuses on märgitud ning teiseks, et oleks olnud plaan see summa Payally Ltd kontolt edasi liigutada AŠ või Tiiu Järviste kasuks. 7.5 Süüdistusest ega tõenditest ei tulene ka Andrii Danchaki ärakasutamist kuriteo täideviimisel nn vahendina
§ 21lg 1 mõttes.
Seejuures süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi ei ole kohtul võimalik isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum Süüdistuses puuduvad mistahes viited Andrii Danchakile omastamise katse toimepanemisel, seega ei ole võimalik Tiiu Järvistele omistada koosseisu realiseerimist ka vahendliku täideviimise vormis. Refereeritud tõenditest nähtub selgelt, et puudus tegevus, milline oleks suunatud vahetult omastamise objektiivse koosseisu realiseerimisele ehk väidetav Tiiu Järviste ja AŠ teoplaan ei jõudnud kunagi katsestaadiumi, mistõttu kohtu järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. 7.6 Tiiu Järviste ja AŠ väidetav plaan omastamiseks ei jõudnud kunagi jutu tasemelt kaugemale, isegi mitte ettevalmistamise mõttes konkreetse teoplaani välja töötamiseni. Nähtuvalt kohtu põhjendusest nõustub Tiiu Järviste ega takista mingit umbmäärast plaani saata raha kuhugi, kus see kaob. Puudub seos või reaalne tegevus kande tegemisega PayAlly Limited kontole, mida omastamisena on süüdistuses ette heidetud. Maakohus refereerib 11.06.2019 vestluse lõpus Tiiu Järviste poolt märgitut, kuid kuidas see haakub klientide raha omastamise plaaniga, jääb arusaamatuks. Kuidas jõuab kohus järeldusele, et viidatud lause tõendab konkreetselt omastamise toimepanemist, ei ole mõistetav. 14
(49)7.7 Kaitsjatel jääb selgusetus, kuidas seostub arusaam plaanist PayAlly Limited kontole ülekande tegemisega, milline on konkreetne Tiiu Järviste tegevus, mis realiseeriks kuriteo koosseisu. Kohtu kokkuvõtvad järeldused on sisutühjad ning lähevad vastuollu ka kohtu varasemate järeldustega. Kohtu järeldus, justkui kattuks teoplaan tegelikult tehtud tehingutega, viidates 4 miljoni kandmisele Venemaale Nevski panka, on täiesti asjakohatu, sest süüdistuses etteheidetud teoplaan ei käsitle kannet Nevski panka, mistõttu viidatu ei tõenda ühtegi süüdistuses esitatud faktilist asjaolu. Vastuolus on varasemalt analüüsitud tõenditega kohtu järeldus, justkui on tõendatud, et AŠ planeeris BIB kontoga tehtavaid toiminguid ja selle kaudu klientide raha omastamist. Ühtlasi ei tulene kohtu sellekohane järeldus ühestki uuritud tõendist. Kohus ei ole seega suutnud välja tuua ühtegi toimingut, milline oleks suunatud BIB kontol olevate rahaliste vahendite omastamisele Tiiu Järviste poolt, vaid jutt käib üksnes umbmäärasest AŠ plaanist ja selle toetamisest. Kuivõrd AŠ plaan ei jõudnud kunagi lobisemise tasandilt kaugemale ja piirdus ideeks olemisega AŠ peas, ei olnud Tiiu Järvistel objektiivselt võimalik ka omastamise toimepanemist toetada. 7.8 Isegi plaani tasemel ei jõutud selleni, et Andrii Danchakil, kui ainukesele isikul, kes oleks saanud koosseisu realiseerida, oleks viidatud plaanis olnud konkreetne roll täita. Kirjeldatud mõttevahetusi plaanist ei saa pidada isegi kuriteo ettevalmistamiseks, rääkimata kuriteo katsest. Õigusteoreetiliselt algab katse hetkest, mil isik vahetult alustab kuriteo toimepanemist. Konkreetses kaasuses, kus etteheiteks on kontolt rahaliste vahendite omastamine tähendaks see, et sooritatakse toiming, milline on vahetult suunatud kontol olevate rahaliste vahendite arvelt kande tegemiseks (nt maksekorralduse koostamine). Nagu eelpool kirjeldatud, siis tõenditest tulenevalt Andrii Danchak ei olnud omastamises osaline ega vahend, seega tema poolt maksekäsu tegemine BIB kontolt PayAlly Ltd kasuks ei ole vaadeldav omastamisele suunatud vahetu teona. Seega jääb õhkus küsimus, milline on see konkreetne vahetu toiming, mis oli suunatud omastamise toimepanemisele, mida saaks ette heita Tiiu Järvistele? 7.9 BIB konto kasutamise eesmärk ei olnud rahaliste vahendite omastamine, nagu süüdistuses on ette heidetud, vaid leida võimalusi ka peale tegevusloa tühistamist GFC kontodele n-ö kinni jäänud rahadega kliendi kasuks maksete tegemiseks. Eesmärk oli klientidele raha tagastada ning sellest eesmärgist hälbimist ei ole ka kohus tõendite pinnalt tuvastatud. Kohus on tõendite avamisel lugenud tuvastatuks asjaolud, millised kinnitavad reaalseid tegevusi klientidele raha tagastamise eesmärgil. Sisuliselt seega kohus möönab, et BIB kontol ei toimetatud AŠ juhiseid mööda ega loodud olukorda, kus oleks osutunud võimalikuks BIB kontol olevate rahaliste vahendite omastamine. Vastuoluliselt eeltoodud järeldustega jõuab kohus otsuse leheküljel 146 siiski tõdemuseni, et ei nõustu Tiiu Järviste kaitsja seisukohaga, et BIB-s konto avamine ei olnud suunatud klientide rahaliste vahendite omastamisele. Selliselt ei tugine kohtu järeldus varasemalt tuvastatud asjaoludele ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Eeltoodust tulenevalt, jättes kohaselt täitmata otsuse põhjendamise nõude, on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes 7.10 Omastamise katse etteheite kontekstis tuleb märkida, et kaastäideviimise subjektiivseks eelduseks on kooskõlastatud tegutsemine. Kaastäideviimisena on vaadeldav üksnes kuriteo selline toimepanemine, mille puhul isikud on kuriteo toimepanemisel käsitletavad võrdväärsete partneritena, kes on kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikkusest sõltuvusest ehk kuriteo toimepanemises teadliku ja soovitud koostegutsemise kaudu . Ühtegi nimetatud asjaolu ei ole võimalik Tiiu Järviste käitumises tuvastada. 15
(49)7.11 Omastamine eeldab subjektiivses mõttes tahtlus. Tunnistaja SG ütluste kohaselt tundus Tiiu Järviste olevat väga mures, et saaks klientidele raha tagasi ja üritas leida viise, kuidas seda raha tagastada saaks. Kohus on leidnud, et kuigi SG ütlused kinnitavad justkui Tiiu Järviste soovis klientidele nende rahasid tagastada ja otsis selleks ka aktiivselt võimalusi, siis läheb see vastuollu Tiiu Järviste pealtkuulatud vestlustes räägituga (vt otsuse lk 142,
- lõik). Sellega ei saa nõustuda. Kohus on põhjendamatult lähtunud üksnes pealtkuulatud kõnedes väljendatust. Ühtlasi Tiiu Järviste soovile klientidele raha tagastada viitas oma ütlustes korduvalt ka Andrii Danchk, sealjuures, et Tiiu Järviste leidis, et peab proovima võimalikult kiiresti raha tagastada (vt eelpool refereeritud Andrii Danchaki ütlusi). Seega on kohtumenetluses uuritud tõenditest tulenevalt ilmne, et Tiiu Järviste sooviks ja isegi mureks oli GFC klientidele raha tagastada ja seda võimalikult kiiresti. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tiiu Järviste puhul võimalik rääkida ka subjektiivse koosseisu esinemist.
