← Eesti

3-23-1492/8

Obsah (14)§ 124§ 152§ 47§ 46§ 71§ 43§ 38§ 121§ 37§ 2§ 41§ 251§ 104§ 249

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1492 Määruse kuupäev 8. august 2023 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Majoriteet OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti tegevuse peale Menetlus

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Majoriteet OÜ esitas
  2. juulil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse pealkirjaga „Taotlus maksuotsuse 21.03.2023 nr.12.2-3/056076-53 lahendamise ennistamiseks“. Kaebaja taotleb broneeringute tühistamist pankades, Maksu- ja Tolliameti (MTA)
  3. märtsi
  4. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 ja intressinõude peatamist ning maksuotsuse ennistamist. Kaebuse kohaselt on MTA
  5. märtsi
  6. a maksuotsust vaidlustatud ja selle kohta on tehtud 3-23-1492 vaidlustus. Kaebaja juhatuse liige Aivar Vaab on viibinud alates
  7. veebruarist 2023 pidevalt haiglas ja töövõimetuslehtedel. Maksuotsust pole olnud võimalik juhatuse liikme tervisliku seisundi tõttu vaidlustada. Tervise taastumisel pöördub juhatuse liige maksuotsuse ja MTA muu tegevuse vaidlustamiseks kohtu poole. Praegune kaebus on vajalik selleks, et äritegevus saaks mingilgi määral jätkuda ja saaks tasuda makse, seni kuni on kohtuvaidlused ja jõustunud kohtulahendid. Kaebusele on lisatud MTA
  8. märtsi
  9. a maksuotsus nr 12.2-3/056076-53, millega kohustati kaebajat tasuma maksusumma 78 607 eurot 88 senti, ning MTA
  10. juuni
  11. a maksuvõla tasumise korraldus nr 13-11/36163, millega kohustati kaebajat tasuma maksuvõlg 9 047 eurot 16 senti, mis on tekkinud perioodide aprill ja mai 2023 tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide ning perioodi mai 2023 käibedeklaratsiooni alusel.
  12. Majoriteet OÜ esitas
  13. juulil 2023 Tartu Halduskohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb broneeringute tühistamist pankades ning maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 ja intressinõuete peatamist, et äritegevus saaks mingilgi määral jätkuda ja saaks tasuda makse, seni kuni on kohtuvaidlused ja jõustunud kohtulahendid. Taotluses on mainitud MTA
  14. juuni
  15. a intressinõuet summas 29 596 eurot ning MTA
  16. mai
  17. a intressinõude kirja nr 13-3/
  18. Taotlusele on lisatud MTA
  19. juuni
  20. a maksuvõla tasumise korraldus nr 13-11/
  22. Tartu Halduskohus palus
  23. juuli
  24. a kohtunõudes MTA-l kohtule teatada, kas kaebaja on MTA
  25. märtsi
  26. a maksuotsust nr 12.2-3/056076-53 vaidemenetluses vaidlustanud ning kas MTA on seoses selle maksuotsusega teinud muid kaebaja õigusi riivavaid otsuseid.
  27. MTA teatas
  28. juuli
  29. a vastuses kohtunõudele, et MTA-sse saabus
  30. aprillil 2023 kaebaja vaie MTA
  31. märtsi
  32. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 peale. MTA edastas
  33. aprillil 2023 vaide esitajale teate vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kuna vaide esitaja ei kõrvaldanud puudusi teates määratud tähtajaks, tagastas MTA vaide
  34. mai
  35. a otsusega nr 6-1/5343-
  36. MTA alustas
  37. märtsi
  38. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 sundtäitmist ning arestis
  39. aprillil 2023 kaebaja pangakontod. MTA koostas
  40. mail 2023 intressinõude nr 13-3/62490 summas 29 596 eurot ning see loetakse maksukorralduse seaduse (MKS) § 531 lg 4 alusel alates
  41. maist 2023 kaebajale kättetoimetatuks. MTA edastas kohtule kaebaja
  42. aprilli
  43. a vaide koos lisadega, MTA
  44. aprilli
  45. a teate vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, MTA
  46. mai
  47. a otsuse vaide tagastamise kohta, MTA
  48. aprilli
  49. a korraldused nr 13-2.7/150333 ja nr 13-2.7/150334 kaebaja pangakontode arestimiseks Swedbank AS-s ja Coop Pank AS-s summas 78 606 eurot 48 senti ning MTA
  50. mai
  51. a intressinõude nr 13-3/
  53. Tartu Halduskohus jättis
  54. juuli
  55. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale kaebuse ja taotluse puuduste kõrvaldamiseks aega seitse päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb konkreetselt esile tuua, kas ta vaidlustab üksnes MTA
  56. märtsi
  57. a maksuotsust nr 12.2-3/056076-53 või veel mõnda MTA otsust (nt intressinõuet) ning millist liiki nõude ta esitab. Samuti tuli kaebajal kohtule teatada, millal ta sai kätte MTA
  58. mai
  59. a otsuse nr 6-1/5343-
  60. Kui kaebaja vaidlustab MTA
  61. mai
