Obsah (5)

§ 196§ 667§ 657§ 651§ 405

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-139021 Tsiviilasi Floortrust OÜ väljamõistmiseks hagi R

§ 196lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1. Floortrust OÜ (hageja) esitas
2. septembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rommex OÜ-lt (kostja) 916,73 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas
3. oktoobril 2023 kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
4. Hageja esitas
5. novembril 2023 hagiavalduse tervikteksti, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 876 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 38,16 eurot ja seadusjärgsed viivised alates
6. novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti palub hageja kostjalt sissenõudmiskulu 40 euro väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
7. a alguses suulise töövõtulepingu ning hageja tegi kostjale 1,5 aasta jooksul ehitustöid erinevatel objektidel.
8. a suvel tellis kostja hagejalt Padi 20 objektile Harju maakonnas alltöövõtu korras parketi ja põrandaliistude paigalduse umbes 70 m2 pinnale. Hageja tegi kostjale hinnapakkumise, millega kostja nõustus. Pooled ei leppinud kokku tööde valmimise tähtajas. Materjalid pidi hankima kostja. Hagejal jäi paigaldamata ca 4 m2 parketti, sest parketti ei olnud piisavalt. Kostja keeldus hagejale tööde eest tasuma, sest kostja võttis kogu parketi üles ja paigaldas uuesti. Hageja nõuab kostjalt tasu tehtud töö eest 876 eurot.
9. Kostja esitas hagile vastuse, milles taotles mh kohustada hagejat andma kostja kasuks menetluskulude katteks 4480 eurot. Alternatiivselt palub kostja tagatise summa määrata kohtu õiglasel äranägemisel. Tagatise mitteandmisel palub kostja jätta hagi läbivaatamata. Hageja ettevõtte vanuse (asutatud
10. aprillil 2020) ja käibe puudumise tõttu leidis kostja, et hagejal puuduvad likviidsed vahendid, et kostjale menetluskulusid hagi rahuldamata jätmisel hüvitada. Hageja
11. a majandusaasta aruande kohaselt on hagejal käibevara vaid 80 eurot ning hageja peamise vara moodustab teadmata vara 4613 eurot. Hagejal puudub muu vara, mille arvelt hüvitada menetluskulusid. Seega tuleb hageja majandusliku seisundi tõttu kohustada teda andma kostja menetluskulude katteks tagatise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 196 lg 1 p 3 alusel. Kostjal on hagivastuse koostamisel tekkinud juba menetluskulud 1395 eurot. Kuid kostja eeldatavad menetluskulud on veel 28 tundi, s.o vastuhagi koostamine, hageja täiendavate seisukohtade analüüs, tunnistajate taotluste ja neile esitatavate küsimuste koostamine, istungile kuluv aeg ning kohtukõne teeside koostamine. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 160 eurot. Seega on eeldatavad kulud 4480 eurot. See vastab keskmise tsiviilasja menetlemisele maakohtus.

1. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. Hageja on tegutsev ettevõte, kes omab igapäevast majandustegevust. Ettevõte loodi
2. aprillil
3. Üksnes asjaolu, et hagejal on üks töötaja, ei ole määrav maksevõime hindamisel. Hageja suhtes ei ole ühtegi täitemenetlust, ta ei ole pankrotivõlgnik, tal puuduvad maksuvõlad. Kostjal endal on makseraskused. Hageja ei nõustu sellise töötundide mahuga ja eeldatavate menetluskulude suurusega, kuivõrd need on ilmselgelt ülepaisutatud ja põhjendamatud. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub vajadus advokaadi poolt osutatava õigusteenuste järele, kuivõrd käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ega mahukas. Hageja palub vähendada kostja eeldatava menetluskulusid vähemalt 20 tunni võrra. 2 MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks osaliselt. Maakohus andis hagejale tähtaja 15 päeva alates määruse kättesaamisest kostja menetluskulude katteks tagatise 3200 eurot ette tasumiseks ja tasumise kohta maksekorralduse esitamiseks. Kostja leidis, et hagejal maksustava käibe puudumine näitab, et hagejal ilmselt puudub vara kostja eeldatavate menetluskulude tasumiseks. Äriregistri andmetel kanti hageja ärinime muudatus registrisse
5. oktoobril 2022, mil tehti on ka osakapitali sissemakse. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis annaks alust kostja väidete ümberlükkamiseks või aitaks tõendada hageja maksevõimekust. Sellises olukorras on maakohtu hinnangul täidetud

