Obsah (8)

§ 663§ 667§ 651§ 596§ 442§ 599§ 2§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-17290 Tsiviila

§ 663lg 6 alusel lahendamiseks maakohtule.

1. Maakohus jättis
2. detsembril 2023 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi määrus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata tagasi registriosakonnale kandeavalduse uueks läbivaatamiseks (

§ 667lg 2 teine lause).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Avaldaja vaidlustab kohtunikuabi määruse täies ulatuses, mistõttu kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendatust ja seaduslikkust tervikuna (

§ 651lg 1 ja § 659).

2 7. Avaldaja esitas kandeavalduse, paludes kanda registrikaardile, et ühingu osakapital on 10 000 eurot, osaühing on loobunud osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu kohustusliku vormi nõudest, põhikirja jõustumise aeg ning juhatuse liikme kinnitus, et osakapital on sisse makstud. Lisaks palus avaldaja kustutada registrikaardilt, et osaühingu osanikeks on Mingxiang Huang ja Yescapital OÜ, mõlema osaniku osa suurus on 1250 eurot. Avaldaja palus sisestada informatiivsete andmetena, et osanikud on Mingxiang Huang, osamaks 1250 eurot ja Yescapital OÜ, osamaks 8750 eurot. Kandeavaldusele on lisatud hindamisakt, mitterahalise sissemakse üleandmise leping, avaldaja osanike koosoleku protokoll ja põhikiri. Kohtunikuabi jättis kandeavalduse käiguta ja andis puudutatud isikule tähtaja seaduse nõuetele vastava põhikirja kinnitamise dokumentide esitamiseks. (

§ 596lg 2).

Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi määruse resolutsioonist ei nähtu selgelt kandeavalduses kõrvaldamist vajav puudus. Kohtunikuabi määruse põhjendusi on võimalik mõista selliselt, et kohtunikuabi hinnangul tuleb avaldajal kõigepealt otsustada osakapitali suurendamine ja taotleda vastava põhikirja muudatuse registrisse kandmist ning alles seejärel saab avaldaja otsustada põhikirja muutmise osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu kohustuslikust vorminõudest loobumiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kohtunikuabi puuduste kõrvaldamise määruse resolutsioon peab olema selge ja üheselt mõistetav (

§ 442

lg 5 koosmõjus § 463 lg-ga 2) ning määrus põhjendatud (

§ 442lg 8 ja § 463 lg 2).

Kohtunikuabi puuduste kõrvaldamise määrus on

§ 599lg 1 alusel vaidlustatav määrus.

Seetõttu on oluline, et määrusest resolutsioonist nähtuksid selgelt ja ühemõtteliselt, milliste puuduste kõrvaldamiseks on kohtunikuabi avaldajale tähtaja andnud. Käesoleval juhul kohtunikuabi määruse resolutsioon nimetatud nõuetele ei vasta.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kohtunikuabi seisukohaga, et ÄS § 196 lg-t 4 ja § 149 lg-t 6 koosmõjus tõlgendades ei ole lubatud taotleda ühes kandeavalduses kannete tegemist nii osakapitali suurendamise kui ka osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu kohustuslikust vorminõudest loobumise osas. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 13 p 1 kohaselt kantakse osaühingu registrikaardile osakapitali rahaline suurus ning andmed selle suurendamise ja vähendamise kohta. ÄS § 196 lg 4 kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse (ÄS § 196 lg 4). Kuigi osakapitali suurendamine jõustub ÄS § 196 lg 4 järgi äriregistri kandega, ei tähenda see, et enne kannet ei oleks sissemakset osaühingule üle antud (Riigikohtu
2. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 36). ÄS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt peab osa võõrandamise käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. ÄS § 149 lg 6 kohaselt, kui osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud, võib põhikirjaga loobuda ÄS § 149 lg 4 sätestatud vorminõudest ja näha ette, et osa võõrandamise käsutustehing tehakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Põhikirja sellise kinnitamise või muutmise otsuse poolt, millega loobutakse ÄS § 149 lg 4 sätestatud vorminõudest või see taastatakse, peavad olema kõik osaühingu osanikud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud sätted ei välista sama kandeavaldusega taotleda nii osakapitali suurendamise kui ka osa võõrandamise ja pantimise vorminõudest loobumise kannete tegemist registrisse. Registripidaja kontrollib sellisel juhul esmalt, kas ta saab teha kande osakapitali suurendamiseks. Kui osakapitali suurendamise kandeavaldus on põhjendatud, saab registripidaja jätkata ÄS § 149 lg 6 alusel esitatud taotluse eelduste kontrollimisega. Kannete koostegemist tuleb pidada põhjendatuks juhul, kui sellisel viisil 3 kannete tegemise järgselt on kõik kanded registris õiged. Kohtunikuabi vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega (

§ 2

). Eeltoodust tulenevalt kuulub määruskaebus rahuldamisele ja kohtunikuabi määrus kandeavalduses puuduste kõrvaldamiseks tühistamisele. Kohtunikuabil tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida avaldaja kandeavalduse põhjendatust sisuliselt. 9. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (

§ 172lg 2 esimene lause).

Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda kohtult määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist vastavalt

§ 172lg 2 teisele lausele ja § 150 lg 1 p-le 5.

Taotlusele tuleb lisada pangakonto number, kuhu riigilõivu tagastamist taotletakse. (allkirjastatud digitaalselt) 4