  62. a intressinõuet nr 13-3/62490, tuleb selgitada, miks ta ei saanud intressinõuet vaidlustada 30 päeva jooksul kättetoimetamisest arvates, sest kaebuse esitamise ajaks oli selle otsuse vaidlustamise 2 3-23-1492 tähtaeg möödunud. Esialgse õiguskaitse taotluses tuleb märkida soovitav esialgse õiguskaitse abinõu. Kohus mõistab taotlust nii, et kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras MTA
  63. märtsi
  64. a maksuotsuse täitmise peatamist ning MTA kohustamist vabastada kaebaja pangakontod aresti alt. Kaebajal tuleb täpsustada, kas ta soovib esialgse õiguskaitse korras MTA
  65. mai
  66. a intressinõude nr 13-3/62490 täitmise peatamist. See taotlus oleks lubatav juhul, kui kaebusega vaidlustatakse ka intressinõuet. Kui kaebaja vaidlustab MTA
  67. märtsi
  68. a maksuotsust nr 12.2-3/056076-53, siis tuleb tal tasuda kaebuse esitamise eest riigilõiv 1050 eurot. Lisaks tuleb tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõiv 20 eurot.
  69. Kaebaja esitas
  70. juulil 2023 taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on kaebaja pangakontod arestitud ning juhatuse liikmel pole võimalik oma vahenditest riigilõivu tasuda. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, et kõrvaldada kohtu
  71. juuli
  72. a määruses märgitud puudused. Kõik takistavad asjaolud seoses
  73. märtsi
  74. a maksuotsusega nr 12.2-3/056076-53 ja
  75. mai
  76. a intressinõudega nr 13-3/62490 on seotud raske haigusega ning seda saab kohtule selgitada, kui kaebus võetakse menetlusse. Siis vaidlustab kaebaja ka maksuotsuse. Taotlusele on lisatud Swedbank AS internetipanga väljavõte kaebaja arestide kohta, kaebaja Swedbank AS ja Coop Pank AS kontode väljavõtted ning kaebaja juhatuse liikme Coop Pank AS kontoväljavõte.
  77. Vastuseks Tartu Halduskohtu küsimusele, millal toimetati kaebajale kätte MTA
  78. mai
  79. a vaide tagastamise otsus nr 6-1/5343-3, teatas MTA
  80. juuli
  81. a vastuses, et otsus saadeti kaebajale tähtkirjana ning teade tähtkirja saabumise kohta jäeti kaebajale
  82. juunil
  83. MKS § 531 lg 4 kohaselt loetakse otsus
  84. juunil 2023 kättetoimetatuks. Vastusele on lisatud postiteenuse osutajalt MTA-le laekunud teave. KOHTU SEISUKOHT
  85. Nii kaebusele kui ka esialgse õiguskaitse taotlusele on lisatud MTA
  86. juuni
  87. a maksuvõla tasumise korraldus nr 13-11/36163, millega kohustati kaebajat tasuma maksuvõlg 9 047 eurot 16 senti, mis on tekkinud perioodide aprill ja mai 2023 tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide ning perioodi mai 2023 käibedeklaratsiooni alusel. Kaebaja ei ole kaebuses ega esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et ta seda korraldust vaidlustaks. Kohus märkis
  88. juuli
  89. a määruses, et kaebaja tahe kohtusse pöördumisel on ebaselge ning andis kaebajale kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebajal tuli muu hulgas täpsustada, milliseid MTA otsuseid ta vaidlustab. Kuna kaebaja selle korralduse kohta midagi ei märkinud, järeldab kohus, et kaebajal puudub selle korralduse vaidlustamiseks huvi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus MTA
  90. juuni
  91. a korralduse nr 13-11/36163 tähelepanuta.
  92. Kohus käsitleb esmalt kaebuse nõudeid seoses MTA
  93. märtsi
  94. a maksuotsusega nr 12.2-3/056076-53 (I), MTA
  95. mai
  96. a intressinõudega nr 13-3/62490 (II) ja broneeringute tühistamisega pankades (III) ning lahendab seejärel esialgse õiguskaitse taotluse (IV) ja riigilõivust vabastamise taotluse (V). 3 3-23-1492 I
  97. Kaebuse sõnastuse kohaselt taotleb kaebaja MTA
  98. märtsi
  99. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 peatamist ja ennistamist. Kohus tõlgendas
  100. juuli
  101. a määruses kaebust selle maksuotsuse osas nii, et kaebaja soovib maksuotsust vaidlustada ja taotleb ühtlasi kaebetähtaja ennistamist. Kohus lisas, et maksuotsuse vaidlustamisel tuleb tasuda kaebuse esitamise eest riigilõiv 1050 eurot. Kaebaja ei vaielnud
  102. juuli
  103. a vastuses kohtu tõlgendusele vastu, vaid esitas riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse. Eeltoodust tulenevalt jääb kohus senise tõlgenduse juurde. Kuna maksuotsus on haldusakt, on kohaseks kaebuse liigiks tühistamiskaebus. Seepärast tõlgendab kohus kaebust nii, et kaebaja taotleb MTA
  104. märtsi
  105. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 tühistamist ning selle nõude esitamiseks kaebetähtaja ennistamist. 11.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Kohus kontrollib järgnevalt, kas kaebus MTA