- Kaitsja Stella Veber asub seisukohale, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mis on KrMS § 338 p 2 alusel, kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks. Kohus on otsuses sisuliselt tuvastanud, et Andrii Danchaki tegevuses puudub rahapesu subjektiivne koosseis, kuna tegu võidi panna toime ettevaatamatusest – hooletusest, mõistes Andrii Danchaki siiski esitatud süüdistuses süüdi. Esimese astme kohtu otsuses tehtud järeldused ei vasta kohtus uuritud tõendite pinnalt tuvastatud faktilistele asjaoludele. Seega on tegu KrMS §-s 339 lg 1 p-s 8 sätestatud menetlusnormide olulise rikkumisega. Maakohtu otsuse järeldused ei ole suures osas jälgitavad ja arusaadavad – kohtu järeldusteni jõudmine ei ole jälgitav ja arusaadav ning otsuse erinevatel lehekülgedel esitatud argumendid on omavahel vastuolus. Seega on tegu KrMS §-s 339 lg 1 p-s 7 ja lg 2 sätestatud menetlusnormide olulise rikkumisega. Kohus on jätnud põhistamata, millised konkreetsed andmed jättis Andrii Danchak kontrollimata vaidlusaluse kliendi puhul ja millised dokumendid jättis ta kliendilt välja nõudmata, mis tõi väidetavalt kaasa lubamatute tehingute kinnitamise GFC-s. Seega puuduvad kohtuotsuses põhjendused ja tegu on KrMS §-s 339 lg 1 p-s 7 sätestatud menetlusnormide olulise rikkumisega. Maakohus on otsust tehes, lubamatult väljunud süüdistuse piiridest, rikkudes sel viisil KrMS §-s 268 lg 1 sätestatud põhimõtet ja samuti Riigikohtu lahendites (nt nr 1-16-6452 ja 1-18158) kajastamist leidnud põhimõtet, millest tulenevalt on tegu KrMS §-s 339 lg 2 sätestatud menetlusnormide olulise rikkumisega. 8.1 Selline kohtu järeldus, et „kõne tõendab, et GFC töös juhinduti AŠ korraldustest ei vasta tuvastatud asjaoludele, kuna LR, kellega Š telefoni teel kõneleb ja juhiseid annab, ei olnud GFC töötaja vaid advokaadina, GFC lepinguline esindaja ja kõne sisust ei nähtu kuidagi, et oleks antud korraldusi või juhiseid GFC klientidega seoses. Kõnest nähtub, et jutt ei olnud mitte GFC-st vaid äriühingust, mille nimetuses esineb nimi Holding ja räägiti laenust, mitte makseasutuse GFC tööst või klientidest. Ilmselgelt pole antud kõne seotud kuidagi esitatud süüdistusega ega GFC-ga seotud korralduste andmisega ja seejuures kohus ka ei põhjenda, kuidas see saaks olla esitatud süüdistusega seotud. 8.2 Ka välja toodud jälitustoimingu protokolli kõne 21.01.2019.a kell 17:29, milles A. Danchak ja tuvastamata meesterahvas vestlevad (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) on kohtu järeldus meelevaldne ja ei vasta antud tõendist nähtuvatele faktilistele asjaoludele. Nimelt pole antud kõnest ega eelnevatest kõnedest võimalik välja lugeda, millisest vahendustasust räägiti 2019.aastal ja kuidas oli see seotud 16
(49)GFC klientidega, eriti aga kliendiga Crosspoint Int Ltd. Kõnest ei nähtu ka see, millise äriühinguga või millise tehinguga seotud vahendustasust räägitakse 2019.aastal. Seega ei vasta kohtu järeldused faktilistele asjaoludele. Samuti kohtu järeldusest antud kõne kohta, ei ole võimalik aru saada, kuidas kohus jõuab kõne pinnal järeldusele, et Š andis GFC töötajatele korraldusi maksete kontrollimata jätmiseks või kahtlaste maksete läbilaskmiseks. 8.3 Kohtu tsiteeritud jälitustoimingu protokolli kõne 15.01.2019.a kell 15:17, milles suhtlevad LR ja AŠ (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) on kohtu järeldus meelevaldne ja ei vasta tuvastatud asjaoludele, kuna antud juhul rääkis Š taaskord GFC-d lepingu alusel esindanud advokaadi LRga ja suheldi advokaadibüroole arve tasumisest, osutatud õigusteenuse eest. Seega ei ole kohtu järelduseni jõudmine ka arusaadav ega jälgitav, mis põhjusel kohus leidis selle põhjal, et „AŠl oli GFC-s määrav roll kõiges“. Ainuüksi viimasena tsiteeritud kohtu väide on arusaamatu, kohtu mõttekäik pole jälgitav, kuidas see tõendab rahapesukuriteo toimepanemist 2018.a-l Andrii Danchaki poolt, kui antud kõne toimus 2019.aastal. Samuti ei saa viidatud kõne seostada Š poolt korralduste andmist seoses väidetava rahapesu toimepanemisega 2018.aastal. Samuti pole jälgitav järelduseni jõudmine kuidas õigusteenuse eest esitatud arve tasumise üle otsustamine, annaks aluse väita, et isikul on „määrav roll kõiges“. Seega nähtub eelviidatud tsitaatidest selgelt, et ükski kohtu poolt, otsuses kajastatud tõend, ei kinnitanud korralduste andmist ja survestamist Š poolt seoses klientidelt nõutavate dokumentidega, tehingute kinnitamisega, kontrolli ulatusega ja põhjalikkusega. 8.4 Ükski otsuses tsiteeritud tunnistaja ei saanud Š rollist täpselt aru, tehes vaid oletusi Š töö sisu ja rolli kohta GFC-s. Kohtus kõlanud ütlustest ilmnes vaid, et Š palus mõnikord mõnda klienti kiiremini kontrollida, kuid ükski isikuline tõend ei kinnitanud, et ta oleks palunud mõnda tehingut kinnitada ilma kliendi või tehingu poolte või esitatud dokumentide kontrollita. Kohus pole välja toonud ega analüüsinud, millised tõendid ja kuidas kinnitavad süüdistuses ja otsuses toodud järeldust selle kohta, et AŠ survestas GFC töötajaid ja andis korraldusi GFC töötajatele, seoses väidetava rahapesukahtlase tehinguga seotud kliendiga. Samuti ei nähtu otsusest, millised tõendid kinnitavad süüdistuse väiteid selle kohta, et „AŠ korraldusel teostati ka kontode avamine ja rahade liigutamine mitteresidentidest klientidele, kellele äriühingu sisekorrareeglite ja RahaPTS kohaselt ei oleks tohtinud teenuseid osutada.“ Antud süüdistuse väited ei leidnud kohtus tõendamist ja kohtu otsuses ei tooda välja, millised tõendid süüdistuse etteheiteid kinnitavad, kuigi kohus on süüdistusega nõustunud ja Andrii Danchaki, esitatud süüdistuse alusel, süüdi mõistnud. 8.5 Kohtu järeldused on otsuses vastuolulised. Nimelt kohus leidis otsuses lk 21-22, 93-95, 100, et Š andis korraldusi ja omas juhtivat rolli GFC-s. Samas on aga vastuolus eelneva järeldusega, kohus leidnud otsuse lk 106, et „Tõendamist on leidnud, et just Andrii Danchak oli see, kes Crosspoint Ltd tehingute puhul vaatas ja hindas kogutud dokumente, esitas täiendavaid küsimusi, andis korraldusi tehingute tegemiseks ja kinnitas ka näiteks limiitide suurendamise taotlusi.“ Otsuse teksti pinnalt on arusaamatu, milliseid korraldusi ja kellele andis Š ja milliseid korraldusi ja kellele, andis Andrii Danchak ja kuidas need on seotud rahapesu süüdistuse sisuga. Seejuures kohtus ei leidnud tuvastamist ühegi tõendiga, et AŠ oleks andnud korraldusi GFC töötajatele või Andii Danchakile – lasta läbi mõnda kahtlast makset või jätta mõni dokument välja küsimata või panna toime rahapesukuritegu. Selliste tõendite olemasolu pole otsuses ka välja toodud, seega ei vasta otsus tuvastamist leidnud asjaoludele. Kohus on otsuses vaid nentinud, et Š üritas kiirendada kontrolli ja palus mõne kliendi kontrolli järjekorras ette tõsta (kliendi prioriteetsuse järjekorda muuta). Need faktid ei 17
(49)anna aga alust väita, et Š andis kellelegi korralduse jätta klientide, osapoolte ja tehingute taust kontrollimata. 8.6 Lisaks on oluline välja tuua, et kohus ei viita otsuses ühelegi tõendile, mis viitaks, et Andrii Danchak jättis, AML töötaja asendajana, midagi Crosspoint Ltd puhul kontrollimata. Kohus ei ole otsuses välja toonud, millised dokumendid jättis Andrii Danchak välja nõudmata kliendi Crosspoint Ltd käest ja millised täiendavad küsimused jättis esitamata kõrgendatud kontrolli meetmeid rakendades. Seega on kohtu otsus põhistamata. Siinjuures tuleb koheselt ka rõhutada, et Andrii Danchakile esitatud süüdistus ei vasta selles osas samuti nõuetele, kuna ka süüdistuses ei ole välja toodud, millised konkreetsed dokumendid jättis Andrii Danchak kliendilt välja nõudmata ja millise info kliendilt küsimata. Tegelikkuses on aga otsuses välja toodud tõendid, mis kinnitavad, et konto avamise süsteem vastas nõuetele ja kliendisuhte loomisel nõuti kliendilt dokumendid ja andmed, kuid selles ei osalenud Andrii Danchak, juhatuse liikmena. Süüdistus on ebakonkreetne ja arusaamatu ning pole võimalik ka aru saada, mis „süsteemi“ oleks Andrii Danchak pidanud looma või mida tegema, kuna klient Crosspoint tegelikkuses suunati täiendavasse kontrolli ja klienti käsitleti kui kõrgema riskiga klienti, kelle kontrollimisel rakendatigi kõrgendatud hoolsusmeetmeid. Nimelt tõendid kinnitavad, et AML töötaja asendaja, antud kliendi puhul Andrii Danchak, viis läbi kõrgendatud hoolsusmeetmed, vaidlusaluse kliendi kontrollimisel. Viidatud asjaolud on leidnud tõendamist GFC-s serveris ja meilikontodel salvestatud dokumentidega, kirjavahetusega ja Andrii Danchaki ütlustega. Seega ei vasta süüdistuse asjaolud ja otsuse järeldused uuritud tõenditele. 8.7 Nii süüdistuses kui ka otsuses on konkretiseerimata, mida peetakse silmas selle all, et GFC-s ei toiminud rahapesu tõkestamise süsteemid. Vastupidiselt viidatule on kohtus uuritud tõendid (e-kirjad ja kliendi poolt esitatud dokumendid ning kliendi poolt saadetud kirjalikud vastused, Andrii Danchaki poolt esitatud küsimustele) – üheselt kinnitanud, et antud kliendi kontrollimisel võeti kasutusele kõrgendatud hoolsusmeetmed Andrii Danchaki poolt. Esitatud kirjalikus kaitsekõnes lk 16-31 on kaitsja loetlenud kõik kohtus uuritud dokumendid ja kirjavahetused kliendiga, mis kinnitavad, et Andrii Danchak kontrollis kliendi tausta, dokumente, tehinguid ja küsis välja kogu ammendava info, mis oli vaja selleks, et veenduda tehingute seaduslikkuses. Ükski süüdistuse ega otsuse järeldus ei konkretiseeri, mida jättis Andrii Danchak kõrgendatud hoolsusmeetmete käigus, antud kliendi puhul kontrollimata. Seega on süüdistus puudulik, konkretiseerimata ning otsus selles osas põhistamata. 8.8 Nii kohtule esitatud kirjalikus kaitsekõnes (lk 3-7) kui ka apellatsioonis toodud ML ütluse ei kinnita süüdistuse väidet, et ML keeldus tehinguid tulenevalt kõrgest rahapesuriskist kontrollist läbi laskmast ehk kinnitamast ja seetõttu Andrii Danchak andis korralduse ülekannete lubamiseks. Selliseid fakte ei kinnita mitte ükski kohtus uuritud tõend. Muud tegevust ega etteheidet, st nagu oleks Andrii Danchak viinud läbi AML kontrolli, ettenähtud reegleid eirates või mingit konkreetset infot või alusdokumente, välja küsimata – süüdistus ei sisalda. Seega on süüdistus ebakonkreetne ja seda ei saa sisustada ka otsuses välja toodud abstraktsete ja ebakonkreetsete etteheidetega selle kohta, et Andrii Danchak piisava põhjalikkusega ei kontrollinud või jättis midagi kahe silma vahele, nagu otsuses mitmes kohas märgitakse. 8.9 Rahapesukoosseis saab olla täidetud vaid siis, kui isik tegutses otsese tahtlusega koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Kohus on otsuses nentinud, et Andrii Danchak pani toime rahapesu otsese tahtlusega, kuid otsuse motiivid on sõnastatud viisil, mis näitab, et Andrii Danchaki tegevus vastab ettevaatamatusele. Vastavalt täna kehtivale kohtupraktikale, eeldab 18
