Obsah (14)

§ 657§ 651§ 659§ 238§ 333§ 190§ 179§ 696§ 171§ 174§ 175§ 217§ 176§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-18-11370 Kohtuasi RK (K) avaldus

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus selgitas 14.12.2023 määruses menetlusosalistele vaidluse teatavaid aspekte ja mõlemad osalised esitasid seejärel oma seisukohad. Puudutatud isik esitas koos seisukohaga täiendavad dokumentaalsed tõendid korterite 10, 16 ja 19 koosolekult puudunud omanike hilisema heakskiidu kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-iga 659 jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 10.

§ 651

lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei vaidlustatud resolutsiooni p 3 osas, millega kohus tunnistas kehtetuks Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu 29.05.2018 üldkoosoleku punktis 4 vastuvõetud otsuse, millega otsustati tunnistada kehtetuks korteriühistu Nurmiku tee 16 põhikiri. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 659, § 456 lg 4 teine lause).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Määruskaebusest nähtuvalt soovib avaldaja ringkonnakohtult tõendite kogumist, st et puudutatud isik esitaks korteriühistu 29.05.2018 üldkoosoleku osavõtjate nimekirja originaalvormi koos volikirjadega. Avaldaja esitas sama taotluse ka maakohtule, kuid kohus jättis selle rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul puudub endiselt alus ja vajadus avaldaja taotletud tõendite kogumiseks.
2. Kohus võtab tõendina vastu määruskaebuse lisad 5, 6 ja 7 ning jätab

§ 238

lg 1 alusel vastu võtmata määruskaebuse lisad 4, 4.1, 4.2 ja 8, sest need on juba maakohtu menetluses kohtule esitatud ja sisalduvad toimikus. Samuti jätab ringkonnakohus vastu võtmata avaldaja määruskaebuse lisad 1, 2, 3 ja 9-13, sest väidetel, mille kinnituseks avaldaja need esitas, ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust. Samal põhjusel jätab kohus vastu võtmata avaldaja 19.01.2023 seisukohale lisatud dokumendid. Kohus selgitab, et menetlusosaline ei pea kohtule oma seisukohtadega koos esitama vastaspoole esitatud seisukohti, sest vastavad materjalid sisalduvad juba toimikus. Samuti puudub vajadus esitada kuvatõmmiseid avalikust e-toimikust ning avaldajale kohtu poolt määratud tähtaegadest, sest kohus omab menetluse käigust piisavat ülevaadet. Kohus võtab tõendina vastu puudutatud isiku 22.12.2023 seisukohale lisatud dokumentaalsed tõendid. 13. Avaldaja esitas 19.01.2023 vastuväite kohtu tegevusele, milles palus kohtul anda juhised, millise riigiorgani poole peaks avaldaja pöörduma, et saada antud menetluse osas õiglane lahendus. Ringkonnakohus märgib, et

§ 333

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Viidatud dokumendist ei nähtu, millise menetlussäte või menetlustoimingu vorminõude rikkumist avaldaja kohtule ette heidab, mistõttu ei loe kohus avaldaja esitatud dokumenti vastuväiteks kohtu tegevusele

§ 333lg 1 tähenduses.

