Obsah (11)

§ 206§ 63§ 65§ 75§ 121§ 68§ 73§ 761§ 76§ 74§ 200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-2202 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmu

§ 206

lg 1 ja § 217 lg 1 järgi liitkaristusena

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel nelja kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 1 alusel luges kohus karistuse kaetuks Tartu Maakohtu 15.

augusti 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6145 mõistetud raskema karistusega ja mõistis liitkaristuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Mõistetud karistusest arvas kohus maha ära kantud 3 päeva vangistust ja mõistis lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistus jäeti

§ 65lg 3 ning § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui A.

Torm ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg-s 1 ja lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kohustusi ning

§ 75lg 4 alusel pandud kohustust pöörduda psühhiaatri vastuvõtule.

1.

1. Samuti karistas Tartu Maakohus
2. aprilli
3. a otsusega A. Tormi

§ 121

lg 2 pde 2 ja 3 ning § 199 lg 2 p 9 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Tormi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 päeva, millele vastab üheksa päevamäära ehk 90 eurot, karistusaja hulka. Lõplikuks karistuseks mõisteti A. Tormile rahaline karistus 51 päevamäära ehk 510 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui A. Torm ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 6 alusel jäeti

§ 65

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud liitkaristus täitmisele pööramata ja määrati, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Kohtuotsus jõustus

1. aprillil
3. Kriminaalhooldusametnik esitas
4. augustil 2019 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, taotledes A. Tormi vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, sest A. Torm rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata. A. Tormile määrati täiendavad kohustused täita psühhiaatri poole pöördumise kohustus hiljemalt kuu aja jooksul määruse jõustumisest, läbida kriminaalhooldaja määratud ajavahemikul sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“ ning omandada hiljemalt
9. juunil 2020 põhiharidus.
10. Kriminaalhooldusametnik esitas
11. veebruaril 2020 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, taotledes A. Tormi karistuse täitmisele pööramist, sest A. Torm rikkus ravikohustust, kohustust osaleda sotsiaalprogrammis ja registreerimiskohustust. Samuti jätkas A. Torm seadusvastast käitumist, olles kuuel korral pannud toime väärteo. Tartu Maakohtu
12. märtsi
13. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja A. Tormi karistus pöörati täitmisele. Määrus jõustus
14. mail
15. A. Torm peeti Euroopa vahistamismääruse alusel kinni Šveitsis
16. juulil 2022 ja toodi
17. augustil Tallinna Vanglasse täitmisele pööratud karistust kandma.
18. Viru Vangla esitas
19. oktoobril 2023 Viru Maakohtule materjalid A. Tormi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur A. Tormi vabanemist ei toeta.
20. Maakohus leidis, et formaalsed eeldused A. Tormi vabastamiseks on täidetud. Tartu Maakohtu
21. aprilli
22. a otsusega tunnistati A. Torm süüdi teise astme kuritegude toimepanemise eest ja talle mõisteti liitkaristus Tartu Maakohtu
23. augusti
24. a otsusega mõistetud karistusega. Kuritegude toimepanemise ajal oli A. Torm alaealine. Tartu Maakohtu
25. augusti
26. a otsusega tunnistati A. Torm süüdi mh esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Seetõttu tuleb A. Tormi vabastamise otsustamisel kohaldada

§ 761lg 1 p 2.

A. Torm on kandnud üle poole temale mõistetud karistusajast ning tal on vabanemisel olemas elukoht. 5.

1. A. Tormi iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud. Ta töötab vangistuses, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, temaga on vesteldud ühiskonnas aktsepteeritavate väärtushinnangute teemal ning ta käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul ja saab ravi. Siiski on A. Tormi korduvalt kriminaalkorras ja kahel korral distsiplinaarkorras karistatud,
2. augustil 2023 ebaviisaka käitumise eest ja
3. jaanuaril 2023 tööst keeldumise eest. Sotsiaaltöötaja hinnangul on A. Torm manipuleeriv ja programm „Viha juhtimine“ ei täitnud eesmärki. A. Torm käitub vägivaldselt ning psühholoogilised probleemid muudavad ta ettearvamatuks. Kriminaalhoolduse ajal rikkus A. Torm ravikohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. A. Torm soovib vabanemisel asuda elama ema juurde, kus elab ka tema vend, kelle suhtes on A. Torm pannud toime vägivallateo. Kuigi A. Tormi sõnul on suhted vennaga head, siis tema ema kinnitas, et A. Tormil esineb pereliikmetega suheldes probleeme, nagu ähvardamine ja füüsiline vägivald. A. Torm on ähvardanud oma ema tappa ja rünnanud teda. Lisaks puudub A. Tormil vabanedes töökoht ja varasemalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid, mistõttu on risk uute kuritegude toimepanemiseks suur. Samuti on oht, et A. Torm võib eirata käitumiskontrolli nõudeid ja lahkuda Eestist välisriiki, sest ta on avaldanud, et plaanib minna välismaale oma bändi juurde tagasi. A. Tormi individuaalses täitmiskavas on 2 ette nähtud psühhiaatri vastuvõtt ja ravi, töötamine, sotsiaalprogrammide jätkutegevused ja motiveerivad vestlused, et A. Torm läheks põhikooli. Kohtu hinnangul on need tegevused olulised püsivate muutuste saavutamiseks ning praegune vangistuses viibimise aeg ei ole täitnud karistuse eesmärke. Määruskaebus
4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Andree Torm, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 7.

§ 761lg 2 järgi on A.

Tormi vabastamine kohustuslik.