(49)rahapesukoosseis, et täideviija peab teadma, et raha pärineb kuritegelikust tegevusest. Kohus pole aga otsuses kordagi sellel peatunud, kuidas on Andrii Danchaki tegevuses nõutav kuriteokoosseis täidetud. Kohus on vaid välja toonud, et vaidlusaluse kliendi tausta kontrolliti kiirendatud korras ja võidi jätta seetõttu midagi kahe silma vahele. Seejuures on kohtu järeldusteni jõudmine arusaamatu, pole võimalik aru saada, kuidas kohus otsuses toodud analüüsi pinnalt sai teha järelduse, et tegu pandi Andrii Danchaki poolt toime otsese tahtlusega. Kohtu järeldused viitavad pigem sellele, et Andrii Danchak ja teised GFC töötajad jätsid kiirustades ja kohusetundetult oma tööülesanded korrektselt täitmata, kas ajapuuduse või lohakuse tõttu, mis viitab igal juhul ettevaatamatusele, mitte tahtlusele. Mõne kohtu poolt väljatoodud arutluskäigu puhul võib täheldada ka seda, et kohus on leidnud, et Andrii Danchaki tegevus viitab sellele, et ta oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oma töösse, pidanud nägema, et tegu võib olla kahtlase kliendi või kahtlase päritoluga rahaliste vahenditega, kuid samas pole põhistatud otsuses, mis konkreetselt oleks pidanud Andrii Danchakis selliseid kahtlusi tekitama ja kuidas on see seotud teadmisega rahapesu faktist. 8.10 Vajab rõhutamist, et kohus ei ole otsuses väitnud, et mingid nõutavad dokumendid jäeti üldse kliendi poolt esitamata või olid sisu poolest kahtlased või viitasid rahapesukahtlusele. Asjaolu, et dokumendid esitati viimasel hetkel, ei viita asjaolule, et tegu võib olla rahapesuga ja seda pole otsuses otsesõnu ka väidetud. Samuti ei ole kohus leidnud, et klient jättis mõnele küsimusele vastamata või jäi Andrii Danchaki poolt mõni küsimus kliendi või tehingute kohta küsimata. Kohus on ette heitnud Andrii Danchakile arusaamatult seda, et tal tekkis nii palju küsimusi ja et need said vastuse alles viimasel võimalikul hetkel. Kohtu viidatud arutluskäik, rahapesusüüdistuse kontekstis, on arusaamatu. Süüdistuses nimelt räägitakse sellest, et jäeti kontrollimata ja tuvastamata, mitte seda, et Andrii Danchakil esitas liiga palju küsimusi ja need said vastuse alles viimasel hetkel. Seega ei ole kohtu järeldusteni jõudmise käik jälgitav ja arusaadav ning on vastuolus otsuses varasemalt tehtud järeldustega. 8.11 Kõik etteheited selle kohta, et Andrii Danchak jättis AML kontrolli piisava hoolsusega läbi viimata, on ümber lükatud kohtus uuritud e-kirjavahetusega ja kliendi esitatud dokumentidega (kaitsekõnes loetletud ja analüüsitud tõendid, kaitsekõne lk 16-31), millest nähtub, et Andrii Danchak viis läbi laiendatud/kõrgendatud hoolsusmeetmed (enhanced due dilligence) antud kliendi kontrolli käigus. Nendel kaitsja argumentidel ja analüüsil, kohus otsuses ei peatunud ega toonud välja ühtegi tõendit, mis viitaks, et Andrii Danchak jättis midagi konkreetselt tegemata või kontrollimata, samuti ei ole toodud ühetegi põhjendust, mis lükkaks ümber Andrii Danchaki ütlused ja eelviidatud kirjalikes tõendites kajastatu. Kohtule DVD-l üle antud ja uuritud kirjavahetus ja GFC andmebaasi salvestatud dokumendid (SharePoint) kinnitavad, et Andrii Danchak GFC juhatuse liikmena ja AML töötaja asendajana, tegi kõik selleks, et minimeerida rahapesu riske GFC-s – sealjuures, võttis kasutusele, antud kõrge riskiga kliendi, Crosspoint Ltd kontrollimise käigus, kõrgendatud hoolsusmeetmed ja tegi seda nõutaval tasemel. 8.12 Kohtu järeldused selle kohta, et Andrii Danchak pani toime rahapesu, otsese tahtlusega, ei ole jälgitav ning samuti kohtu ajastatud järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. Kohtu arutluskäigust, ei ole võimalik aru saada, kellele heidetakse ette seda, et ML jättis oma kohustuse täitmata puuduliku vene keele oskuse tõttu. Kohus kõigepealt tsiteerib ML ütlusi ja väidab, et need ütlused pole usutavad ja seejärel arusaamatult väidab, et Andrii Danchaki ütlused viitavad sellele, et ta soovib jätta mingit muljet ja varjab asjaolu, et AML töötaja ülesandeid täites, oli tal lihtsam Šle vastu tulla ja tema korraldusi täita. Kohtu arutluskäik on niivõrd segane, et pole aru saada, millised Andrii Danchaki ütlused viitavad sellele, et ta 19
(49)soovib midagi varjata, kuna eelnevalt on kohus tsiteerinud ML ütlusi. Samuti pole otsusest aru saada, milline oli Š korraldus või palve Andrii Danchakile, millele Andrii Danchak pidi vastu tulema ja mida jättis seejuures Andrii Danchak tegemata või tegi ülemäära selliselt, et sellega rikuti seadust või korda ja/või pandi toime rahapesu. Nimelt kohtule esitatud kirjalikud tõendid viitavad sellele, et vaidlusalune klient edastas osa vastuseid Andrii Danchaki täiendvavatele küsimustele vene keeles, seega pole inglise keeles suhtlemine, viidatud kolme isiku vahel tõendiks, mis viitaks, et ML ütlused pole usaldusväärsed. Samuti pole võimalik kohtu arutluskäigust aru saada, kuidas see kinnitaks asjaolu, et Andrii Danchak soovis midagi varjata või jätta mingit muljet. 8.13 Kohtu otsuse järeldustest jääb mulje, et Andrii Danchak tõstis vaidlusaluse kliendi makselimiite kuidagi kergekäeliselt ja põhjalikult kontrollimata (millega pole kuriteokoosseis samuti täidetud, kuna kohus heidab ette hooletust ja pealiskaudsust). Samas kohtu poolt, antud järelduseni jõudmine, pole otsuses jälgitav. Seejuures kohtus uuritud tõendid selgelt viitavad sellele, et limiitide tõstmine polnud tavapäratu ja see oli kooskõlas kehtivate reeglitega. Seega ei vasta tegelikkusele kohtu järeldus, et Andrii Danchak ei kontrollinud ja jõudis arusaamatult erinevale otsusele, sama taotluse puhul. Lisaks sellele, nii süüdistuses kui ka otsuses on jäänud välja toomata, millise seaduse, reegli või korra vastu eksiti nii juhul, kui jäeti limiidid tõstmata kui ka juhul, kui neid tõsteti. Kui Andrii Danchak oleks olnud teadlik ja soovinud toime panna rahapesu Crosspoint LTD-ga seotud tehingute aktsepteerimisega ja maksete kinnitamisega tahtlikult ja teades või eeldades, et need on seotud rahapesu kahtlase rahaga, pannes selle toime grupiviisiliselt – poleks ta ilmselgelt jätnud taotlust päevalimiidi tõstmiseks aktsepteerimata. Puudub igasugune loogiline selgitus, miks oleks Andrii Danchak pidanud sellisel juhul taotluse aktsepteerimata jätma. Seega Andrii Danchak reaalselt ja sisuliselt kontrollis kliendi Crosspoint Ltd tehinguid ja kui saabus kliendi taotlus limiidi suurendamiseks, mis ei vastanud nõuetele ja ei esitatud selle kohta dokumente ja põhjendusi, siis jättis selle aktsepteerimata. 8.14 Kohus pole otsuses põhjendanud, miks Andrii Danchak kohtu hinnangul vastutas kliendi konto avamisel piisava dokumentatsiooni olemasolu ja kontrolli eest, kuigi see polnud Andrii Danchaki ülesanne ja seda kinnitavad kõik uuritud tõendid. Konto avamise protseduuri ja isikute kohta, kes konto avamise puhul kontrollivad dokumente ja kes konto avavad, on kohtus uuritud hulgaliselt tõendeid ja need ei kinnitanud, et see oleks olnud juhatuse liikmete, Andrii Danchaki või MR ülesanne. Seega Andrii Danchak ei otsustanud ega osalenud kliendi konto avamise protsessis ega dokumentide piisavuse otsustamises, konto avamisel ja seda pole ka kohus otsuses põhistanud. Tulenevalt sellest ei vasta kohtu järeldused tuvastamist leidnud asjaoludele. Kaitsekõne lk 30-31 on apellant põhjalikult peatunud kirjalikel tõenditel ja isikulistel tõenditel, mis viitavad sellele, et konto avamisel, piisava põhjalikkusega kontrolliti GFC tausta ja see polnud Andrii Danchaki roll ega ülesanne GFC ja seda ta ka antud kliendi puhul ei teinud. Ühelgi uuritud tõendil, mis olid seotud kliendikonto avamisega, kliendisuhte loomisega ja nendeks vajalike dokumentide kogumisega – pole peale AK ja Aleksei Dremovi allkirja, teiste isikute allkirju ega nime. Samuti ükski tõend ei viita sellele, sh ka mitte Andrii Danchaki ütlused või GFC andmebaasi salvestatud andmed, et ta oleks pidanud vastavalt asutuse sisekorra reeglitele kontrollima kliendi tausta kliendisuhte loomisel ja küsima dokumente konto avamisel. 8.15 Väär on süüdistuse väide selle kohta, et peale maksekonto loomist, laekus koheselt Crosspoint kontole raha 2,88 milj eurot. Nimelt kohtule üle antud tõendid (ja isegi süüdistusakti enda väited, mis järgnevad antud eksitavale lõigule) kinnitavad, et raha laekus alles 27.04.2018, st ligi 5 kuud hiljem. Kohtus uuritud kirjalik tõend Finantsinspektsioonile 20
(49)edastatud vastus klientide kohta, kinnitab, et Crosspoint Ltd konto avati 07.03.