  1. märtsi
  2. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 tühistamiseks on esitatud tähtaegselt.
  3. MTA esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja selle maksuotsuse peale vaide tähtaegselt
  4. aprillil 2023 (MKS § 138 lg 1). MTA tagastas vaide
  5. mai
  6. a otsusega nr 6-1/5343-
  7. Otsus saadeti kaebajale tähtkirjaga ning teade tähtkirja saabumise kohta loeti MKS § 531 lg 4 kohaselt kättetoimetatuks
  8. juunil
  9. Kaebaja esitas kaebuse
  10. juulil 2023, seega 30 päeva jooksul pärast vaide tagastamise otsuse teatavakstegemist.
  11. Kohtu hinnangul on kaebaja siiski kaebetähtaega rikkunud.
  12. MKS § 151 lg 2 kohaselt on maksukohustuslasel, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

§ 47

lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. See säte kohaldub nii kohustusliku kui ka vabatahtliku vaidemenetluse korral (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-21-2395/36, p 12).

§ 47

lg-st 2 tuleneb, et kaebus, mis on esitatud küll 30 päeva jooksul pärast vaide tagastamise otsuse teatavakstegemist, ei ole siiski esitatud tähtaegselt, kui isik ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Seepärast tuleb kohtul kontrollida, kas kaebaja pidas vaidemenetluse korrast kinni ja kas MTA tagastas kaebaja

  1. aprilli
  2. a vaide selles esinenud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu õiguspäraselt. Kui MTA tagastas vaide põhjendamatult, ei takista vaide tagastamine kaebuse esitamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-18-253/46, p 17). Kui aga kaebaja vaides olid puudused, mis takistasid vaideorganil vaiet sisuliselt lahendamast, oli vaide tagastamine õiguspärane. Sel juhul ei järginud kaebaja nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda ning sama nõudega kohtusse pöördumist ei saa lugeda

§ 47lg 2 alusel tähtaegseks.