1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt avaldaja väiteid seoses korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisusega. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. 7
2. Avaldaja heitis maakohtule ette, et kohus ei tutvunud puudutatud isiku põhikirja p-ga 5.3, mis näeb ette, et üldkoosolekust tuleb teavitada korteriomandeid 15 päeva ette. Avaldaja hinnangul rikuti üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt seadust, korteriomanike kokkulepet ja põhikirja nõudeid, mistõttu ei saanud üldkoosolek otsuseid vastu võtta. Samuti märkis avaldaja, et teadetetahvlil edastatud kutses puudusid andmed koha kohta, kus oleks võimalik tutvuda majandusaasta aruandega ning puudutatud isik ei tõendanud, et kutse ja kõik vajalikud dokumendid oleks kõigile 27-le korteriomanikule e-postiga saadetud või muul viisil nendega tutvumist võimaldatud.
3. Puudutatud isiku põhikirja p 5.2 kohaselt on üldkoosoleku pädevus ning kokkukutsumise ja läbiviimise kord sätestatud mittetulundusühingute seaduses. MTÜS § 20 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Sama sätte lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Puudutatud isiku põhikirja p 5.3 kohaselt peab juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma 15 päeva jooksul MTÜS sätestatud nõude saamise päevast arvates. Põhikirja p 5.5 sätestab, et nii korralise kui erakorralise koosoleku toimumisest teavitab juhatus ühistu liikmetele ühistu teadetetahvlil ette vähemalt 7 kalendripäeva.
4. Puudutatud isik esitas kohtule foto, mis kujutas korteriühistu Nurmiku tee 16 üldkoosoleku kutset ühistu teadetetahvlil (tl 54-55). Kutse oli kuupäevaga 16.05.2018, sellel märgiti koosoleku toimumise aeg, koht ning üldkoosoleku päevakord. Dokumendi metaandmetest nähtuvalt tehti foto 16.05.2018 kell 13.
5. Avaldaja viidatud põhikirja p 5.3 reguleeris erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mis ei olnud käesoleval juhul asjakohane. Kuivõrd koosoleku kutse paigaldati Nurmiku tee 16/1 teadetetahvlile 16.05.2018 ning üldkoosolek toimus 29.05.2018, teavitas juhatus koosoleku toimumisest 13 päeva ette. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt paigaldati kutse ka Nurmiku tee 16/2 postkastide juurde seinale. Samuti saadeti 16.05.2018 üldkoosoleku teade korteriühistu liikmetele e-kirjaga. Avaldaja väitis, et tõendatud ei olnud, et üldkoosoleku kutse paigaldati ka teise maja postkastide juurde. Ringkonnakohus märgib, et põhikirja p 5.5 kohaselt teavitab juhatus ühistu liikmeid nii korralise kui ka erakorralise koosoleku toimumisest ühistu teadetetahvlil. Seega puudus põhikirja kohaselt kohustus teavitada ühistu liikmeid koosoleku toimumisest ka teise maja postkastide juures seinal. Eelnevast tulenevalt kutsuti üldkoosolek kokku kooskõlas põhikirja p-ga 5.
6. Avaldaja täheldas õigesti, et puudutatud isiku põhikirjas oli trükiviga seoses nummerdamisega, mille tulemusel oli põhikirjas punkte 5.3, 5.4 ja 5.5 topelt, kuid see asjaolu ei oma sisulist tähtsust asja lahendamisel.
7. KrtS § 20 lg 4 sätestab, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil. KrtS § 29 lg-st 1 tulenev koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine peab olema oluline, et tuua kaasa otsuste tühisuse. Alati ei osutu KrtS § 20 lg 4 eiramine oluliseks puuduseks koosoleku kokkukutsumisel. Esmatähtis on, et korteriomanik sai koosolekust tegelikult teada ja tal oli võimalik arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda. Need tingimused on täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei toimunud (TlnRnKm 28.09.2023, 2-22-15592, p 45). Käesoleval juhul puudus vaidlus selles, et üldkoosoleku kutse saadeti e-postiga 22-le korteriomanikule, sh avaldajale (tl 9). Avaldaja ei väitnud menetluse käigus, et ta ei saanud e-kirjaga saadetud kutset kätte, vaid kinnitas, et kutse saadeti e-kirja teel 16.05.
8. Eelnevast tulenevalt saab lugeda tõendatuks, et avaldaja sai üldkoosoleku toimumisest teada õigeaegselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kutsete ülespanemine Nurmiku tee 16/1 teadetetahvlile ja täiendava kutse saatmine e-postiga 22-le korteriomanikule rikkumine KrtS § 29 lg 1 tähenduses 29.05.2018 üldkoosoleku kokkukutsumisel. 8
9. Kohus ei tuvastanud, et käesoleval juhul oleks 29.05.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid rikutud. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et KrtS § 29 lg 1 eeldused ei olnud täidetud ning 29.05.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsused ei olnud tühised. Üldkoosoleku kvoorum
10. Avaldaja hinnangul olid 29.05.2018 üldkoosoleku protokolli osavõtjate nimekiri ja esitatud volikirjad ebatäpsed ning osad allkirjad ja volikirjad võltsitud. Samuti märkis avaldaja, et kuigi osad korteriomandid olid kaasomandis, siis puudusid volikirjad, kus kaasomanikud volitasid teist kaasomanikku üldkoosolekul osalema.
11. Kohus märgib, et juhul, kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud KrtS § 15 lg 1 esimese lause järgi teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. KrtS § 15 lg 1 teine lause sätestab, et eeltoodu ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse. Kui korteriomanike üldkoosolekul osaleb korteriomandi ühistest omanikest vaid üks ning teine ei olnud andnud esimesele esindusõigust (ja volikirja) üldkoosolekul osalemiseks ning seal hääletamiseks (ning hääle andmist ei kiideta teise ühise omaniku poolt heaks), siis ei saa eelduslikult võtta ühe ühise omaniku osalemist arvesse üldkoosoleku otsusevõime hindamisel (RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599, p 14.3). Korteriomandi ühised omanikud saavad anda oma hääle ja esindusõiguseta isiku poolt nende nimel hääle andmise heaks kiita kas üheskoos või peab selleks üks neist olema andnud teisele või nad olema ühiselt andnud kolmandale isikule volikirja. Korteriomandi ühised omanikud saavad KrtS § 15 lg 3 ja § 22 lg 5 mõttest tulenevalt määrata volikirjas kindlaks nende ühise esindaja ka etteulatuvalt (RKTKm 21.12.2022, 2-20-11256, p 14). KrtS § 22 lg 1 sätestab, et korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle (RKTKm 16.02.2022, 2-2017009, p 14).
12. Korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemist ja seal antud hääle saab siiski hiljem heaks kiita. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg-le 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, v.a juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse poolt antud esindaja hääle saab seega heaks kiita (RKTKm 25.04.2006, 3-2-1-38-06, p 10; TlnRnKm 19.06.2020, 2-19-10628, p 12.6.-12.7.). Heakskiit peab järgima sama vorminõuet nagu algne volitus (TsÜS § 129 lg 6). KrtS § 22 lg 5 esimese lause järgi tuleb esindusõiguse olemasolu tõendada kirjaliku dokumendiga, st sellele tingimusele peab vastama ka heakskiit.
13. Asja materjalidest nähtuvalt osalesid üldkoosolekul isiklikult esindajad korteritest 3, 6, 14, 20,
14. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus arvata, et korterite nr 3, 6, 14 ja 20 esindajate allkirjad olid võltsitud. Ringkonnakohtu hinnangul on samuti põhjendamatud avaldaja kahtlused seoses korteri 21 esindaja allkirjaga. Asjaolu, et korteriomanik kirjutas allkirja teise kirjutusvahendiga, ei anna alust arvata, et allkiri on võltsitud. Samuti kinnitas korteriomanik 26.09.2018 e-kirjas (tl 53), et ta osales 29.05.2018 korteriühistu üldkoosolekul ja allkirjastas osavõtjate nimekirja.
15. Ülejäänud korteriomandite esindajad osalesid üldkoosolekul volikirja alusel. Korteri nr 2 omanik MS volitas RS üldkoosolekul osalema ja hääletama (tl 13 p) ning korteri nr 4 kaasomanik volitas korteri teist kaasomanikku RK esindama end 29.05.2018 üldkoosolekul (tl 14). Ringkonnakohtu hinnangul oli alusetu avaldaja väide, et korterite nr 2 ja 4 volikirjad olid võltsitud. Korteri nr 13 omanik IS volitas IM end üldkoosolekul esindama (tl 14 p). Maakohus tuvastas korrektselt, et JJ (korter nr 15) volikiri ei olnud kooskõlas põhikirja nõuetega ja seetõttu ei saanud JJ poolt volikirja alusel antud häält arvestada. Korteri nr 17 ühisomanikud TM ja HM volitasid PM end üldkoosolekul esindama. Menetluse käigus esitas avaldaja hulgaliselt väiteid nii üldkoosoleku protokolli osavõtjate lehel olevate allkirjade ehtsuse kui ka volikirjade ehtsuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei põhistanud avaldaja allkirjade võltsituse osas esitatud 9 väiteid piisavalt. Kohus ei saa tuvastada allkirja võltsitust pelgalt asjaolu pinnalt, et üks osavõtjate lehel olev allkiri on kirjutatud teistest allkirjadest teistsuguse kirjutusvahendiga või avaldaja subjektiivsel hinnangul peaks allkirja kirjutaja käekiri olema teistsugune.
16. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles, et kuigi osadel korteriomanditel oli kinnistusraamatu kohaselt mitu omanikku, andis volikirja üldkoosolekul osalemiseks või osales üldkoosolekul vaid üks omanikest. Korterit nr 19 esindas üldkoosolekul volituse alusel IM. Kinnistusraamatu kohaselt oli korteril nr 19 kaks omanikku, kuid volikirja IMle üldkoosolekul osalemiseks andis vaid üks omanikest, s.o SS (tl 21p). Samuti oli korteril nr 10, keda esindas üldkoosolekul LT, kaks omanikku, st JT ja LT. Korteril nr 16 oli kinnistusraamatu kohaselt kaks omanikku, NB ja IM, kuid üldkoosolekul esindas korterit vaid IM.
17. Ringkonnakohus tuvastab, et puudutatud isiku 22.12.2023 seisukohaga esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt allkirjastasid JT (krt 10 ühisomanik) ja NB (krt 16 kaasomanik) kinnitused, milles sisalduvad selgesõnalised heakskiidud teiste kaas- või ühisomanike LT (krt 10 ühisomanik) ja IM (krt 16 kaasomanik) hääletamisele vaidlusalusel koosolekul. Samuti esitas JS (krt 19 ühisomanik) allkirjastatud kinnituse, mille kohaselt kiitis heaks 29.05.2018 üldkoosolekul tema esindaja IM hääletamise. Eelnevaga andsid korterite 10, 16 ja 19 kaas- või ühisomanikud eelmises lõigus kirjeldatud ja ka kohases vormis heakskiidu. Järelikult on vaidlusaluste otsuste poolt kehtivalt antud 12 häält, mis on piisav. Seega oli tõendatud, et kvoorumi nõue oli täidetud ning avaldaja vastupidised väited olid alusetud. Kui kaasomaniku või ühisomaniku osalemine üldkoosolekul kiidetakse hiljem heaks, siis tuleb lugeda vastav korteriomanik kvoorumi hulka.
18. Eelnevast tulenevalt ei olnud avaldaja väited, et volikirjade puudused tingisid üldkoosoleku kvoorumi puudumise, kooskõlas tõenditega. Kaebuse ülejäänud väiteid ei anna alust vaidlustatud määruse põhjendusi muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, mida ei käsitle eelnevad p-d 25-
19. Otsus 2:
20. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
21. KrtS § 20 lg 3 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Vaidlusaluse üldkoosoleku kutsest nähtuvalt palus juhatus haldajal saata korteriühistu liikmetele majandusaasta aruande ja revidendi järelotsused (tl 55). Samuti märgiti RS poolt välja saadetud 16.05.2018 täiendavas kutses, et juhatus palus halduril saata üldkoosolekuga seonduvad täiendavad dokumendid nädala jooksul (tl 9). 29.05.2018 üldkoosoleku protokollis märgiti, et haldur saatis
22. aasta majandusaasta aruande kõigile ühistu liikmetele e-kirjaga (tl 10). Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et üldkoosoleku teates märgiti piisava täpsusega, kuidas on ühistu liikmetel võimalik majandusaasta aruandega tutvuda ning majandusaasta aruanne saadeti korteriühistu liikmetele e-kirjaga. Avaldaja sellekohased etteheited olid põhjendamatud.
23. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
24. Maakohus andis 13.10.2022 avaldajale menetlusabi ning vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot tasumisest.