- Kohus sellel tõendil otsuses ei peatunud, kuigi antud kuupäev kinnitab tegelikku konto avamise aega. Seega oli põhjendatud ka Andrii Dremovi poolt hiljem, raha laekumisel, uuendatud KYC (tunne oma klienti) ankeedi küsimine ja alles siis kliendilt tehingute ja äripartenrite ning kõigi detailandmete küsimine. Andrii Danchak kontrollis KYC ankeeti, mis oli uuendatud andmetega ja seal olid täidetud kõik vajalikud andmeväljad. Kohus pole sellel argumendil otsuses peatunud, kuigi need andmed nähtuvad ka kaitsja poolt esitatud kirjalikus kaitsekõnes lk 29-
- Kuna tegu oli jahtlaeva Alexandra müüki vahendanud tunnustatud maakleriga, kellelt raha laekus Crosspoint Ltd-le, polnud ülekantud raha päritolus alust kahelda. Lisaks olid esitatud tehingute kohta hulgaliselt dokumente. Selle kohta on andnud Andrii Danchak ka põhjalikult ütlusi ja seda kinnitab kirjavahetus ja dokumendid, mis on edastatud kliendi poolt GFC-le, mis on loetletud ja analüüsitud põhjalikult kohtule esitatud kirjalikus kaitsekõnes lk 16-31, mida tuleb ringkonnakohtul otsuse tegemisel arvesse võtta. Eelnevast tulenevalt saab teha järelduse, et Andrii Danchakil ei olnud kliendisuhte loomisel ja kliendi konto avamisel mitte mingit rolli ja seda kinnitavad kõik uuritud tõendid. 8.16 Andrii.Danchk oli isik, kes nõudis kliendihalduri Aleksei Dremovi kaudu kliendilt välja kõik tehingute aluseks olevad dokumendid – AML töötaja asendajana (astudes sellesse rolli siis, kui AML töötaja pidi vastavalt reeglitele ja juhenditele seda tegema asuma) ja tegi päringuid tehingute ja tehingupartnerite tausta kohta ning raha päritolu kohta. Kohtus leidis tuvastamist, et GFC teine juhatuse liige MR oli AML valdkonna eest vastutava juhatuse liikmena isik, kes nelja silma reeglit täites, kinnitas omakorda läbi viidud AML kontrolli kliendi Crosspoint LTd osas, koos Andrii Danchakiga (vaata kaitsekõne analüüs ja viide vaatlusprotokollile, Kaitsekõnes lk 29). Viidatud kaitsekõne argumendid on jäetud kohtu poolt täielikult tähelepanuta. Seega antud tõend kinnitab, et olid täidetud kliendi Crosspoint Ltd osas, kõik vajalikud rahapesu tõkestamise reeglid ja puudub alus süüdistamaks Andrii Danchaki ega ka MR – rahapesu toimepanemises. 8.17 Kohtu arutluskäik, et GFC juhatuse liige Andrii Danchak ja kliendihaldur Aleksei Dremov ei teinud kõike endast olenevat, et jahi varguse või dokumentide võltsimisega seotud asjaolusid tuvastada on arusaamatu, pole jälgitav ja on vastuolus kohtuotsuses mujal toodud seisukohtadega. Samuti ei vasta kohtu argumendid tegelikult tuvastamist leidnud asjaoludele. Arusaamatuks jääb, mida heidab kohus konkreetselt ette Andrii Danchakile olukorras, kus advokaadibürood olid koostanud põhjalikud protseduurireeglid ja tõendid kinnitavad ka seda, et neid järgiti – mitte ükski kohtu poolt välja toodud tõend ei kinnita, et protseduurireegleid ei järgitud. Kohus pole välja toonud, millised reeglid ja juhised konkreetselt olid kehtestamata. Samuti kohus pole viidanud, millist konkreetset seaduse või protseduuri reeglit või juhist ei järgitud või milline protseduurireegel jäeti kehtestamata, mis takistas kliendi esitatud dokumentide võltsituse tuvastamist. Seega ei vasta kohtu järeldused tuvastatud faktilistele asjaoludele ja kohtu järeldused on vastuolus otsuses välja toodud faktidega. Seejuures mitte ükski kohtus uuritud tõend, kohtu poolt otsuses viidatud järeldusi, kontrolli ebapiisavuse kohta, ei kinnitanud. 8.18 ML kohustuseks oli tulenevalt tõenditest koostada ning välja töötada protseduurireeglid GFC-s, mida on aga ette heidetud vastavalt süüdistusele ja otsusele Andrii Danchakile, et ta jättis need nõuded välja töötamata. Mitte ükski tõend, mida kohtus uuriti, ei kinnita, et selline kohustus oli Andrii Danchakil. Tõenditega leidis tuvastamist, et ML ülesannete adekvaatset täitmist pidi kontrollima tema vahetu ülemus, MR (süüdistuse ajaperioodil), mitte aga polnud see Andrii Danchaki vastutusvaldkond juhatuse liikmena süüdistuse ajaperioodil. Kaitsja esitas kohtule tõendina Andrii Danchaki ja MR juhatuse liikme lepingud, mida uuriti ja mis 21
(49)kinnitavad, et süüdistuse ajaperioodil ei olnud Andrii Danchaki ülesandeks juhatuse liikmena ka kontrollida ML (AML töötaja) tööd ja teha teateid ML puudumisel Finantsinspektsioonile, nii nagu kohus on otsuses leidnud. Seega ei vasta kohtu otsuses väidetu tuvastatud asjaoludele selle kohta, et Andrii Danchak oleks pidanud tegema ML asemel Finantsinspektsioonile teateid kahtlust äratavastest tehingutest. Kohus ei ole kaalunud vastavasisulist kaitsja argumentatsiooni, mis on esitatud kaitsekõnes. Seega pole põhjendatud tulenevalt uuritud tõenditest, teha etteheiteid Andrii Danchakile. 8.19 Süüdistuses pole konkretiseeritud, milliseid koolitusi oleks pidanud veel läbi viima, kui need, mis juba niigi regulaarselt toimusid. Kohus ei konkretiseeri otsuses ka väidet selle kohta, miks otsuses leitakse, et tegelikkuses on tõendamist leidnud, et saadud dokumentidesse ja vastustesse põhjalikult ei süvenetud“. Kohus ei anna vastust, millised tõendid viitavad sellele, et dokumentidesse ja kliendi vastustesse põhjalikult ei süvenetud ja oldi hooletu. Kohtu lõppjäreldus, et GFC juhatuse liige Andrii Danchak ja kliendihaldur Aleksei Dremov ei teinud kõike endast olenevat, et jahi varguse või dokumentide võltsimisega seotud asjaolusid tuvastada, vastab mitte otsesele tahtlusele Andrii Danchaki tegevuses, nagu otsuses eelpool viidatakse, vaid ettevaatamatusele - hooletusele. Seega ei ole Andrii Danchaki tegevuses täidetud kuriteokoosseis ja kohus oleks pidanud selliste järelduste pinnalt A.Danchaki õigeks mõistma, seoses tema tegevuses subjektiivse koosseisu puudumisega. 8.20 Otsuses lk 112 on kohus jõudnud järeldusteni, mis ei vasta kohtus tuvastatud faktilistele asjaoludele ja on arusaamatu, mida kohus lõppkokkuvõttes selle pinnalt Andrii Danchakile ette heidab. Lisaks on eelviidatud otsuse lõigus lk 112 jõudnud kohus valele järeldusele, mis ei vasta kohtus tuvastatud faktilistele asjaolude. Nimelt pole tunnistaja (AML töötaja ML), kordagi kohtus väitnud, et ta ei jõudnud sisemise veendumuseni kliendi Crosspoint Int tehingute puhul ja seetõttu pidi tehingule loa andma Andrii Danchak. Selline vale faktiväide esineb nii süüdistuses kui ka prokuröri süüdistuskõnes, millest kohus on lasknud end eksitada. Tegelikkuses sellised faktid kohtulikul uurimisel pole kõlanud. Nimelt prokuratuuri esitatud süüdistuses on väide, et AŠ survestas Andrii Danchaki ja ML, et viimased kinnitaks Crosspoint Ltd ebaseadusliku päritoluga rahaga maksed, millega pandi toime rahapesu. Seejuures on aga kohus väljunud süüdistuse sõnastusest ja leidnud, et Andrii Danchak ise kinnitas/lubas tehingud, kuna ML sisuliselt seda ei olnud nõus tegema (vt tsiteeritud otsuse lõik). Seega antud juhul on kohus väljunud lubamatult süüdistuse piiridest. 