KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2023.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-21-774 Tsiviilasi M M hagiavaldus K L ja K M va

) § 71 lg 4 kohaselt on hagejal kolmandate isikute suhtes kõik omaniku õigused. Kostjad on omandiõiguse tähenduses kolmandad isikud. Kostjad takistavad hagejal kasutada oma omandiõigust

§ 68

lg 1 tähenduses.

§ 89

alusel on hagejal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja tulevikus omandiõiguse rikkumisest hoidumist. Arvestades kostjate negatiivset meelestatust hageja ja hageja perekonnaliikmete vastu nõuab hageja ka tulevikus rikkumisest hoidumist. Kostjad on pikaajaliselt, enam kui 2,5 aastat rikkunud hageja omandiõigust, takistades hagejal kasutamast XXX 4 kinnisasja.

1. Hageja omandiõiguse rikkumise lõpetamise aktiivne tegevus seisneb selles, et kostjad kõrvaldavad XXX maanteele avaneva värava kasutamise takistamiseks paigaldatud traadist kinnitused, kõrvaldavad hoovi keskele paigaldatud vanadest asjadest barrikaadi.
2. Hageja on esitanud hagimenetluses nõude tegelike rikkujate vastu, kuna hagita menetluses tehtav lahend kaasomaniku suhtes ei mõjutaks ilmselt kostjate käitumist. Hageja veendumus põhineb asjaolul, et kaasomanikul puudub mõjuvõim asja kasutavate isikute korralekutsumiseks. Kostjate seisukohad
3. Haapsalu Linnavalitsus kostja K M seadusliku esindajana esitas hagile vastuse 25.05.2023.a. Kostja võttis hagi õigeks.
4. Kostja K. L seaduslik esindaja D L ei ole kohtule seisukohta ega kostja vastust esitanud. Korduvalt on hageja seaduslik esindaja kohtule avaldatud, et pooled soovivad menetluses sõlmida kompromissi, kuid kompromissi kohtule esitatud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused 9.Kohtuistungil 01.11.2023.a. loobus hageja hagiavalduse resolutiivosa punktis 1.
5. esitatud nõudest, kuna see nõue on täidetud menetluse ajal. Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 võtab kohus vastu M Me loobumise nõudest K L ja K M vastu kõrvaldada XXX 4 kinnistult XXX maanteele avanevale väravale paigaldatud traadist kinnitused. Nimetatud nõudes lõpetab kohus menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. 10.Käesoleva tsiviilasja kostja K. M üle on seatud eestkoste tsiviilkohtumenetlusteovõime osas Pärnu Maakohtu 30.11.202.a kohtumäärusega ja kostja K. L osas on eestkoste seatud Pärnu 3 Maakohtu 08.12.2022.a. kohtumäärusega. Kostjad on algselt hagile vastanud. Tulenevalt kostjate tervislikust seisundit, ei arvesta kohus kostjate omakäeliselt esitatud seisukohti ning 21.09.2021.a kohtuistungil antud selgitusi. Kohus võtab asja lahendamisel aluseks kostjate seaduslike esindajate poolt kohtule esitatud seisukohad. 11.Registriosa nr xxx kaasomanikuks 2/6 osas kaasomandist on hageja M M /I kd tl 7-8/.

§ 68

lg 1 kohaselt omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

§ 71

lg 1 sätestab, et kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused.

§ 89

järgi omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Eeltoodu alusel on hageja, XXX 4 kinnistu kaasomanikuna, õigustatud esitama nõuet kostjate vastu. 12.25.05.2023.a. kohtule esitatud kostja vastuses võttis K. M hagi õigeks / I kd tl 172-174/. Seetõttu rahuldab kohus hagi kostja K M suhtes täies ulatuses. Kuna kohus vaatas asja sisuliselt läbi 01.11.2023.a. kohtuistungil, siis teeb kohus mõlema kostja suhtes sisulise otsuse.

1. K. L ei ole esitanud kirjalikku vastust hagile. Kohtu eelistungil ei ole K. L seaduslik esindaja esitanud hagile sisulisi vastuväiteid. Vaatlusprotokolli fotodelt nr 3, 4 ja 5 on näha autode parkimine ja vallasasjade ladustamine kinnistul /I kd tl 188-189/. TsMS § 229 lg 2 järgi tõendiks võib olla vaatlus. Vaatlusprotokolliga loeb kohus tõendatuks, et kostjad takistavad hagejal kinnisasja kasutamist. Kostjate poolt on autod ja asjad paigutatud kinnistule viisil, et see takistab hagejal sõiduautoga kinnistule sõita. Vaatluse toimumise ajal,
2. oktoobril 2023.a., oli juurdepääs XXX maanteele XXX 2 ja 4 elamute vahelt vaba /I kd tl 187/. See ei ole aga piisav, et tagada hageja poolt kinnistu osa kasutamine, mis jääb hoovi poole, sest maja eest ei ole võimalik autoga läbi sõita. Läbisõitu takistavad kostjate poolt paigaldatud sõidukid ja ladustatud asjad /I kd tl 188-190/. Sõidukite parkimist kinnistu sissesõiduteele ja asjade ladustamist hoovis tõendavad ka hagile lisatud fotod /I kd tl 17-19/.
3. Kohus nõustub hagejaga, et kostjate poolt sõidukite parkimine ja asjade ladustamine hoovis, mis on tõendatud vaatlusprotokolliga ja hagile lisatud fotodega, takistab hagejal kinnistu kasutamist. Kostjad rikuvad hageja omandiõigust. Seega tuleb

