Obsah (11)

§ 440§ 444§ 168§ 174§ 175§ 138§ 144§ 218§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2023 a. Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. Harju Maakohtusse esitas AVP Grupp OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmits hagi Avpest Ehitus OÜ vastu sõidukite võõrandamise tehingute ja rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks võlgniku pankrotimenetluses.
2. Hagi asjaolude kohaselt 17.02.2022 määrusega on Harju maakohus nimetanud tsiviilasjas nr 2-22-849 AVP Grupp OÜ (pankrotis, registrikood 14019531) ajutiseks pankrotihalduriks Andrias Palmitsa. 09.03.2022 määrusega kuulutas kohus välja võlgniku pankroti. Pankrotihaldurina jätkas kohtu poolt määratud ajutine haldur, kes kinnitati ametisse 04.04.2022 võlausaldajate üldkoosoleku otsusega.
3. Liiklusregistri andmeil on võlgnik võõrandanud perioodil 19.11.2021 kuni 01.12.2021 allolevad sõidukid (sh haagise) kostjale: 3.
4. 2019.a toodetud Volvo XC90, registrimärgiga XXXXXX; 3.
6. a toodetud Citroen Berlingo, registrimärgiga XXXXXX; 3.
8. a toodetud haagis Respo 750M332L150, registrimärgiga XXXXXX.
9. Kostja on võlgniku lähikondne. Haldurile ei ole üle antud võlgniku dokumente (sh raamatupidamise dokumente) ning võlgnik on jätnud täitmata PankrS § 87 tuleneva kohustuse osutada haldurile abi vara ja võlgade nimekirja koostamisel ja muude ametiülesannete 2 täitmisel. Võlgniku arvelduskontodelt ei nähtu, et kostja oleks hagejale sõidukite eest tasunud. Vastupidi, hoopis võlgnik on kontoväljavõtte kohaselt tasunud perioodil 11.11.2021 kuni 28.12.2022 kostja kontole erinevate arvete alusel kokku 27 000 eurot. Täpsemalt nähtuvad tasumised allolevast tabelist: Kuupäev Makse selgitus Summa 11.11.2021 Arve 1/11-2021 5 600 21.11.2021 Arve 20/01-2021 10 200 28.12.2021 Arve 22/12-2021 11 200 Kokku: 27 000
10. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on võõrandanud oma sõidukid lähikondsele. Kuivõrd sõidukite võõrandamise eest raha maksmist võlgniku kontodelt ei nähtu, on tegemist tõenäoliselt kinke või kinke iseloomuga tehinguga. Lisaks on võlgnik täitnud oma lähikondsele rahalisi kohustusi. Seejuures on märgilise tähendusega asjaolu, et kõnealune lähikondne (e kostja) on asutatud 18.10.2021, s.o vahetult enne tagasivõidetavate tehingute ja toimingute tegemist. Nii sõidukite võõrandamine kui ka rahaliste kohustuste täitmine on võlausaldajate huve kahjustav. Haldur leiab, et sõidukite võõrandamise tehingud ja rahaliste kohustuste täitmine kui võlgniku toiming tuleb tagasi võita.
11. Hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks: 6.
12. AVP Grupp OÜ (pankrotis) ja Avpest Ehitus OÜ tehingud, millega AVP Grupp OÜ (pankrotis) andis Avpest Ehitus OÜ-le üle: 2019.a toodetud Volvo XC90, registrimärgiga XXXXXX omandiõiguse;
13. a toodetud Citroen Berlingo, registrimärgiga XXXXXX omandiõiguse;
14. a toodetud haagis Respo 750M332L150, registrimärgiga XXXXXX omandiõiguse 6.
15. AVP Grupp OÜ rahalise kohustuse täitmine Avpest Ehitus OÜ-le kogusummas 27 000,00 eurot.
16. Hageja palub tuvastada Avpest Ehitus OÜ kohustus avalduse tegemiseks, millega anda sõidukite omandiõigus üle AVP Grupp OÜ-le (pankrotis).
17. Hageja palub Avpest Ehitus OÜ-lt välja mõista 27 000,00 eurot. Kostja vastus
18. Kostja 08.11.2023 vastas kohtule, milles teatas, et kostjal ei ole dokumente kohtus esitatud väidete tõendamiseks. Kostja ei näe mõtet osaleda kohtuistungil. Kostja on nõus eelmenetluse lõpetamisega ja asja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kostja ei soovi midagi uut asjas esitada. Kostja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. 3 Maakohtu põhjendused
19. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on võtnud hagi õigeks 08.11.2023 dokumendis. 11.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Menetluskulud 12.

§ 168

lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 13. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on kohtule esitanud tehingute tagasivõitmise nõude, millest nähtub, et võlgnik ei ole haldurile üle andnud dokumente (sh raamatupidamise dokumente) ning võlgnik on jätnud täitmata PankrS § 87 tuleneva kohustuse osutada haldurile abi vara ja võlgade nimekirja koostamisel ja halduri muude ametiülesannete täitmisel. Kostja ei ole kohustusi kohtuväliselt täitnud. Kuivõrd kostja kohustusi ei täitnud, pöördus hageja kohtu poole. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja on hagi kohe õigeks võtnud, on kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Eeltoodud põhjusel jäävad menetluskulud kostja kanda

§ 168lg 6 alusel.

14.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 15.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 16. PankrS § 65 lg 14 sätestab, et kui haldur vastab

§ 218

lg 1 p-des 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, võib ta nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud. Pankrotihaldur on vandeadvokaat ja vastab seega

§ 218lg 1 p 1 nõuetele.

4

1. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot ja õigusabikulud 3480 eurot.
2. Hageja on tasunud hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja kohus rahuldas hagi tagamise taotluse. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 70 eurot.
3. Hageja on 13.08.2018 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja esindaja õigusabikulud 3480 eurot. Kohus juhindub pankrotihalduri menetluskulude kindlaks määramisel halduri töötunni hinnast, mis võrdub ajutise pankrotihalduri tunnitasumääraga. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 ”Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on alates 01.01.2023 töötasu alammäär 725 eurot, millest 1/5 on 145 eurot. Kokku on seni kantud menetluskulude suurus 3480 eurot (145 × 24).
4. Kohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud põhjendatud arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Kohtu hinnangul on hageja esindaja esitatud dokumendid olnud argumenteeritud ja nende koostamise ajaline kulu vastab hageja esindaja poolt nimetatud ajakulule. Tunnitasu määr 145 eurot vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsele alammäärale.
5. Haldur kinnitab, et menetluskulud on arvestatud vaid seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega ning haldur ei palu sellele lisada käibemaksu, kuna võlgnik on käibemaksukohustuslane ning saab sisendkäibemaksu maha arvata. Hageja menetluskulud kuuluvad

§ 174lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta.

22. Seega jäävad kostja kanda hageja menetluskulud 3550 eurot, millest riigilõiv 70 eurot ja õigusabikulud 3480 eurot. Kohus mõistab hageja esindaja taotlusel menetluskulud välja võlgniku pankrotivarasse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. 23.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 24. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 25.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 5 menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 26. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 1 alusel.

1. Kohus selgitab, et hageja poolt tasutud tagatise 1350 eurot tagastab kohus avalduse esitamisel, RLS § 150 lg
2. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6