§ 761

lg 4 järgi ei kohaldata kohustusliku vabastamise nõuet ainult juhul, kui kohus on pööranud kandmata karistuse osa

§ 76lg 7 alusel täitmisele.

A. Tormi karistus pöörati täitmisele

§ 74lg 4 alusel.

1. Pärast vanglasse saabumist töötas A. Torm paar kuud majandustöödel koristajana ja seejärel läks tööle toidujagajana. Suvest saati ei ole A. Torm tööl käinud. Suvel läbis ta toiduvalmistamise täienduskoolituse. Vangistuses ei saa ta vajalikku psühhiaatrilist ravi, sest ravimid võimendavad tema aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomeid. A. Torm on oma vigadest aru saanud ja neist õppinud. Tegude toimepanemise ajal oli ta noor ja kergesti mõjutatav. Tööst keeldus ta seetõttu, et tal on diagnoositud raske puue ja määratud töövõimetus. Kriminaalhoolduse ajal A. Torm ravikohustust ei rikkunud, vaid täitis psühhiaatri vastuvõtul käimise kohustuse hilinemisega. Vennalikud tülid pole midagi enneolematut ja ema ta kunagi rünnanud ei ole. Vabaduses töökoha puudumist ei saa arvestada, sest A. Torm on töövõimetu ja tal on olemas sissetulek. Ringkonnakohtu järeldused
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Andree Tormi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
3. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et

§ 761

lg 2 alusel on kohtul kohustus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada süüdlane, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. A. Torm oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane ja ta on ära kandnud üle poole mõistetud karistusajast. Siiski tunnistati A. Torm Tartu Maakohtu 15. augusti 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6145 süüdi mh esimese astme kuriteo toimepanemise eest

§ 200lg 1 järgi.

Tartu Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu
3. augusti
4. a otsusega mõistetud karistusega. Kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest ja teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest, ei kohaldu

§ 761

lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõue, sest selle eelduseks on vaid teise astme või ettevaatamatu esimese astme kuriteo toimepanemine. Seega tuleb A. Tormi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks kohaldada

§ 761lg 1 p 2.

11.

§ 761

lg 3 järgi kohaldatakse kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel

§-s 76 sätestatut. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi 3 enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus ühtegi sellist kaalutlusviga ega rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis A. Torm jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Maakohus on A. Tormi iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele tema vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
3. A. Tormi iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud, nagu vangistuses töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine ning psühhiaatri juures käimine ja ravi saamine. Samas ei ole A. Torm vangistuse ajal käitunud õiguskuulekalt, vaid teda on kahel korral distsiplinaarkorras karistatud,
4. augustil 2023 ebaviisaka käitumise eest ja
5. jaanuaril 2023 tööst keeldumise eest. A. Tormi sõnul keeldus ta tööst töövõimetuse tõttu, kuid vangla distsiplinaarkäskkirja kohaselt on arst tunnistanud A. Tormi töövõimeliseks ja objektiivseid takistusi tööst keeldumiseks ei esine. Distsiplinaarkaristused näitavad, et A. Tormi hoiakud ja suhtumine ei ole vangistuses oldud aja jooksul sedavõrd muutunud, et saaks teha tõsikindlaid järeldusi tema edasisest õiguskuulekast käitumisest.
6. Kriminaalhooldus ei pruugi A. Tormi õiguskuulekust vabaduses tagada, sest A. Torm on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse kohustusi, mille tõttu pöörati ka tema karistus täitmisele. Tartu Maakohtu
7. septembri
8. a ja
9. märtsi
10. a määrustest on näha, et A. Torm rikkus korduvalt registreerimiskohustust, samuti ka alkoholi tarvitamise keeldu ja ravikohustust. Lisaks pani A. Torm kriminaalhooldusel olles toime mitmeid väärtegusid. See näitab, et ka karistuse täitmisele pööramise ja selle vangistuses kandmise oht ei mõjuta A. Tormi talle seatud nõudeid ja kohustusi täitma. Seetõttu ei ole kohtul usaldust, et A. Torm suudaks kriminaalhooldusel talle seatud kohustusi ja kontrollnõudeid nõuetekohaselt järgida.
11. Ringkonnakohtu hinnangul ei soodusta A. Tormi õiguskuulekat käitumist ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. A. Torm soovib vabanedes asuda elama ema juurde, kus elab ka tema poolvend, kelle suhtes on A. Torm pannud toime vägivallakuriteo. Kuigi A. Torm sõnas maakohtu istungil, et vennaga saab ta nüüd väga hästi läbi, nähtub siiski vangla iseloomustusest, et A. Torm on impulsiivne ja tal puudub probleemilahendamise oskus, mis võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Samuti kinnitas A. Tormi ema, et kodus esineb A. Tormil pereliikmetega konflikte. A. Tormi käitumisest vangistuses ei saa järeldada, et ta oleks ennast muutnud, sest talle on määratud distsiplinaarkaristus ebaviisaka käitumise eest. Viru Vangla
12. augusti 2023 käskkirja kohaselt käitus A. Torm vanglaametnikuga ebaviisakalt ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid, mis näitab A. Tormi impulsiivset käitumist ja probleemide lahendamise oskuse puudulikkust. A. Tormi sõnul tuleneb tema impulsiivne käitumine aktiivsus- ja tähelepanuhäirest, millele ta vangistuses ravi ei saa. Siiski nähtub vangla iseloomustusest, et A. Torm saab regulaarselt psühhiaatrilist ravi.
13. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et A. Tormi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega.
14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
15. detsembri
16. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4