← Eesti

3-23-2539/2

Obsah (4)§ 130§ 1361§ 105§ 120

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-2539 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus Xxxxxxxx Xxxxxxx s

§ 130

lõikes 1 loetletud täitetoimingutest on kõige sobivam meede aresti seadmine maksekohustuslase ettemaksukontole. Xxxxxxxx Xxxxxxx ei oma maksuhaldurile teadaolevalt väärtpaberikontosid, kinnisvara, sõidukeid ega muud registervara. Maksuhalduri ei oma teavet muude varaliste õiguste kohta. Taotluse esitamise kuupäeva seisuga puudub maksuhalduril ülevaade Xxxxxxxx Xxxxxxxu arvelduskontodel ja sularahakassas olevast rahasummast. Tegemist on ka likviidse varaga, mida on võimalik vabalt ilma piiranguteta kasutada. 2

(6)
  1. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Xxxxxxxx Xxxxxxx on esitanud tagatise 198 575,12 euro väärtuses. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada, et tagatis peab lisaks nõudele katma ka sundtäitmise kulud. Rahasumma deposiiti kandmisel on kantava deposiidi väärtuseks 198 575,12 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas pöörata sissenõue rahalisele õigusele (

§ 130

lg 1 p 3).

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 3

(6)6. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotluse lahendamise hetkel kontrollib maksuhaldur 25.09.2023 korralduse nr 12.2-3/062284-1 alusel Xxxxxxxx Xxxxxxxu august 2022 ja oktoober 2022 tagastusnõuete ja käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust (dtl 10-13). Maksuhaldur on 08.11.2023 Xxxxxxxx Xxxxxxxule väljastanud ka kontrollakti nr 12.2-3/062284-3 (dtl 20-28). 7. Taotluse ja selle lisade kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk maksuotsuse koostamine, mille tõenäoliseks tulemuseks on käibemaksu tagastusnõude rahuldamata jätmine summas 197 837,50 eurot ja käibemaksu tasumise kohustuse tekkimine summas 737,62 eurot (kokku 198 575,12 eurot). Maksukohustuse tekkimine on taotluse punktist 2 ja taotlusele lisatud kontrollaktist jälgitav. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa seega väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 8. Kohus leiab, et täidetud on eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur tugineb põhjendustes peaasjalikult sellele, et Xxxxxxxx Xxxxxxx osales Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX skeemis korteriomandite müügilt kibemaksu tasumata jätmiseks. Saades teada, et MTA määras Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX-le käibemaksu tasumise kohustuse, parandas Xxxxxxxx Xxxxxxx enda august 2022 ja oktoober 2022 käibemaksudeklaratsioone eesmärgiga küsida tagastusnõudega tagasi summad Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX maksukohustuse katteks. Maksuhaldur määras Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX-le 17.08.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/059956-10 maksukohustuse summas 194 710,99 eurot (dtl 36-46). Maksuotsust ei ole vaidlustatud. Maksuotsuse kohaselt (kohus toob välja kontrollaktis toodu, kõrvutades seda maksuotsuses tooduga): - Xxxxxxxx Xxxxxxx sisendkäibemaksu hulgas deklareeritud Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX arvetel kajastatud kinnisasjade13 ostu- ja müügitehingud toimusid tegelikkuses Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX ning notariaalsetes võlaõiguslikes ja asjaõiguslikes müügilepingutes märgitud lõppostjate (s.o eraisikud) vahel. - Arvetel näidatud kinnisasjade soetajaks on eraisikud. Muus osas ei pea kohus võimalikuks MTA taotluse punkti 5 (dtl 8) arvestades maksuotsuses toodut välja tuua, märkides üksnes taotluses ja kontrollaktis toodu vastab maksuotsuses toodule. Kohtule nähtub, et Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX ja Xxxxxxxx Xxxxxxx on seotud isikud. Maksuhaldur on 08.11.2023 kontrollakti p 1.1.2 alapunktis e) põhjalikult selgitanud, miks on tegemist esindaja kaudu seotud isikutega. Sama isik on Xxxxxxxx Xxxxxxxu prokurist ja käibemaksudeklaratsioonide esitaja ning oli Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX maksumenetluses Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX volitatud esindaja ja Xxxxxxxx Xxxxxxxu Saksamaa filiaali esindaja, sh selgitas Xxxxxxxx Xxxxxxxu ja Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX vahelisi tehinguid. Seega pidi oli Xxxxxxxx Xxxxxxx teadlik Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX majandustegevusest, maksumenetlusest ja pidi olema ka teadlik enese korteriomandite müügitehingutesse lisamise tegelikust eesmärgist. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka kahtlus, et Xxxxxxxx Xxxxxxxu august 2022 ja oktoober 2022 käibedeklaratsioonide parandusdeklaratsioonide esitamise ja deklaratsioonides 20% määraga maksutatava sisendkäibemaksu kajastamise eesmärk oli korvata Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX-le määratud maksukohustust. Sellekohast kavatsust on äriühingute ühine ise esindaja maksuhaldurile väljendanud 27.06.2023 Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX maksumenetluses selgitusi andes („Maksukohustuslaste seletus:“ dtl 73). Seejuures väljendas esindaja kavatsust vaidlusalustelt tehingutelt käibemaksu summad lisada Xxxxxxxx Xxxxxxxu sisendkäibemaksu hulka ja hiljem tagasi küsitud raha Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX maksuvõla katteks kasutada pärast seda, kui maksuhaldur oli põhjalikult selgitanud, miks ei ole vaidlusalused tehingud kolmnurktehingud (vt dtl 72-73 alapunkt b)). Ka Xxxxxxx 4