8.21 Tegelikkusele ei vasta süüdistuse järeldus, et ML survestati kontrolli mitte läbi viima, nagu märgitud süüdistuses ja järeldatud otsuses. Lisaks sellele, pole ML kohtus kinnitanud, vastupidiselt süüdistuses väidetule, et ta poleks Crosspoint Ltd makseid kinnitanud või et need olid kahtlased maksed, mille kohta oleks pidanud tegema RAB-ile. Seega süüdistuses märgitud asjaolu, et AŠ oleks andnud korralduse – jätta maksete, st tehingute tausta ja raha päritolu kontrollimata, pole kinnitanud ML kohtus tunnistajana ega ka mitte Andrii Danchak.. Väärib rõhutamist ja eraldi väljatoomist, et Andrii Danchak selgitas kohtus, et AŠ aegajalt andis korraldusi teatud GFC klientide puhul kiiremini kontrolli läbi viia – seada mõne kliendi prioriteetsemaks, mõnede klientide maksete kontrollimisel. Samas Andrii Danchak kinnitas, et see ei tähendanud seda, et tema või tema teada mõni teine GFC töötaja oleks selle tõttu jätnud mingid küsimused kliendilt küsimata või raha päritolu kohta dokumendid välja nõudmata. Seda pole kinnitanud ka ükski teine tunnistaja – ei Crosspoint Ltd kohta ega ka teiste äriühingute kohta. ML ütlustest on näha, et selle tunnistaja ütlused, ei saa kuidagi kinnitada rahapesu toimepanemist ühegi GFC töötaja ega juhatuse liikme poolt, seoses Crosspoint Ltd-ga, kuigi süüdistuses ja süüdistuskõnes nii väideti. Ka ei kinnita ükski uuritud tõend, et antud kliendi puhul ei järgitud juhendeid ja protseduurireegleid või jäeti midagi 22
(49)kiirustades tegemata, kuna AML töötajal selline siseveendumus puudus, nagu on jõutud valele järeldusele kohtuotsuses. 8.22 On olemas tõendid selle kohta, et Andrii Danchak rakendas tõhustatud hoolsusmeetmeid GFC-s kõigi kõrge riskiga klientide puhul, seda on kinnitanud kohtus üle kuulatud GFC töötaja, tunnistaja T. Samuti kliendi Crosspoint Ltd osas – nimelt kirjavahetusest Š ja Andrii Danchaki/Aleksei Dremovi vahel nähtub, et AŠ heidab ette Andrii Danchakile, miks viimane küsib kliendi Crosspoint Ltd kohta nii palju küsimusi. Nagu kaitsekõnes põhjelikult analüüsitud lk 29-31, siis tsiteeritud ja loetletud e-kirjavahetus kinnitab et Andrii Danchak küsis, vaatamata sellisele AŠ märkusele – välja kõik dokumendid ja esitas kliendi äritegevuse ja raha päritolu kohta kõik ammendavad küsimused, millega täitis nõuetekohaselt kõik rahapesu tõkestamise nõuded GFC-s, vastavalt kehtestatud juhenditele ja reeglitele. 8.23 Ringkonnakohtul tuleb kaaluda, kas olemasolevate maakohtu järelduste pinnalt, kus kohus on jõudnud järeldusele, et tegu on ettevaatamatusest toime pandud teoga, on võimalik Andrii Danchak õigeks mõista, ilma tagasi saatmiseta esimese astme kohtule. Nimelt nähtub eelpool tsiteeritud kohtu järeldustest korduvalt, et sisuliselt on kohus tuvastanud Andrii Danchaki poolt teo toimepanemise ettevaatamatusest, vaatamata sellele, et kõik kohtu järeldused ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele. 8.24 Avades 19.02.2020 jälitustoimingu protokolli otsuses viidatud elektrooniline kaust ja selles sisalduvad tõendid – protokollis nimetatakse neid Tabel 3 ja sellele lisatud DVD-plaat, millel on antud dokumendid, millest nähtub, et 30.05.2018 kell 12:32 on GFC Info epostiaadressile, saadetud XXX e-kiri. See kiri ise on jäetud toimikusse lisamata, st välja trükkimata, kuid on olemas kohtule üle antud DVD-plaadil. Kirjas on kõigepealt näha, et Andrii Danchak on edastanud täiendavad küsimused laiendatud hoolsusmeetmete läbiviimise käigus transpordi dokumentide kohta, st tõendid selle kohta, kas ja kuidas ja millal on kaup transporditud (nn nõutav enhanced due diligence) – kliendilt Crosspoint Int. Seega ei vasta otsuse järeldused tegelikkusele. Klient ongi edastanud GFC-le ja kliendihaldurile Aleksei Dremovile täiendavad dokumendid Andrii Danchaki palvel, kes viis läbi antud kliendi puhul täiendava ja laiendatud hoolsusmeetmed. Seega selgelt on see tõend, mis kinnitab üheselt, et Andrii Danchak teostas rahapesu tõkestamisega seotud kontrolli nii, nagu seda nõuab seadus. Nimelt kontrollis Andrii Danchak GFC töötajana ja olles AML (Anti Money Laundering – rahapesuvastase) töötaja rollis – kliendi Crosspoint Int tehingute tausta ja seaduslikkust, enne maksete kinnitamist. Viidatud tõend, st e-kirjavahetus, mis on salvestatud originaalis, lisatud DVD-plaadile, selgelt kinnitab, et Andrii Danchak ei aktsepteerinud kliendi makseid, ilma täiendavate andmete kontrollimiseta, et olla sisemiselt ja ka formaalselt veendunud, et tehingud on seaduslikud ja tegemist on reaalse kaubavahetusega. 9. Kaitsja Indrek Västrik asub seisukohale kohus on lugenud tuvastatuks mitmeid asjaolusid (enamikuga apellant nõustub) ja teinud sellest tulenevaid järeldusi. Apellant vaidleb sellisele tõlgendusele vastu. Apellant märgib, et võimalik on, et formaalselt ei vasta töötaja ametijuhendis vastavatele nõuetele, sellest ei järeldu otseselt, et töötaja ei ole võimeline tegema temale töölepingu järgi määratud ülesandeid. Apellant leiab, et maakohtu järeldus, mille kohaselt formaalne mittevastavus nõuetele viitab rahapesule, ei ole põhjendatud (kui isegi tinglikult möönda, et isikule esitatud tööalased nõuded ei ole töölepingu sõlmimisel täidetud). 9.1 Kohus on mitmel korral viidanud, et Aleksei Dremov ei täitnud oma tööülesandeid hästi. Kaitsja möönab võimalikke vigu süüdistusaktis esitatu kohta selles mõttes, et tööülesannete 23
(49)täitmisel neid võis esineda, kuid ei esinenud katset, kaudset tahtlust, rääkimata otsesest tahtlust toime panna rahapesu. Kohtuotsuses puuduvad usutavad viited sellele, et süüdistatav teadis sellest, et võimalikult proovitakse nn pesta raha (jaht Alexandra võimaliku kaaperdamise mõttes), ehk süüdistatav ei teadnud ja ei pidanudki teadma võimalikust eelkuriteost. Isiku süüdimõistmine rahapesukuriteos eeldab isiku teadmist eelkuriteost. Kohtuotsusest selline võimalik teadmine Aleksei Dremovi suhtes ei nähtu. Seega on kohus eksinud põhjendamiskohustuse mõttes ja seaduse kohaldamise mõttes. Eeltoodud järeldus on maakohtu poolt ekslik ja apellant taotleb ringkonnakohtul maakohtu seisukohad ümber lükata. PROKURÖRI SEISUKOHT:
- Prokurör märkis KrMS § 322 lg 3 korras, et kaitsjate esitatud apellatsioonid on tähtaegsed ja korrektsed. Prokuratuur jääb enda süüdistuskõne ja apellatsiooni juurde.
