KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 22.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-9796 Tsiviilasi Y avaldus lepitusmenetl

§ 659ja § 657 lg 1 p 2).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9. Maakohus jaotas põhimenetluses kuni 12.05.2022 määruse tegemiseni tekkinud menetluskulud. Hilisemate menetluskulude jaotuse kohta puudub kohtu otsustus, sest 07.09.2022 määruses ei ole menetluskulude jaotust märgitud ja 12.05.2022 määrus ei kehti hilisemate menetluskulude suhtes. Maakohus märkis 07.09.2022 määruses ekslikult, et see on täiendav määrus, sest seadus ei näe ette jõustunud kohtulahendit täiendamise võimalust.

§ 463

lg 2 ja § 448 lg 2 kohaselt võib täiendava lahendi tegemise avalduse esitada lahendi kättetoimetamisest alates 10 päeva jooksul. Kohus võib omal algatusel teha täiendava lahendi 20 päeva jooksul lahendi avalikult teatavakstegemisest alates. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist sai isa 12.05.2022 määruse kätte samal päeval. Avalduse täiendavate sunnivahendite kohaldamiseks esitas isa 02.09.2022, kui oli möödunud tähtaeg avalduse esitamiseks täiendava määruse tegemiseks. Samuti oli 07.09.2022 möödunud tähtaeg kohtul omal algatusel täiendava määruse tegemiseks.

1. Eeltoodust tulenevalt mõistis maakohus vääralt emalt välja peale 12.05.2022 määruse tegemist kantud menetluskulud. Menetluskulude suurust ei ole võimalik kindlaks määrata juhul, kui menetluskulude jaotus on jäänud lahendisse märkimata (vt RKTKm 09.06.2009, 3-2-2-4-09, p 6). Seega tuleb väljamõistetud menetluskulusid vähendada 432 € võrra (= 360 + 20%).
2. Puudub alus jätta kõik isa menetluskulud emalt välja mõistmata, sest

ei näe ette menetluskulude nimekirja hilisema esitamise tagajärjeks nende välja mõistmata jätmist põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinemisega (vt nt RKTKo 07.09.2016, 3-2-1-60-16, p-d 13 ja 14). Riigikohus on märkinud, et kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise.

§ 2

kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Praegusel juhul esitas isa menetluskulude nimekirja enne 12.05.2022 määruse tegemist ega põhjustanud menetluse venimist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, et käesolevas perekonnaasjas on esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu 180 € (lisandub käibemaks). Võttes arvesse hagita asja eripärasid, aga ka esitatud menetlusdokumentides käsitletud asjaolusid ja õigusküsimusi, on õigusteenuse turuga kooskõlas tunduvalt madalam tunnitasu. Teine menetlusosaline ei pea hüvitama menetluskulusid osas, mille põhjustab liiga kalli või ülekvalifitseeritud esindaja valik. Perekonnaasju piisavalt tundva juristi osutatud õigusteenuse hind jääb üldjuhul vahemikku 60 – 100 € tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu hindab ringkonnakohus isa lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 €.
2. Nii on isa lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tasu 521,28 € (= 80 × 5,43 + 20%). Seega tuleb emalt väljamõistetud menetluskulu vähendada veel 651,60 € võrra (= 1172,88 – 521,28) ja kokku 1083,60 € võrra (= 432 + 651,60). Koos avalduselt tasutud riigilõivuga (10 €) peab ema hüvitama isale menetluskuluna 531,28 € (= 521,28 + 10).
3. Ema esitas koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite (05.04.2023 venekeelne sõnum ja selle eestikeelne tõlge) vastuvõtmiseks. Eespool esitatud põhjendustest tuleneb, et ema viited maakohtu eksimustele menetlusdokumentide kättetoimetamisel pole kaebuse 3

§ 238lg 1 ls 1 alusel rahuldamata.

Kaebuse lisad tagastatakse emale elektrooniliselt. 15. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul selle normi alusel jätta kõik määruskaebusega seonduvad kulud menetlusosaliste endi kanda. Juhindudes

§ 177

lg 1 p-st 1 määrab ringkonnakohus kindlaks, et menetlusosalistel ei tule määruskaebemenetluse kulusid vastastikku hüvitada. 16. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule, kui kaebuse ese ületab 280 € (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 29.01.2024 määrusega RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-9796 osas, milles ringkonnakohus jättis X-lt Y kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 651 eurot 60 senti. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista X-lt Y kasuks menetluskulude hüvitisena lisaks välja 651 eurot 60 senti ja seadusjärgne viivis (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt summalt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Jätta ringkonnakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.
4. Rahuldada Y määruskaebus osaliselt.
5. Määruse tervikresolutsioon on järgmine: 3.
6. Rahuldada Y menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. 3.
7. Välja mõista X-lt avaldaja Y kasuks menetluskulu hüvitis 1182 eurot 88 senti. 3.
8. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb X-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1182 eurot 88 senti) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3.
9. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja neid ei hüvitata.
10. Tagastada Y-le Riigikohtule esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. 4