(6)Xxxxxxxxxx XX poolt Xxxxxxxx Xxxxxxxule esitatud arvetelt (dtl 31-35) nähtub, et arved on esitatud uuesti just seoses maksuotsuse tegemisega. Arved on neil kajastatud lisainfo kohaselt otseselt seotud eelkirjeldatud 27.06.2023 selgitustega ja Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX-le tehtud maksuotsusega, mistõttu puudub neil majanduslik sisu. Arvete koostamise ja Xxxxxxxx Xxxxxxxu sisendkäibemaksu tagastusnõude alusena deklareerimine ainuke eesmärk võib olla Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX-le määratud maksusumma korvamine. Riigikohus on leidnud, et kahtluseks, et sundtäitmine võib muutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu võimatuks või oluliselt raskemaks, annavad muu hulgas põhjust maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu
  1. aprilli
  2. a määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Praeguses olukorras on võimalik, et Xxxxxxxx Xxxxxxx ei ole mitte ainult osalenud algses skeemis Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX-le maksueelise loomiseks, vaid proovinud pärast skeemi ilmsikstulekut seotud isiku maksueelist alusetu tagastusnõude tekitamise kaudu säilitada. Sellises olukorras on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et maksukohustuse määramisel võib Xxxxxxxx Xxxxxxx asuda selle täitmisest kõrvale hoiduma.
  3. Maksuhaldur soovib seada aresti Xxxxxxxx Xxxxxxxu ettemaksukontole. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Kohus leiab, et äriühingu ettemaksukontole aresti seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Äriühingul puudub muu vara ja kuigi maksuhalduril puudub ajakohane info äriühingu pangakontodel ja sularahakassas oleva raha kohta, viitavad maksuhalduri esitatud pangakontode väljavõttes 31.10.2022 seisuga (dtl 75-94 ja 95-96), et äriühingul ei pruugi olla võimalik täita maksukohustust igapäevase äritegevuse arvel. Kohtule ei nähtu hetkel, et Xxxxxxxx Xxxxxxxul oleks võimalik ettemaksukontole vabastatavat raha kasutada automaatselt teise äriühingu maksukohustuse tasumiseks. Ettemaksukontol olevat raha saab MTA selgituste kohaselt1 kasutada enda

§ 105

lõikes 6 nimetatud kohustuste tasumiseks, kuid teise isiku ettemaksukontole või ettemaksukontolt raha välja kandmiseks on vaja eelnevalt esitada MTA-le taotlus (s.t seda ei saa teha MTA teadmata). Kuigi ettemaksukontol olevat raha ei saa maksukohustuslane kasutada teise isiku kohustuste täitmiseks ilma MTA teadmata, on ettemaksukonto arestimine siiski proportsionaalne meede arvestades, et Xxxxxxxx Xxxxxxxu maksukohustus võib haldusasjast nr 3-21-476 tulenevalt veelgi suureneda (vt taotluse p 3 alapunkt 6). 10. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 198 575,12 eurot, arvestades tagatise liigist sõltuvalt ka sundtäitmise kuludega. Samuti lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui Xxxxxxxx Xxxxxxx kannab tagatissumma 198 575,12 eurot deposiiti.

  1. Kohus rahuldab taotluse täielikult, kuna leiab, et taotleja põhjendusi ja valitud täitetoimingut arvestades on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud Xxxxxxxx Xxxxxxxu ettemaksukonto arestimine summas 198 575,12 eurot.
  2. MTA on taotlenud taotluse lisade 4 ja 7 (Xxxxxxx Xxxxxxxxxx XX 17.08.2023 maksuotsuse ja 27.06.2023 suuliste ütluste protokolli) varjamist Xxxxxxxx Xxxxxxxu eest, kuivõrd tegemist on kolmanda isiku maksusaladusega. Kohus rahuldab taotluse, arvestades ühelt pool taotluse kiireloomulisust ning ka seda, et Xxxxxxxx Xxxxxxxul ei ole võimalik enne MTA taotluse lahendamist taotluse enda ega ka vaidlusaluste lisade osas seisukohta avaldada. Teiselt poolt võib Xxxxxxxx Xxxxxxxu esindaja olla nagunii nimetatud lisadega kursis. Küll aga võib olla vajalik kaitsta, et kolmanda isiku maksusaladusega ei saaks tutvuda Xxxxxxxx Xxxxxxxu mistahes esindaja. Eeltooduga ei lahenda kohus küsimust, kas samade dokumentidega tutvumine on välistatud maksumenetluses 1 https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tasumine-volad/ettemaksukontod#taotluste-labivaatamine 5

(6)ja/võimalikus hilisemas kohtumenetluses. Ka on isikul, kelle suhtes loa andmist otsustatakse, võimalik vaidlustada nende dokumentidega tutvumise võimatus määruskaebemenetluses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 5 alusel ega anna Xxxxxxxx Xxxxxxxule ega selle esindajale õigust tutvuda MTA loataotluse lisadega 4 ja 7 (dtl 36-48 ja 71-74) ega saada neist ärakirju. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.