- Prokurör esitas ka apellatsioonivastuse kaitsjate esitatud apellatsioonidele ning palub jätta kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. Maakohus on kuriteod õigesti tuvastanud ja süüdistatavate süü on tõendamist leidnud. Maakohus on pikalt ja sisukalt analüüsinud, miks tuleb Aleksei Dremov mõista rahapesus süüdi. Seoses kaitsja viitega nõudele otsesele tahtlusele, kordab prokuratuur kohtuvaidlustes öeldut, et RahaPTS § 4 sõnastust, milles viidatakse sellele, et vara kuritegelikust päritolust peab teadlik olema, ei saa otse üle kanda karistusõigusliku tahtluse vormiks, mis eeldab otsese tahtluse olemasolu. Kuigi antud olukorras vaadates tõendeid kogumis saab väita, et isikud olid Finantsinspektsiooni korduvatest tähelepanujuhtimistest teadlikud GFC-s toimuvast korrapäratusest, rahapesukahtlastest tehingutest ja seega nad mitte ei möönnud, vaid olid teadlikud, et läbi GFC toimub laiaulatuslik Eesti finantssüsteemi ärakasutamine, siis on nende puhul ka otsene tahtlus tuvastatav. Eriti ilmekaks näiteks on siinkohal Tiiu Järviste ja Andrii Danchaki vahel 01.02.2019 peetud kõne (kd XXII, tl 20-248). 11.1 Kui ringkonnakohus peaks leidma, et otsest tahtlust antud kriminaalasjas ei ole võimalik tuvastada ja kaudse tahtlusega ei ole võimalik
§ 394
kuritegu toime panna, siis tuleb arvesse võtta, et käesolevaks ajaks on praktika napp osas, mis puudutab kehtivat õigust. Kehtiv õigus põhineb EL direktiivil 2018/1673, mis käsitleb rahapesu vastu võitlemist kriminaalõiguse abil. On oluline viidata artiklile “Direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil”, milles on autor välja toonud järgneva. “Direktiivi puhul on tegemist Euroopa Liidu õigusega. Kuna direktiiv rahapesukuriteo kohta erilisi kitsendusi ei sätesta, pole selge, kas Riigikohtu senised seisukohad oleksid direktiiviga taotletava eesmärgiga kooskõlas. Riigisisesed kohtud on kohustatud riigisisese õiguse tõlgendamisel lähtuma direktiivi sõnastusest ja eesmärgist. Samas tuleneb Euroopa Liidu Kohtu praktikast, et direktiivil ei ole iseseisvat ja riigisisesest õigusest sõltumata kriminaalvastutust ettenägevat või suurendavat mõju, sest kooskõlaline tõlgendamine kriminaalasjades ei tohi tuua kaasa vastuolu liidu õiguse osaks olevate õiguse üldpõhimõtetega nagu õiguskindluse ja nullum crimen nulla poena sine lege põhimõte. Kuna RahaPTS § 4 lõikes 1 sätestatud rahapesu definitsioon vastab direktiivis sätestatule, oleks vähemasti printsiibis mõeldav, et rahapesukuritegu tõlgendataks senisest oluliselt laiemalt, minemata vastuollu nullum crimen põhimõttega. Järelikult, kui on ebaselgus, kas RahaPTS kehtiv redaktsioon ning direktiivis esitatu on kooskõlas Riigikohtu lahendites esitatud seisukohtadega, siis saab kohus eelotsuse saamiseks pöörduda Euroopa Liidu kohtusse, mille tulemuseks oleks arusaam, kuidas mõista Euroopa Liidu õigust. Vaadates teiste Euroopa riikide praktikat sama direktiivi alusel rahapesukuritegude menetlemisel, siis piisab karistusõiguses kaudse tahtluse ära näitamisest osas, mis puudutab nõuet, et rahapesijad 24
(49)peavad teadma vara päritolu kuritegelikust tegevusest. Seega ülikõrge otsese tahtluse sätestamine RahaPTS redaktsiooni on ilmselt tingitud asjaolust, et RahaPTS ei ole oma olemuselt karistusõiguslik norm ja otsetõlkes ingliskeelsest direktiivist üle võetud sõna knowingly ei tähenda ilmtingimata otsest tahtlust karistusõiguslikult. 11.2 Puutuvalt Andrii Danchaki kaitsja Stella Veberi apellatsiooni, leiab prokuratuur, et kaitsja apellatsioon on sisupoolest vastuolus ja kaitsja poolt väljatoodu on kallutatud ning konteksti mitte arvestav. Lisaks on kaitsja leidnud, et maakohus pole suutnud tuvastada mitmeid elemente või on üldse millestki saanud valesti aru, kuid samal ajal on Tiiu Järviste kaitsjad enda apellatsioonis leidnud samuti, et maakohus on just nimelt need samad asjaolud tuvastanud, mille puudumist kaitsja Stella Veber on välja toonud. Prokuratuuri hinnangul on Andrii Danchaki kaitsja oma apellatsiooniga soovinud ringkonnakohut eksitada analüüsides tõendeid valikuliselt. 11.3 Tiiu Järviste kaitsjate Oliver Nääsi ja Kristi Rande apellatsiooniga, jääb prokuratuur oma süüdistuskõne ja apellatsiooni juurde. Kohtuotsus on põhjendatud ja kaitsjate argumentidel pole alust. Omastamise episoodi osas ei nõustu prokuratuur seisukohaga, et tegemist on ettevalmistava staadiumiga ja isikutel puudus ligipääs kontodele. Omastamise teoplaan nägi ette raha kandmist sobivasse finantsasutusse ja seejärel selle edasist omastamist. Samuti on Andrii Danchak kohtus kinnitanud, et teda survestati klientidele raha mitte kandma. Seega oli tegu juba alanud ehk jõudnud katse staadiumisse. Edasi oli plaan kanda raha sobivasse makseasutusse või panka, kust raha „kotis“ kätte saada. Kogu selline teoplaan on kriminaalmenetlusega tuvastatud ja tõendamist leidnud. KAITSJATE SEISUKOHAD: 12. Kaitsjad Oliver Nääs ja Kristi Rande leiavad, et prokuratuuri apellatsiooni põhistused toetavad sisuliselt kaitsjate apellatsioonis esitatud etteheiteid süüdistuse ebakonkreetsusest. St süüdistus on sõnastatud niivõrd ebaselgelt, et ei kaitsjad ega ka kohus ei suutnud sellest välja lugeda prokuratuuri käsitlust sellest, et Tiiu Järviste poolt on rahapesu toimepanemisel raskuspunkt tegevusel. Nii on maakohus süüdistust tõlgendada püüdes jõudnud prokuratuuri käsitlusest vastupidisele järeldusele. Seega apellatsiooni viidatud etteheited tuleks tegelikkuses teha hoopis süüdistuse tekstile, milles ei ole selgesõnaliselt esitatud asjaolusid, mille alusel oleks kohtul olnud võimalik deliktistruktuuri viidatud kohtupraktikaga kooskõlas tuvastada. Süüdistuses kirjeldamata asjaolusid ei ole kohtul aga võimalik isikule omistada. 12.1 Enamgi veel, asjaolud, millele prokuratuur apellatsioonis tugineb kui tegevusele viitavatele asjaoludele, on maakohus asjakohatuteks lugenud ning tähelepanuta jätnud, so järgmised lõigud: (i) läbi GFC Holding OÜ liikus Tiiu Järviste ja AŠ korraldusel nii GFC loomise algkapital kui ka hilisem GFC kapitali suurendamine ning Tiiu Järviste oli teadlik, et GFC algkapital ei tulnud tema äriühingutelt, vaid tuvastamata isikutelt läbi AŠ ning raha algne päritolu ei olnud teada (vt otsuse lk 113). (ii) AŠ korraldusel teostati kontode avamine ja rahade liigutamine mitteresidentidest klientidele, kellele äriühingu sisekorrareeglite ja Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) kohaselt ei oleks tohtinud teenuseid osutada. Sellise üldsõnalise väite alusel ei ole võimalik kohtu hinnangul tuvastada, kas see väide vastab tõele või mitte ning milline on selle väite seos käesoleva rahapesu süüdistusega (vt otsuse lk 22). Samas ei ole prokuratuur nimetatud asjaolude süüdistusest väljajätmist apellatsioonis vaidlustanud, mistõttu ei saa nendele ka tugineda. Kokkuvõttes jäävad kaitsjad enda apellatsioonis toodud seisukohtade juurde ning prokuratuuri 25
(49)apellatsioonis esitatud põhistused ei väära tõdemust, et Tiiu Järviste tuleb temale esitatud süüdistustes õigeks mõista 13. Kaitsja Indrek Västrik vaidleb vastu süüdistaja Alan Rüüteli apellatsioonile. Kui tinglikult möönda, et süüdistatavad on toime pannud
§ 394lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo, on maakohtu poolt määratud karistus põhjendatud.
Kaitsja toetab maakohtu põhjendusi ja leiab, et see vastab kohtupraktikale. 13.1 Muu hulgas on põhjendatud lähtuda sellest, kui pikaajaliselt rahapesu toime pandi ja kui suures ulatuses. Meedias avaldatud info kohaselt kahtlustatakse Swedbanki endiseid juhte enam kui 100 miljoni euro ulatuses rahapesus ajavahemikul 2014- 2016 (mitte et ma väidaks, et kahtlustatavad süüdi on) https://www.err.ee/1608544273/swedbank-eesti-endiseid-juhtekahtlustatakse-rahapesus. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 14. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonide motiividega, prokuröri ja kaitsjate seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale. 14.1 Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha prokuröri ja kaitsja Stella Veberi apellatsioonides toodule, milles viidatud KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisele. Prokurör ja kaitsja on apellatsioonis viidanud KrMS § 339 lg 1 p 8 sättele, kuid sisus mingeid põhjendusi esitatud ei ole. Kohtukolleegium kontrollib, kas käesoleval juhul on tegemist KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites toodule nt 3-1-1-46-07, 3-1-1-27-08 ja KrMS § 341 lg 2 sättele, pole KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tuvastamisel võimalik ringkonnakohtu poolt sisulise otsuse tegemine. Ringkonnakohus tuvastades KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise peab vastavalt KrMS § 341 lg 2 sättele tühistama maakohtu otsuse ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Antud juhul on prokuröri ja kaitsja taotlus uue otsuse tegemiseks vastuolus apellatsioonkaebusega, milles viidatud KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud rikkumisele. 14.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise osas oma lahendites nt 3-1-1-13-12, 3-1-1-15-13 selgitanud, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kolleegium sellist vastuolu ei tuvastanud. Maakohus on kohtuotsuse põhiosas jõudnud järeldusele, et süüdistatavad tuleb süüdi mõista neile inkrimineeritud kuritegudes ning viidanud ka mõistetavatele karistustele ning kohtuotsuse resolutiivosa ka sellist järeldust kajastab. Kohtukolleegium leiab üheselt, et kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas apellandid maakohtu järeldustega nõustuvad või mitte. Kokkuvõtvalt on prokuröri ja kaitsja Stella Veberi viide KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisele maakohtu poolt ainetu. 14.3 Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha kaitsja Stella Veberi apellatsioonis toodule, milles viidatud KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumisele. 26