§ 89

alusel rahuldada hageja hagi K Li ja K M vastu, kohustades kostjaid kõrvaldama kinnistu keskelt elamust kõrvalhooneni ulatuva ja hooli poolitava, autodest, kaubaalustest, mööblist ja muudest esemetest moodustatud barrikaadi/tõkke. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas vaidluses

§ 89

kolmandas lauses sätestatud olukorda, kuna hageja kinnistu kaasomanikuna ei ole kohustatud rikkumist taluma.

1. Hageja on esitanud hagiavalduses kostjate vastu rikkumisest hoidumise nõude. Rikkumisest hoidumise nõue on põhjendatud eelkõige juhtudel, kui on alust arvata, et on olemas rikkumise kordumise oht. Hagiavalduse kohaselt sulgesid kostjad sissesõidutee kinnistule 2018 aastal ja vallasasjadest barrikaadi ehitasid
2. aastal. Kohus veendus 21.09.2021.a. kohtuistungil ja 04.10.2023.a. paikvaatlusel, et hageja ja kostjate omavahelised suhted on halvad. Kostjad ei ole valmis kuulama hageja seisukohti ega adu õiguslikku 4 olukorda. Kuna rikkumine on kestnud alates 2018 aastast ja ka kohtumenetluse kestel ei ole kostjad lõpetanud rikkumist osas, mis puudutab hagiavalduse resolutiivosa punktis 1.
3. esitatud nõuet, siis tuleb rahuldada rikkumisest hoidumise nõue.
4. Hageja täpsustas 01.11.2023.a kohtuistungil nõuet /I kd tl 199/. Hageja täiendas rikkumisest hoidumise nõuet nii, et ka kostjate tegevus ei takistaks hagejal sõidukiga õue-alale sõita. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõude täpsustuse puhul tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 tähenduses, vaid TsMS § 376 lg 4 p 2 sätestatuga. Kohus rahuldab hageja nõude

§ 89

alusel kohustades kostjaid XXX 4 kinnistu õuemaa kasutamise takistamisest, sealhulgas hoiduma XXX maanteele avanevale väravale selle kasutamist takistavate uute kinnituste või lukustuste paigaldamisest. Samuti kohustab kohus kostjaid hoiduma auto parkimisest ja vallasasjade ladustamisest kinnistult XXX maanteele avaneva värava ette ja taha ning XXX 2 ja XXX 4 elamute vahel asuvale sissepääsuteele ning XXX 4 õuemaale elamule lähemale, kui 5 meetrit, et see auto või ese või tegevus ei takistaks hagejale pääsu enda autoga õue. 17. Paikvaatlusel tuvastas kohus, et XXX 4 kinnistule on juurdepääs ka YYY 2 kinnistu poolsest küljest /I kd tl 190-191/. Tegemist on juurdepääsuga mille kaudu saab kinnistule jalgsi. Hageja soovib juurdepääsu sõidukiga. Kohtu hinnangul on omanik

§ 89

alusel õigustatud nõudma kinnistule juurdepääsu autoga olemasoleva juurepääsu kaudu, mis seda võimaldab. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

1. Tsiviilasja hinnaks on 3 500 eurot TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 2 lg 1 alusel.
2. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostjate kanda, kuna otsus on tehtud kostjate kahjuks.
3. Kostja K. M leiab, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Asjaolu, et K. M suhtes on seatud eestkoste tsiviilkohtumenetlusteovõime osas, ei tähenda, et K. M ei saanud üldjoontes aru, et tema käitumine on taunitav. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et konflikt hageja ja kostjate vahel on olnud pikaajaline ning kostja K. M sai aru, et hageja soovib kinnistut omanikuna kasutada.
4. Hageja loobus osaliselt hagist, kuna menetluse kestel täitsid kostjad osaliselt nõude. Nimetatud osas jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda TsMS § 168 lg 5 alusel.
5. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid kohtu määratud ajaks menetluskulude rahalisele suurusele.
6. Hageja on esitanud menetluskulude nõude summas 1385,40 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on menetluses kulunud 10,25 tundi, mis arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu on põhjendatud ajakulu. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks TsMS § 144 p 1 alusel välja mõista lepingulise 5 esindaja tasu summas 1 085,40 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Riigilõiv summas 300 eurot on menetluskuluks vastavalt TsMS § 139 lg 1 ja 2 ning tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Kokku on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 1 385,40 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
7. TsMS § 462 lg 2 alusel asendab kohus jõustunud kohtuotsuses kostjate nimed tähemärgiga, kuna kohtuotsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6