  1. MTA teavitas
  2. aprilli
  3. a teatega kaebajat, et vaie ei vasta MKS § 139 lg 2 p-des 3-7 esitatud nõuetele. MTA märkis, et vaides puudub selgelt väljendatud nõue ning vaide esitaja kinnitus selle kohta, et asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Samuti ei ole vaides esile toodud vaidlustatava maksuotsuse sisu ja põhjuseid, miks vaide esitaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus rikub tema õigusi. Selgelt väljendatud nõudest peaks nähtuma, millist 4 3-23-1492 lahendit vaide esitaja vaide läbivaatamise tulemusel saada soovib. MTA andis puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva teate kättesaamisest arvates ning hoiatas, et kui vaide esitaja vaide puudusi määratud tähtaja jooksul ei kõrvalda, tagastatakse vaie MKS § 143 lg 1 p 2 alusel.
  4. MTA tagastas
  5. mai
  6. a otsusega nr 6-1/5343-3 kaebaja vaide MKS § 143 lg 1 p 2 alusel. Otsuse kohaselt edastas MTA
  7. aprilli
  8. a teate kaebajale samal päeval e-maksuameti vahendusel, kuid vaide esitaja seda ei avanud. Seepärast edastas MTA selle teate kaebajale tähtsaadetisena tema registrisse kantud aadressil. MKS § 531 lg 4 kohaselt loetakse sel viisil juriidilisele isikule saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vastav teade jäeti vaide esitajale
  9. mail
  10. Seega saabus vaides esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg
  11. mail
  12. Vaie tagastati põhjusel, et vaide esitaja ei kõrvaldanud vaide puuduseid MTA määratud tähtajaks.
  13. Kohtu hinnangul tagastas MTA vaide õiguspäraselt.
  14. Vaide tagastamist ei õigusta iga vaides leiduv puudus. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kui vaides esinev puudus ei takista vaide lahendamist, ei ole selle kõrvaldamiseks tähtaja andmine põhjendatud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-18-253/46, p 17). Ka juhul, kui vaie tagastatakse vaides esineva puuduse kõrvaldamata jätmise tõttu, peab puudus olema selline, mis takistab vaide lahendamist (sama on kohtupraktikas leitud kohustusliku kohtueelse menetluse puhul: vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega pidi ka kaebaja
  15. aprilli
  16. a vaides esinema selline puudus, mis takistas MTA-l vaiet sisuliselt lahendada.
  17. Kohtu hinnangul ei ole kõik MTA
  18. aprilli
  19. a teates märgitud puudused sellised, mis takistasid vaide lahendamist. Näiteks rõhutati MTA
  20. aprilli
  21. a teates, et vaides puudus selgelt väljendatud nõue, millest selguks, millist lahendit vaide esitaja soovib. Vaide põhjal on MTA
  22. märtsi
  23. a maksuotsuse osas siiski arusaadav, et vaide esitaja taotles muu hulgas selle kehtetuks tunnistamist (lk 4: „tühistada või peatada […] maksuotsus 21.03.2023 nr.12.2-3/056076-53“; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-18-253/46, p 16). Küll aga nõustub kohus MTA-ga selles, et vaidest ei selgunud nõutaval määral põhjused, miks rikkus maksuotsus vaide esitaja hinnangul tema õigusi. Vaidest võib järeldada, et vaide esitaja pidas lubamatuks kriminaalmenetluse ja maksumenetluse samaaegset läbiviimist. Samas on vaide esitaja aga märkinud, et ta saab asuda juriidilistesse vaidlustesse maksuotsuse üle alles pärast seda, kui talle on tagastatud läbiotsimise ajal ära võetud mobiiltelefon ja arvuti protsessor. Olukorras, kus vaidest nähtub, et vaide esitaja soovib vaiet täpsemalt põhjendada, on puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine põhjendatud. Kohtu hinnangul takistas vaide sisulist lahendamist ka see, et vaides puudus kinnitus, et samas asjas ei toimu kohtumenetlust ega ole jõustunud kohtuotsust. Nimetatud asjaolude esinemisel ei oleks vaidemenetlus lubatav ning vaideorganil oleks kohustus vaie tagastada (MKS § 143 lg 1 p-d 4 ja 5).
  24. Kuna kaebaja vaides esines puuduseid, mis takistasid vaiet sisuliselt lahendamast, kuid kaebaja neid ei kõrvaldanud ega taotlenud ka tähtaja pikendamist, tagastas MTA kaebaja
  25. aprilli
  26. a vaide selles esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu õiguspäraselt. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei järginud vaidemenetluseks ettenähtud korda, ei ole kaebus

§ 47lg 2 alusel tähtaegne.