§ 196

lg 1 p 3 eeldused, s.o hageja majandusliku seisundi tõttu on kostja eeldatavate menetluskulude hagejalt väljamõistmine raskendatud. Seega on põhjendatud rahuldada kostja taotlus kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Maakohus nõustus osaliselt hageja seisukohtadega kostja eeldatavate menetluskulude ajalise mahu osas. Maakohus pidas põhjendatuks määrata kostja menetluskulude katteks nõutavaks tagatise suuruseks 3200 eurot (160 eurot × 20 h). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kostja taotlus menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldati ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja taotlus menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldamata. Alternatiivselt palub hageja vähendada kostjale menetluskulude katteks tagatise suurust vähemalt 20 tunni võrra. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus ei ole võtnud hageja seisukohti määruse tegemisel arvesse ega selgitanud, miks ta nendega ei nõustu. Maakohus ei ole kostja taotluse lahendamisel kontrollinud, kas

§ 196

lg 1 järgi võib hagejalt tagatist nõuda ega ole hinnanud, kas tagatise nõudmine on välistatud

§ 196lg 2 kohaselt.

Samuti, kui maakohus tuvastas, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, siis ei võtnud maakohus seisukohta, kas tagatise võiks nõudmata jätta

§ 196lg 21 alusel.

Hageja selgitab täiendavalt, et kuivõrd ta ei ole käibemaksukohuslane, siis ei saa nõustuda kostja väljatooduga hageja maksustavata käibe puudumise osas. Hageja edastab kohtule ka E-Krediidiinfo väljavõtte, mis tõendab hageja väiteid. Maksustatava käibe puudumine ei tähenda äriühingu majandustegevuse puudumist. Maakohus ei ole üldse põhjendanud, miks määras kostja eeldatavate menetluskulude suuruseks 3200 eurot ning miks maakohus ei nõustunud hageja esitatud taotlusega vähendada kostja ilmselgelt ülepaisutatud menetluskulude ajamahtu vähemalt 20 tunni võrra. Seega on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust. 7. Kostja (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja viide

§ 196lg-le 2 jääb arusaamatuks.

Hageja ei ole sätte eeldustega seotud asjaolu ega tõendit menetluses esitanud. Hageja ei ole

§ 196

lg-le 21 viidates esitanud asjaolusid, millest tulenevalt kohus saaks nimetatud sätte rakendamise hindamise läbi viia. Vastupidi, hageja on ise oma seisukohas väitnud, et tal on piisavalt vara ning rahalisi vahendeid kostja võimalike menetluskulude katteks. 3 Kostja leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et täidetud on tagatise andmise eeldused

§ 196lg 1 p 3 alusel.

Hageja pole oma väidet, et tal on piisavalt vara, tõendanud. Hageja etteheited kostja eeldatavate menetluskulude mahule jäävad arusaamatuks. Kui hageja leiab, et määruses on toimingute eeldatav ajaline kulu ülepaisutatud, siis oleks hageja pidanud ümber lükkama kohtu poolt põhjendatuks peetud eeldatavad toimingud ja nende ajalise kulu. Menetluskulude ulatuse vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on vähendanud hageja eeldatavaid menetluskulusid 8 tunni võrra. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetluskulude tagatise suuruse ja tasumise tähtaja osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega kohustab hagejat andma tagatise 800 eurot kostja menetluskulude katteks 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest (

§ 667lg 2 esimene lause).

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 9. Hageja nõuab kostjalt suulise töövõtulepingu alusel tasu maksmist. Kostja esitas taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks hageja majandusliku seisundi tõttu (

§ 196lg 1 p 3).

Maakohus rahuldas taotluse osaliselt ning määras et hageja peab andma kostja menetluskulude katteks tagatise 3200 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega kostja taotlus rahuldati. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkus vaidlustatud ulatuses (

§ 651lg 1 koosmõjus §-ga 659).

10. Maakohus on õigesti tuvastanud, et täidetud on

§ 196

lg 1 p 3 eeldused tagatise andmiseks.

§ 196

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Menetluskulude katteks tagatise määramine on põhjendatud üksnes juhul, kui on alust arvata, et tagatise määramata jätmine võib raskendada hagejalt menetluskulude sissenõudmist või teha selle võimatuks (Riigikohtu 16. jaanuari 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 13). Riigikohus on selgitanud, et tagatise andmise määramisel on eesmärk kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (Riigikohtu 1. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-09).