(49)Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-163-14 toodud seisukohad, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse puudumine käsitatav KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-1414, p-d 699-700). 14.4 Kaitsja Stella Veberi apellatsioonis osutatud rikkumise näol ei ole tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa oleks jäänud tervikuna mõne kuriteo või süüdistatava osas üldse koostamata, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamine kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Apellandi seisukohtadega nõustumise korral saaks rääkida üksnes kohtuotsuse põhistuste ebapiisavusest või -veenvusest. Sellised minetused oleksid aga eespool refereeritud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest maakohtuniku siseveendumuse kujunemine süü küsimuse lahendamisel on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee. 15. Kaitsjad Oliver Nääs ja Kristi Rande asuvad seisukohale, et Tiiu Järviste süüdistus rahapesus on ebakonkreetne, süüdistusest ei selgu, kas etteheide seisneb tegevuses või tegevusetuses. Prokuratuur on vaidlustes asunud seisukohale, et Tiiu Järvistele tuleb süüks panna kuriteo toimepanemist tegevusega ehk nõukogu liikmena rahapesu võimaldamist. Kohus on jõudnud järeldusele, et etteheite raskuspunkt on tegevusetusel, st et Tiiu Järviste jäi nõukogu liikmena passiivseks ega täitnud temalt nõutavat hoolsuskohustust. Ka Tiiu Järviste süüdistus omastamises on ebakonkreetne. Sarnaselt rahapesu süüdistusega heidetakse ette nii tegevust kui tegevusetust. Kohus on Tiiu Järviste süüdi mõistnud omastamises tegevusetusega, kusjuures süüdistuses ei ole ära näidatud, millise nõutava teo jättis süüdistatav tegemata ja millest tulenes tema selline tegutsemiskohustus (garandikohustus), milline on tegevusetusega toimepandud koosseisu kohustuslik element. Kokkuvõtvalt leiavad kaitsjad, et sellega on rikutud kaitseõigust. 15.1 Kaitsjad jätavad tähelepanuta kohtupraktika, mille kohaselt isegi juhul kui süüdistusaktis on süüdistus sõnastatud ebaõnnestunult ja prokuratuuri versioon sündmuste käigust raskesti jälgitav või on süüdistuses kasutatud põhjendamatuid kordusi, palju ebaolulisi fakte, viiteid asjasse puutumatutele õigusnormidele, samuti formuleeringuid, mille mõte ja eesmärk ei ole selge või on kuriteo asjaolude kirjeldus jäänud kohati ebamääraseks või on kirjeldatud karistusõiguslikult ebaolulisi detaile või ei ole fakte esile toodud loogilises järjekorras või leidub süüdistuse sisus lünki ning sisemisi vastuolusid, mis tekitavad lugejas segadust ning 27
(49)kokkuvõtvalt ei vasta kohtupraktikas esile toodud süüdistuse selguse ja täpsuse nõudele (vt RKKKo 1-17-3371, p 68), ei tähenda see seda, et süüdistatava kaitseõigust on rikutud ning süüdistatav tuleks temale esitatud süüdistustes õigeks mõista. 15.2 Kolleegiumil tuleb märkida, et midagi kummastavat ei ole selles, kui süüdistuses on põimunud nii tegvus kui ka tegevusetus, oluline on aru saada, mida on süüdistatavatele etteheidetud ning millel põhineb teo raskuspunkt. Käsilolevas asjas on siiski võimalik aru saada, millele prokuratuur tugines ning mida on süüdistatavale etteheidetud, kuigi süüdistuses kirjeldatud teo raskuspunkt ei olnud menetlusosalistele üheselt mõistetav. Maakohus asus seisukohale, et teo raskuspunk on rahapesus tegevusetusel. Asjaolud, millele maakohus süüdistatava Tiiu Järviste rahapesus süüdi tunnistades tugines, on süüdistuse alusfaktidest hõlmatud ja ei erine sellest, mida süüdistuse sisus on märgitud. Süüdistuse teo raskuspunkti ebaselgus (tegevus või tegevusetus) ei välista süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, kui süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaolude põhjal on kohtul võimalik ära näidata, milles teo raskuspunkt seisneb ja millisel moel väidetav kuriteo täideviimine aset leidis. Kuna süüdistusest nähtus ka, millisel õiguslikul alusel süüdistatav Tiiu Järviste pidi garandina tegutsema, siis sai maakohus Tiiu Järviste tegevusetusega toimepandud rahapesus süüdi mõista. Seejuures on kaitsjad esitanud omapoolseid argumente ja neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, kas on täidetud Tiiu Järvistele inkrimineeritud kuritegude objektiivse või subjektiivse koosseisu tunnused. Sellises olukorras saab kolleegium üheselt asuda seisukohale, et kaitsjatele olid esitatud süüdistused arusaadavad, mistõttu kaitseõigust rikutud ei ole. 15.3 Kolleegium ei nõustu kaitsjatega, et maakohus on Tiiu Järviste süüdi mõistnud omastamises tegevusetusega, seega puudus vajadus ära näidata nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses, millise nõutava teo jättis süüdistatav tegemata ja millest tulenes tema selline tegutsemiskohustus (garandikohustus), milline on tegevusetusega toimepandud koosseisu kohustuslik element. Maakohtu sõnakasutusest võib lõppkokkuvõttes aru saada, et maakohus mõistis Tiiu Järviste süüdi omastamises tegevusega, kuigi süüdistuses on viidatud ka tegevusetusele, on teo raskuspunkt omastamisel tegevusel. 15.4 Väärib märkimist, et süüdistus ei pea sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses (vt viimati RKKKo nr 1-16-4665, p 10, 1-17-11182, p 20). Kolleegiumi hinnangul oli süüdistuste
§ 394
lg 2 p 1, 3, § 201 lg 2 p 2, 4-§ 25 lg 2 formuleering käesoleval juhul piisav, tagamaks Tiiu Järvistele ja tema kaitsjatele tõhus võimalus esitada soovi korral väiteid ja neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, et Tiiu Järviste tegudes puudub kuriteo koosseis (vt nt RKKKo nr 3-1-1-83-10, p 19-20). Samale seisukohale asub kolleegium ka Andrii Danchakile esitatud süüdistuses
§ 394lg 2 p 1, 3 järgi.
See, millega ja kuidas või kas üldse on need asjaolud tõendatud, tuleb ära näidata kohtuotsuses (vt nt RKKKo nr 3-1-1-66-12, p 9.4, 1-16-4665, p 11). Seda on antud juhul maakohus ka teinud. 15.5 Prokuratuur leiab seevastu, et rahapesu süüdistuses on eelkõige Tiiu Järvistele etteheidetud tegevust, ehk GFC loomist, juhatuse liikmete määramist ja ka aktsepteerimist, et tegelikult juhib ja annab GFS-s korraldusi tema elukaaslane AŠ. Ilma Tiiu Järviste isikuta ei oleks GFC-d loodud ja seega ei oleks olnud võimalus AŠl, Andrii Danchakil ja Aleksei Dremovil tegutseda. Tiiu Järviste hilisem passiivsus oli juba järelm, mis faktiliselt järgnes tema aktiivsele teole, kuid see ei muuda tema tegu tegevusetuseks. 28
(49)15.5.1 Kolleegium sellise prokuröri seisukohaga ei nõustu. Rahapesu süüdistuses ei ole Tiiu Järvistele etteheidetud seda, et GFC loomine (tegevus) oleks olnud kuritegelik. Süüdistusest ei nähtu, et Tiiu Järviste oleks loonud GFC rahapesu toimepanemiseks ja andnud üle (tegevus) AŠle GFC juhtimise. Süüdistuses ei heideta tegelikkuses Tiiu Järvistele ette juhatuse liikme määramist. Süüdistuses heideti ette, et Tiiu Järviste võimaldas kasutada enda loodud ja hallatavat äriühingut rahapesus, teades, et AŠ ja Andrii Danchak ei täida Finantsinspektsiooni ning RahaPTS-1 nõudeid ning äriühingu poolt pakutakse teenuseid mitteresidentidele, kelle vara päritolu ei ole legaalne. Samas ei tulene süüdistusest, et Tiiu Järviste võimaldades kasutada (tegevus) äriühingut, teadis AŠ ja teiste süüdistuses märgitud isikute rahapesu kavatsusest. Pärast võimaldamist AŠl juhtida äriühingut ei nähtu esitatud süüdistusest mingeid tegevusena vaadeldavaid tegevusi, mida oleks Tiiu Järviste toime pannud. See, et Tiiu Järviste sellist AŠ, Andrii Danchaki ja Aleksei Dremovil käitumist hiljem teadlikult aktsepteeris, ei ole vaadeldav tegevusena. Seejuures prokuröri apellatsioonis märgitud sõna aktsepteerimist tuleb käsitleda kui tegevusetust, mitte tegevust. Kohtupraktika kohaselt võib vajalike meetmete puudulikkus seisneda osaliselt nii vastutava isiku tegevuses kui ka tegevusetuses (vt RKKKo nr 4-16-6493, p 9.4), on antud juhul teo raskuspunkt siiski rahapesu aktsepteerimisel või heakskiitmisel (nõustumisel) kui tegevusetusel. 15.5.2 Tuvastatud on, et mingist ajahetkel (ilmselt 2016) jäi Tiiu Järviste peale GFC loomist passiivseks ega sekkunud GFC juhtimisse, kuigi oli seal toimuvate asjadega kursis ning aktsepteeris, et tema enda loodud ja hallatavas äriühingus tegutseb GFC-s n-ö tegeliku juhina AŠ, kes korraldas igapäevavaselt äriühingu tööd ning võttis ehk kutsus tööle töötajad Andrii Danchaki ja Aleksei Dremovi. Isikukausaalsuse kriteeriumi kohaselt tähendab see, et kui Tiiu Järviste pärast AŠ tegutsema hakkamist äriühingust GFC mõtteliselt eemaldada, oleks rahapesu temale kuuluvas äriühingus GFC ikkagi toimunud. Seega ei ole võimalik jaatada, et süüdistuses on Tiiu Järvistele ette heidetud käitumist, mida saab pidada tegevuseks. Seetõttu ei saa nõustuda prokuratuuriga, et Tiiu Järvistele on süüks arvatud rahapesu toimepanemine tegevusega, vaid kolleegium nõustub maakohtuga, et Tiiu Järvistele on süüks arvatud rahapesu toimepanemine tegevusetusega. 16. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha kaitsjate Oliver Nääsi ja Kristi Rande apellatsioonis toodule. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjate apellatsioonis toodud järeldustega, et kohus on hinnanud tõendeid valesti ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Apellatsioonides ei ole kajastatud tõendeid mida maakohus oleks jätnud tähelepanuta. Asjaolu, et kaitsjad ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega, ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud või kõiki asjaolusid arvestanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Vt RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-407). 16.1 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud kogumis, hinnanud esitatud tõendite usaldusväärsust ning otsuses toodud sellekohased põhjendused on piisavad. 29