  1. Kuigi kaebaja esitas halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul pärast MTA
  2. mai
  3. a vaide tagastamise otsuse teatavakstegemist, ei muuda see asjaolu kaebuse esitamist tähtaegseks. Kuna kaebaja ei saa kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra rikkumise tõttu tugineda 5 3-23-1492

§ 47

lg-le 2, tuleb kaebetähtaeg kindlaks määrata

§ 46lg 1 alusel.

Seega pidi kaebaja pöörduma tühistamiskaebusega kohtusse 30 päeva jooksul MTA

  1. märtsi
  2. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 teatavakstegemisest arvates. Kaebaja ei ole täpsustanud, millal talle maksuotsus kätte toimetati, kuid võttes arvesse, et ta esitas vaide
  3. aprillil 2023, oli kaebetähtaeg
  4. juuliks 2023 ilmselgelt möödunud.
  5. Kohus lahendab järgnevalt MTA
  6. märtsi
  7. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 vaidlustamiseks esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse. 23.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kuna kaebaja oleks pidanud kõrvaldama vaides esinenud puudused ajavahemikul

  1. maist 2023 kuni
  2. maini 2023, pidi ka mõjuv põhjus esinema samal ajavahemikul.
  3. Kohtu hinnangul tegi MTA omalt poolt kõik vajaliku, et teave MTA
  4. aprilli
  5. a teatest kaebajani jõuaks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine. Kui ta seda ei tee, võtab ta endale riski, et haldusaktid ja olulised haldus- või vaidemenetluse teated temani ei jõua. Kui postiteenuse osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta, tuleb eeldada, et äriühingu juhatuse liige või muu volitatud isik pöördub kohe postiasutuse poole, sest tähtkirja saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-42-11, p 11). Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saanud tähtkirja saabumise teadet temast sõltumatul põhjusel kätte või et ajavahemikus
  6. maist 2023 kuni
  7. maini 2023 oleks esinenud postiasutuse poole pöördumiseks mõni muu temast sõltumatu takistus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-65-09, p 16). Kuna kaebaja pole mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks esile toonud, jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
  8. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel asja menetluse MTA 21.

märtsi

  1. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 tühistamise nõude osas kaebust menetlusse võtmata.
  2. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. II

  1. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja intressinõude peatamist.
  2. juuli
  3. a vastuses on kaebaja täpsustanud, et ta peab silmas MTA
  4. mai
  5. a intressinõuet nr 13-3/
  6. Selle intressinõudega kohustati kaebajat tasuma intressivõlg 29 596 eurot kümne päeva jooksul intressinõude saamise päevast arvates. MTA
  7. juuli
  8. a vastuse kohaselt ei võtnud kaebaja intressinõuet e-maksuametis vastu ning see saadeti
  9. mail 2023 posti teel kaebaja juriidilisele aadressile. MTA märkis, et vastavalt MKS § 531 lg-le 4 loetakse juriidilise isiku registrisse kantud aadressil saadetud dokument kättetoimetatuks, kui saatmisest on möödunud viis päeva. Seepärast luges MTA
  10. mai
  11. a intressinõude nr 13-3/62490 kaebajale kättetoimetatuks alates
  12. maist
  13. 6 3-23-1492
  14. Kaebuse sõnastuse kohaselt taotleb kaebaja MTA
  15. mai
  16. a intressinõude peatamist. Kuna intressinõue on haldusakt (MKS § 115 lg 3; vt ka nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-17-1047/66, p 12), on sobivaks kaebuse liigiks tühistamiskaebus.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohus nõustub MTA-ga, et MTA

  1. mai
  2. a intressinõue nr 13-3/62490 tuleb lugeda MKS § 531 lg 4 esimese lause alusel kaebajale kättetoimetatuks alates
  3. maist
  4. Seega on kaebus esitatud selle nõude osas tähtaega ületades. 29.