§ 190

lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb riigilõiv

§ 190

lg 4 järgi avaldajalt välja mõista riigituludesse.

§ 179

lg 5 järgi tuleb kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasuma kohustatud isikul täita lahend 15 päeva 10 jooksul lahendi jõustumisest.

§ 179

lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 31.

§ 696lg 3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 32. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Kuna maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks, teeb seda

§ 174lg 3 järgi ka ringkonnakohus.

33. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja järgi tegi lepinguline esindaja puudutatud isikut esindades määruskaebemenetluses toiminguid kokku 2 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta).

§ 217lg 1 lubab menetlusosalisel osaleda menetluses esindaja kaudu.

Riigikohus jaatas 18.06.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14 p-s 14 korteriühistu õigust osaleda menetluses esindaja kaudu. 34. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga, kuid esindaja ajakulu on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Arvestades määruskaebuse ja puudutatud isiku vastuse mahtu ning täiendavalt esitatud seisukohti, loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 240 eurot. Puudutatud isik ei taotlenud kulude hüvitamist käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Avaldajal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 35. Puudutatud isik palus ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt mõista välja ka maakohtus kantud menetluskulud. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus andis 25.11.2021 määrusega pooltele tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude nimekirjadele vastuse esitamiseks. 14.01.2022 määruses määras kohus puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot, kuivõrd puudutatud isik kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kõrgema astme kohtumenetluses madalama astme kohtumenetluse kulunimekirja tagantjärele esitada ei saa (

§ 176lg 4).

Seetõttu esitas puudutatud isik maakohtu menetluse toimingute osas menetluskulude nimekirja hilinenult ning ringkonnakohus maakohtu menetluses kantud esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ei hinda. 36. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 11