Obsah (4)

§ 2§ 37§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-32 Määruse kuupäev 9. jaanuar 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla 3. jaanuari 2024. a otsuse nr 6-24/24/4164-2 pe

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3-24-32 4. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lõike 4 teine lause).

Kaebusest nähtuvalt mõistab kohus, et kaebaja tahe on vaidlustada Tartu Vangla

1. jaanuari
2. a otsust nr 6-24/24/4164-2, millega jäeti rahuldamata tema taotlus kambrisse pehme ja seljatoega tooli väljastamiseks. Kohus käsitleb kaebuse nõudeid selliselt, et kaebaja on esitanud Tartu Vangla
3. jaanuari
4. a otsuse nr 6-24/24/4164-2 tühistamise nõude ja kohustamisnõude väljastada talle kambrisse pehme ja seljatoega tool (

§ 37lõike 2 punktid 1 ja 2).

Kaebuses esitatud tuvastamisnõue on nende nõuetega hõlmatud ega ole kaebaja õiguste kaitse seisukohalt vajalik. Kuivõrd kaebus sisaldab ka viiteid kahju tekkimisele, siis loeb kohus nõudeks ka hüvitamisnõude (

§ 37lõike 2 punkt 4).

5.

§ 121

lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus tagastab S. Grossbergi kaebuse nimetatud sätte alusel. 5.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega, arvestades VangS § 11 lõigetes 5 ja 8 sätestatut, on kinnipeetaval tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõude esitamisel vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu
2. juuni
3. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, punkt 17).

§-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. 5.

1. Kaebaja teatas pärast kaebuse esitamist kohtule, et jättis ekslikult praeguses asjas kohtueelse menetluse läbimata. Ka Tartu Vangla kinnitas
2. jaanuari
3. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet või kahju hüvitamise taotlust seoses pehme tooli mittevõimaldamisega. Kuna VangS § 11 lõigetest 5 ja 8 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue on täitmata, siis ei ole kaebus sellest tulenevalt lubatav ning kuulub

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele.

5.3. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6. Kaebaja on palunud praeguse kaebuse Tartu Vanglale edastada. Kohus selgitab, et

-i sätetest ei tulene kohtule kohustust edastada esitatud kaebust vanglale, et vangla saaks seda vaidena arvestada. Kaebajal tuleb endal vastav vaie vanglale esitada. Haldusmenetluses kehtib vormivabaduse põhimõte ning vanglal on võimalik seda ka vaidemenetluse puhul arvestada. Kui kirjaliku vaide esitamine on kaebajale tervislikel põhjustel raskendatud, siis saab kaebaja 2 3-24-32 sellest inspektor-kontaktisikule teada anda ning vaide esitamiseks abi paluda. Samuti võib kaebaja vaide koostamiseks abi paluda mõnelt teiselt kinnipeetavalt.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.
2. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6). 8.
3. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 8.
4. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks ka haldusmenetluses oma õigusi kaitsta ning vanglale taotlusi ja vaideid esitada. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on ka varasemalt vangla tegevust vaidlustanud. Seega ei ole ta taoliste vaidluste puhul kogenematu. 8.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3