) redaktsiooni, mis kehtis
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 10.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 12.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. K. T. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 13.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14.
Võlgnik on menetluses teinud võlausaldajatele väljamakse 2241,98 eurot. Olenemata asjaolust, et kohus on korduvalt võlgnikule selgitanud võlausaldajatele eraldamisele kuuluva summa arvutuskäiku ning kirjutanud ette eraldamisele kuuluva summa, on tekkinud eraldise võlgnevus 4120,92 eurot, milline on kuust kuusse aina suurenenud. Võlgnikule on laekunud pensioni III samba väljamakse. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei ole võlgnik antud rahast võlausaldajate nõuete katteks eraldist teinud, raha on ära kulutatud Euroopa reisile ja lotomängule. Taoliselt käitudes on võlgnik oma sissetuleku ära raisanud ja kahjustanud võlausaldajate huve saada oma nõue rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
3 15. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud
Võlgnik ei ole täitnud raha eraldamise kohustust. Kohus on võlgnikule korduvat selgitanud eraldamise kohustust ning raha eraldamise arvutuskäiku. Võlgniku eraldise võlgnevus on aga iga aruandlusperioodiga oluliselt kasvanud. Ajutine haldur on 16.08.2020 aruandes sedastanud, et võlgnikul puudub igasugune mõistlik oskus olemasolevaid rahalisi vahendeid kasutada ning taolise finantskäitumise juures jääks võlgnikule väheseks isegi 10 000 euro suurusest sissetulekust kuus. Võlgniku tarbimisharjumus on kulutada mitmeid kordi rohkem enam kui ta teenib ning võlgnik peaks ennast väga motiveerima teatud limiidi ulatuses rahaliste vahendite kasutamiseks. Võlgnik ei ole suutnud oma käitumismustrit muuta ega ennast distsiplineerida ning on taolist tarbimisharjumust jätkanud kohustustest vabastamise menetluses. Tema märkimisväärse töötasuga töötamine on jäänud lühiajaliseks. Võlgnik ei osanud 04.12.2023 ärakuulamisel selgitada, kuidas on mõistlik tegevus töölepingu ülesütlemine ja koolitustel osalemine, et leida veelgi tulutoovam tegevus andmaks endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Istungi toimumise ajaks ei olnud võlgnik tema poolt kirjeldatud töökohta leidnud. Kohtu hinnangul ei ole taoline käitumine aga mõistlik ega võlausaldajate huvides. 16. Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on rikkunud
lõigetes 3-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 17. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 18.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub K. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka K. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 19. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud K. T. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.