(49)Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendatud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. 16.2 Kaitsjate väited ei juhi tähelepanu mitte ühelegi maakohtu õiguslikule või faktilisele seisukohale, mille ümberhindamine apellatsioonimenetluses võiks vajalikuks osutuda. Maakohus on kõiki oma seisukohti põhjalikult põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki süüteo koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohus ei pea otstarbekaks revideerima asuda. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele. 17. Kolleegium ei nõustu kaitsjatega, et nõukogu ülesandeks on ainult korraldada juhatuse tegevus viisil, et oleks tagatud äriühingu seaduslik toimimine. ÄS §-st 316 tuleneb üheselt, et nõukogu keskseks ülesandeks on teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et nõukogu liikmeks olemine eeldab äriühingu tööga sellisel määral kursis olemist, et oleks täidetud juhatuse üle teostav järelevalvefunktsioon (kd K 9, lk 59). Kohtupraktika kohaselt peavad nõukogu liikmed täitma järelevalve kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu järelevalve kohustuse täitmine ei või piirduda vaid formaalse kontrolliga juhatuse tegevuse üle. Kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisele, tuleb nõukogul rakendada meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Sellises olukorras on nõukogul võimalik anda juhatusele korraldusi õigusvastase tegevuse lõpetamiseks või otsustada oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme tagasikutsumise üle (vt RKTKo nr 3-2-1-113-16, p 24). 17.1 Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et seadusest tulenevate nõuete täitmiseks ei piisa üksnes sellest, et on formaalselt ette näidata, et äriühingus on olemas juhatuse liige või vajalikud töötajad, nt AML töötaja. Kaitsjad jätavad tähelepanuta selle, et ka maakohus on sisuliselt nõustunud, et ei saa eeldada, et nõukogu liige on kursis ja peab teadma iga üksiku kleidi tehinguid või nendes tehingute suhtes teostatud kontrolle ja muid töötjate poolt vastuvõetud otsuseid. Samas on maakohus näidanud ära, miks saab asuda seisukohale, et Tiiu Järviste oli Crosspoint Ltd-st ja tema poolt tehtavatest tehingutest teadlik, sh oli teadlik äriühingus esinevatest puudustest (vt kd K 9, lk 45-47, 59) ning kolleegium nõustub maakohtuga. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et Tiiu Järviste ükskõiksust ja passiivsust nõukogu liikmena näitab ilmekalt asjaolu, et isegi kui tema poole pöördusid GFC töötajad, sh LR, et AŠ tegevuse tõttu ei saa nad oma tööd teha ja olukord ei ole seaduslik, ei võtnud Tiiu Järviste midagi ette (vt kd K 9, lk 59 pöördel). Sellist järjepidevat Tiiu Järviste ükskõiksust nõukogu liikmena kinnitab kaitsjate enda poolt viidatud 13.06.2019 kõne SG ja Tiiu Järviste vahel (vt kd K 9, lk 50 pöördel-51). Asjaolu, et viidatud tõendid ehk kõned on toimunud peale Crosspoint Ltd tehingute toimumist, s.o alates oktoobrist 2018 saab nende tõendite pinnalt teha üheselt järelduse sellest, milline oli GFC töökorraldus ja Tiiu Järviste 30
(49)käitumine ja suhtumine nõukogu liikmena kuriteosündmuse ajal. Seega kaitsjate seisukoht, et viidatud tõenditest ei saa tuletada põhjuslikku seost Tiiu Järviste tegemata jätmise ja rahapesu toimepanemise vahel 2018 aasta suvel, on väär. Kokkuvõtvalt jättes oma kohustused nõukogu liikmena täitmata ning meetmed rakendamata edasiste rikkumiste ärahoidmiseks, ei saa kolleegium asuda seisukohale, et nõukogu liige ehk süüdistatav Tiiu Järviste on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. 17.2 Kaitsjate poolt viidatud kirjavahetust AŠ ja LR vahel ei ole maakohus jätnud tähelepanuta (vt kd K 9, lk 58), kuid esitatud kirjavahetus ei väära maakohtu järeldust, et Tiiu Järviste andes AŠle vabad käed äriühingut juhtida, võimaldas sellega toime panna rahapesu. Kaitsjad jätavad tähelepanuta, et asjaolu, et mingites küsimustes AŠ konsulteeris LRga või oli kaasatud teiste isikute kirjavahetusse, ei kummuta maakohtu järeldust selles, et AŠl oli Crosspoint Ltd tehingutega seoses eriline huvi ning ta survestas ML. Märgitud kirjavahetus ei lükka ümber ka maakohtu seisukohta, et AŠlt saadi Crosspoint Ltd tehinguga seotud alusdokumendid, mis ei tulnud n-ö ametliku teed pidi, kuid millest lähtuti Crosspoint Ltd-ga seotud tehingute osas otsuste vastuvõtmisel ning need näitavad AŠ olulist rolli seonduvalt rahapesuga. Seega selline AŠ tegevuse võimaldamine soodustas ilmselgelt rahapesu toimepanemist ning on etteheidetav ka antud kontekstis Tiiu Järvistele järelevalve teostamata jätmises. Kuna AŠl puudus 2018 aastal õiguslik alus GFC-s korraldusi anda, sh nõukogule ja äriühingut sisuliselt juhtida ning selline AŠ tegevus toimus Tiiu Järviste teadmisel, näitab ilmekalt seda, et nõukogu liige ehk Tiiu Järviste ei tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. 17.3 Nõustuda ei saa kaitsjatega selles, et maakohus ei ole näidanud ära täiendavalt, millist aktiivset tegevust oleks pidanud Tiiu Järviste teostama, et seda piisavaks pidada. Maakohus on selle selgesõnaliselt välja toonud (vt kd K 9, lk 59 pöördel). Seega sellised kaitsjate väited on ainetud ning maakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. 17.4 Kaitsjate etteheide, et maakohus ei ole näidanud ära tõendeid, millest nähtuks, et eeskirjade või reeglitest arusaamise probleem oleks Tiiu Järvisteni jõudnud, jääb tagajärjetuks. Maakohus on üheselt viidanud tunnistaja ML ütlustele, kes tegi GFC-s töötades juhatuse liikmetele korduvalt tähelepanekuid parendusteks nii klientide ja nende tehingutega seonduvalt kui ka üldiselt GFC protsessi osas, kuid talle jäeti üksnes mulje, et sellega tegeletakse, sest kõik need samad ettepanekute aluseks olevad asjaolud justkui kordusid. Kaitsjad jätavad mugavalt tähelepanuta selle, et juba 2017 tuvastati Finantsinspektsiooni kontrolli käigus olulisi rikkumisi ja puudusi kõigis kontrollitud valdkondades, sh siseeeskirjade. Maakohtuga saab nõustuda ka selles, et ei piisa üksnes sellest, et protseduurireeglid töötatakse üks kord välja ja enam nendega ei tegeleta ning ei ajakohastata. Seega saab viidatud tõenditest teha ühese järelduse, et Tiiu Järviste oli äriühingu tööga sellisel määral kursis, et tal oli võimalus ja kohustus reageerimiseks. 17.5 Kolleegium ei nõustu kaitsjatega, et maakohtu järeldused koolituste toimumise osas ei vasta tuvastatud asjaoludele ning on vastuolulised. Maakohus on üheselt märkinud, et GFC-s teatud koolitusi tehti ja sellega justkui täideti seadusest tulenev koolituste korraldamise nõue, siis tegelikkuses ei olnud need koolitused piisavad ja põhjalikud. Maakohus on sellisele järeldusele jõudud hinnates tunnistajate HS, ML, TV ja SG ütluseid kogumis. Kaitsjad jätavad tähelepanuta tunnistaja ML ütlused osas, mis tõendavad seda, et tööle asumisel ei saanud ta põhjalikku ja spetsialiseeritud koolitust. Kokkuvõtvalt tuleb kolleegiumil tõdeda sarnaselt maakohtuga, et toimunud koolituste korraldamise nõue oli täidetud n-ö formaalselt, et oleks võimalik öelda, et äriühingus toimuvad koolitused, kuid kõik need koolitused ei olnud piisavad ega põhjalikud. 31
(49)17.6 Kolleegium ei nõustu kaitsjatega selles, et Tiiu Järviste jaoks ilmnesid rahapesu tõkestamise reeglite ning protseduuride rikkumised hiljem, kui leidis aset väidetav rahapesu ning Tiiu Järviste sai Finantsinspektsiooni etteheidetele reageerimata jätta nende esitamisel ja nendest teada saamisel, kuid mitte varem. Maakohus on sellele kaitsjate väitele ammendavalt vastanud (vt kd K 9, lk 59 pöördel) ning kolleegium nõustub sellega. Maakohus on üheselt näidanud ära selle, miks on alust asuda seisukohale, et süüdistatav Tiiu Järviste oli teadlik GFC-s rahapesuvastases tegevuse ja tunne-oma-klienti protseduuride rakendamise rikkumistest ja probleemidest juba alates 2016 aastat, kui GFC lepinguline siseaudiitor viis läbi siseauditi. Kaitsjad jätavad taas mugavat tähelepanuta selle, et juba 2017 viidi läbi Finantsinspektsiooni poolt koha peal kontroll, mille käigus tuvastati olulisi rikkumisi ja puudusi kõigis kontrollitud valdkondades ning selline akt oli toimetatud GFC-le kätte 6. veebruaril 2018. Seejuures ei ole maakohus jätnud tähelepanuta ajajoont, vaid on seda üheselt arvesse võtnud (vt kd K 9, lk 40-40 pöördel). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tuvastatud puudused näitava üheselt, et see oli pikemaajaline potsess. 17.7 Kaitsjate poolt viidatud asjaolu, et Tiiu Järviste aktiivselt GFC tegevusse ei sekkunud, vaid usaldas erialaste teadmistega GFC esindama palgatud isikut,