§ 196

lg 1 p 3 alusel tagatise andmise kohustuse määramine on kohtu kaalutlusotsus, mille langetamisel peab kohus arvestama mõlema poole huvidega (Riigikohtu

1. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Seega saab ringkonnakohus sekkuda maakohtu kaalutlusotsusesse vaid juhul, kui maakohus on teinud ületanud diskretsioonipiire või teinud kaalutlusvigu.
2. Hageja tugineb eelkõige sellele, et tema majanduslik olukord võimaldab kostja menetluskulusid kanda. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole enda majanduslikku seisundit tõendanud. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et maksustava käibe puudumine ei tähenda majandustegevuse puudumist, kuid hageja ei ole ka esitanud muid tõendeid, mis näitaks, et tema majanduslik seis võimaldab katta kostja eeldatavaid menetluskulusid. Hageja esitatud äriregistri väljavõte ei tõenda hageja majanduslikku seisundit. Asjakohased ei ole ka hageja väited kostja majandusliku seisundi kohta. Hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, kui suur on tema käive, tulud vmt. Kostja on viidanud hageja majandusaasta aruandele, mille 4 järgi on hagejal käibevara vaid 80 eurot ning hageja peamise vara moodustab teadmata vara 4613 eurot. Seega tuvastas maakohus põhjendatult, et tagatise andmise eeldused on täidetud.
3. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on jätnud

§ 196

lg 21 eeldused kontrollimata.

§ 196

lg 21 järgi võib kohus vaatamata sellele, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Kuivõrd nõue tagatise andmiseks riivab paratamatult hageja kohtusse pöördumise õigust, peab

§ 196

lg-s 21 sätestatud asjaolude esinemist kontrollima toimiku materjalide põhjal kohus enda algatusel. See ei too aga kaasa iseenesest kaasa maakohtu määruse tühistamist, sest ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada. Hageja ei ole maakohtule ega ka määruskaebuses selgelt põhjendanud, miks on hageja kohustamine kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks tema suhtes ebaõiglane. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka toimikust. Seega puudub alus jätta kostja tagatise andmise taotlus

§ 196lg 21 alusel rahuldamata.

13. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega maakohtule

§ 196

lg 2 kohaldamata jätmisel.

§ 196

lg 2 toodud eelduseid tuleb kontrollida üksnes juhul, kui kohus kohustab hagejat kostja menetluskulude katteks tagatist andma

§ 196lg 1 p-de 1 või 2 alusel.

Praegusel juhul on menetluskulude katteks tagatise andmise aluseks

§ 196lg 1 p 3.

14. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ei ole kostja eeldatavate menetluskulude rahalist suurust (3200 eurot, s.o 20 tundi) põhjendanud. Tagatise piisavuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, mida kohus peab põhjendama. Maakohtu määrusest ei nähtu, millised kostja eeldatavad toimingud ja millises ulatuses on maakohus põhjendatuks pidanud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu põhjendatuks peetud (20 tundi) kostja eeldatavad põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus on ülepaisutatud. Tagatist ei saa taotleda selliste menetluskulude katteks, mida kostja on juba kandnud. Hageja nõuab kostjalt põhivõlana 876 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viiviseid. Hagihind on 1059,28 eurot. Seega on tegemist lihtmenetluses lahendatava asjaga, mida kohus menetleb oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (

§ 405lg 1) ja milles kostjale osutatava õigusabi maht ei saa olla üleliia suur.

Kostja on vastuse hagile juba esitanud ja vastavad menetluskulud kandnud. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et eeldatav tagatis peaks hõlmama ka vastuhagi koostamise ajakulu, kuivõrd vastuhagi esitamise vajadus on kostja enda otsus ja ei ole vältimatus seoses kostja vastu hagi esiatmisega. Samuti nõustub ringkonnakohus hagejaga, et hageja muud välja toodud eeldatavad toimingud on olulises ulatuses ülepaisutatud. Eeldatavate menetluskulude katteks antav tagatis ei pea hõlmama kõiki menetlusseaduses lubatavaid ja võimalikke taotlusi ning seisukohti. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tagatise suuruse määramisel saab arvestada istungi pidamise võimalusega. Eeltoodut arvestades on põhjendatud tagatise suurus ringkonnakohtu hinnangul kostja eeldatavate menetluskulude katteks maakohtus 5 tunni õigusabi ulatuses, s.o 800 eurot. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse seda summat ületavas osas. 15. Käesolevale määrusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (

§ 196lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 5