§ 38

lg 5 näeb ette, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Kaebaja ei esitanud kaebuses MTA

  1. mai
  2. a intressinõude nr 13-3/62490 osas kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kohus märkis
  3. juuli
  4. a määruses, et MTA
  5. mai
  6. a intressinõude nr 13-3/62490 vaidlustamiseks oli kaebuse esitamise ajaks tähtaeg möödunud ning kui kaebaja vaidlustab seda intressinõuet, tuleb tal selgitada, miks ta ei saanud seda intressinõuet vaidlustada 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates. Kaebaja ei pööranud oma
  7. juuli
  8. a taotluses kohtu
  9. juuli
  10. a määruses antud juhistele kaebetähtaja osas tähelepanu. Ta märkis vaid seda, et kõik takistavad asjaolud MTA
  11. mai
  12. a intressinõude nr 13-3/62490 täitmiseks on seotud raske haigusega ja seda saab kohtule selgitada, kui kaebus võetakse menetlusse. Kohtu hinnangul pidi kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise vajadus olulisus olema kaebaja jaoks mõistetav, sest kohus selgitas
  13. juuli
  14. a määruses, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel võib kohus kaebuse tagastada.
  15. Kohus saaks kaebust, mis pole esitatud tähtaegselt, menetleda üksnes juhul, kui kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse ja kohus selle rahuldanud. Kuna kaebaja on jätnud kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused esitamata ning need puudused takistavad asja läbivaatamist, tuleb kaebus MTA
  16. mai
  17. a intressinõude nr 13-3/62490 tühistamise nõude osas

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.

31. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III

  1. Kuigi kaebaja on kaebuses märkinud, et ta „taotleb maksuotsuse ja intressinõuete peatamist ja maksuotsuse ennistamist“, on kaebuses ka lause, mille kohaselt taotleb kaebaja „broneeringute tühistamist pankades“. MTA selgitas
  2. juuli
  3. a vastuses kohtunõudele, et maksuhaldur alustas
  4. märtsi
  5. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 sundtäitmist ning arestis
  6. aprillil 2023 kaebaja pangakontod.
  7. Tartu Halduskohus jättis
  8. juuli
  9. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus selgitas määruse p-s 5.1 kaebajale, et

§ 38

lg 1 p-de 5–7 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt

§-le 37, vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud haldusorgan (kui nimetatud andmete esitamine on võimalik) ja kaebuse faktiline põhjendus. Kohus märkis, et kaebajal tuleb kaebust täpsustada, tuues konkreetselt välja, kas ta vaidlustab selles asjas üksnes MTA 21. märtsi 2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 või veel mõne MTA otsuse ning millise nõude ta vastavalt

§ 37lg-le 2 kohtule esitab.

7 3-23-1492

  1. Kaebaja esitas
  2. juulil 2023 kohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse, milles märkis, et ta taotleb riigilõivust vabastamist selleks, et kõrvaldada kohtu
  3. juuli
  4. a määruse p-des 5.1–5.4 nimetatud puudused. 35.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seaduse §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine ei mõjuta kaebaja kohustust kõrvaldada kohtu antud tähtaja jooksul muud kaebuse menetlusse võtmist takistavad puudused.

§ 2

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses.

§ 41

lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seaduse §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõutud piire. Vaatamata kohtu

  1. juuli
  2. a määruses esitatud selgitustele, ei teatanud kaebaja määratud tähtajaks kohtule, kas ta vaidlustab peale MTA
  3. märtsi
  4. a maksuotsuse ka MTA muud tegevust, ning millised nõuded ta esitab. Samuti ei esitanud ta pangakontode arestimise kohta faktilist põhjendust. Nimetatud puudused takistavad asja läbivaatamist, sest kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus osas, milles kaebaja taotleb „broneeringute tühistamist pankades“,

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada (vt ka käesoleva määruse p 31).

IV

  1. Esialgse õiguskaitse taotluses taotleb kaebaja broneeringute tühistamist pankades, MTA
  2. märtsi
  3. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 peatamist ning intressinõuete peatamist. Kohus tõlgendas
  4. juuli
  5. a määruses taotlust nii, et kaebaja taotleb MTA
  6. märtsi
  7. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 täitmise peatamist (

§ 251

lg 1 p 1) ning MTA kohustamist vabastada kaebaja pangakontod aresti alt (

§ 251lg 1 p 3).

Intressinõude osas andis kohus kaebajale tähtaja täpsustamaks, kas ta taotleb esialgse õiguskaitse korras MTA

  1. mai
  2. a intressinõude nr 13-3/62490 täitmise peatamist. Kaebaja ei vaielnud kohtu tõlgendusele vastu, kuid ei täpsustanud intressinõudega seonduvat. Kuna kaebaja soovis kaebusega vaidlustada MTA
  3. mai
  4. a intressinõuet nr 13-3/62490, tõlgendab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust nii, et kaebaja taotleb selle nõude täitmise peatamist (

§ 251lg 1 p 1).

  1. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on hõlmatud põhivaidluse esemega. Kuigi kohus lõpetab asjas menetluse MTA
  2. märtsi
  3. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 tühistamise nõude osas ning tagastab kaebuse MTA
  4. mai
  5. a intressinõude nr 13-3/62490 tühistamise ja broneeringute tühistamise nõuete osas, tuleb kohtul Riigikohtu praktikast tulenevalt esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaadata (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).
  6. Kohus vabastab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, sest kaebaja pangakontod on MTA
  7. aprilli
  8. a korralduste alusel arestitud ning kaebaja
  9. juuli
  10. a taotlusele lisatud dokumentidest nähtuvalt puuduvad kaebajal riigilõivu tasumiseks piisavad rahalised vahendid (riigilõivuseaduse § 60 lg 6,

§ 104lg 1, § 110 lg 1 p 1, § 111 lg 1 ja § 113 lg 4).

39.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud 8 3-23-1492 isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

  1. MTA
  2. märtsi
  3. a maksuotsusega nr 12.2-3/056076-53 kohustati kaebajat tasuma maksusumma 78 607 eurot 88 senti. Selle otsuse sundtäitmise käigus arestis MTA
  4. aprillil 2023 kaebaja pangakontod.
  5. mai
  6. a intressinõudega nr 13-3/62490 kohustas MTA kaebajat tasuma intressivõla 29 596 eurot.
  7. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtu hinnangul on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja jaoks seisneb kahjuliku ja hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje oht selles, et ilma esialgse õiguskaitseta on MTA-l võimalik maksuotsus ja intressinõue sundtäita ning kaebajal ei ole võimalik teha pangakontode kaudu tehinguid. Kaebaja väitis esialgse õiguskaitse taotluses, et MTA on oma tegevusega kaebaja majandus- ja äritegevuse peatanud. Kuigi kaebaja ei ole oma väidet põhistanud, peab kohus usutavaks, et kaebusega vaidlustatud MTA tegevus on muutnud kaebaja äritegevuse keerulisemaks.
  8. Kohus ei pea siiski põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada, sest kohtu hinnangul on kaebus ilmselgelt perspektiivitu (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 11). Kuna kohus lõpetas ühe nõude osas menetluse ning ülejäänud nõuete osas tagastas kaebuse, puuduvad kaebusel eduväljavaated. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist õigustab ka ülekaalukas avalik huvi tagada maksuotsuse ja intressiotsuse sundtäitmise võimalikkus ning kaitsta seeläbi riigi finantshuve. Kaebaja ei ole esile toonud, et tema puhul on nende otsuste täitmata jätmise risk tavapärasest väiksem.
  9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. V
  10. Kuna kohus lõpetab asjas MTA
  11. märtsi
  12. a maksuotsuse nr 12.2-3/056076-53 tühistamise nõude osas menetluse ning tagastab kaebuse MTA
  13. mai
  14. a intressinõude nr 13-3/62490 tühistamise ja broneeringute tühistamise nõuete osas, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2023 määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2023 määrus Resolutsioon
  15. Võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde kaebaja määruskaebusele lisatud töövõimetuslehtede nr 1007137897, 1007150541, 1007183013, 1007301041 ja 1007400366 väljavõtted, kaebaja 15.05.
  16. a kiri Maksu- ja Tolliameti uurijale, 18.05.
  17. a kiri ja 01.06.
  18. a e-kiri Maksu- ja Tolliametile, 19.05.
  19. a kiri Lõuna 9 3-23-1492
  21. Prokuratuurile ja 26.04.
  22. a kiri (digitaalselt allkirjastatud 03.05.2023) Häirekeskusele. Ülejäänud määruskaebuse lisad tagastada kaebajale. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks. Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.08.
  23. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2, 4 ja 5 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.