MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ANDREE TORM vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks Viru Vanglale, Andree Tormile ja prokurörile. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.10.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andree Tormi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 11. aprilli 2019 otsusega mõisteti Andree Torm süüdi
lg 1 ja § 217 lg 1 järgi ning
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 4 kuud vangistust.
augusti 2018 otsusega mõistetud karistusega ja mõisteti A. Tormi liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
augusti 2018 otsuse järgi ära kantud karistus 3 päeva vangistust ja mõisteti A. Tormi lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 3 ja § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. Torm ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab
lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja suhtlemisest kannatanute G. S., J. L., R. K. ja E. N., ja
lg 4 alusel tema nõusolekul talle pandud kohustust pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Katseaja algust tuli arvestada Tartu Maakohtu
lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks rahaline karistus 60 päevamäära (päevamäär 10 eurot) ehk 600 eurot.
jaanuar 2019, s.o 3 päeva, millele vastab üheksa päevamäära ehk 90 eurot, karistusaja hulka, ja mõisteti A. Tormi lõplikuks karistuseks rahaline karistus 51 päevamäära ehk 510 eurot.
lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui A. Torm ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11. aprillist 2019.
lg 2 ja § 74 lg 6 alusel jäeti
lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud liitkaristus täitmisele pööramata ja määrati, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 27.04.
lg 1 p 2 alusel võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tartu Maakohtu 11.04.2019 otsusega tunnistati Andree Torm süüdi ja talle mõisteti karistus teise astme kuritegude toimepanemise eest ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu 15.08.2018 kohtuotsusega. Andree Torm mõisteti Tartu Maakohtu 15.08.2018 kohtuotsusega süüdi mh esimese astme kuriteo toimepanemise eest (
Kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (
lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (
lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda
Andree Torm pani 11.04.2019 kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo toime alaealisena, olles 16-aastane. Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et Andree Torm on esimese astme tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistust kandvaks isikuks ja vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel tuleb kohaldada
Sätestatu kohaldamiseks ei ole määrav süüdlase iga tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse ajal, mil ta võib olla ka vanem kui 18-aastane. Käesolevaks ajaks on Andree Torm ära kandnud üle 1 aasta 4 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 2 aasta 5 kuu 27 päeva pikkusest karistusajast. Andree Tormil on vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Hinnates Andree Tormi käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Andree Tormi kinnipidamisasutuses viibimisel on mõndagi positiivset. Kinnipeetav on töötanud toidujagajana ja hetkel töötab majandustöödel koristajana. Temaga on viidud läbi vestlus ühiskonnas aktsepteeritavate väärtushinnangute teemal. Läbitud on sõltuvusteemaline sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ja sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“, samuti on vabanemist toetav asjaolu, et isik käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul ja saab ravi. Kohtu hinnangul toetab see kõik Andree Tormi sõnu kohtuistungil, kus ta avaldas, et on oma vigadest aru saanud. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on alles suundumas teele, kuidas käituda õiguskuulekalt. Vigadest arusaamine on alles teekonna algus, olulisem on aga võtta vastutus oma tegude eest, muuta hoiakuid ja korrigeerida käitumist. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi on kaks. 10.08.2023 on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras ebaviisaka käitumise eest ja 03.01.2023 karistatud distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. Sõltumata sellest, mis olid distsiplinaarsüüteo toimepanemise motiivid, on tõsiasi, et Andree Torm on eiranud range järelevalve all vanglas kehtivat õiguskorda, leides 3 võimaluse süüteo toimepanemiseks. Vabastamist mittetoetavaks asjaoluks on ka sotsiaaltöötaja hinnang kinnipeetavale, nimelt on kinnipeetav indiviid, kes oskab (ja tahab) manipuleerida olukorda enda kasuks nii, et tema süüdi ei jääks. Sotsiaaltöötaja hinnangul ei täitnud programm „Viha juhtimine“ sisulist eesmärki. Vägivaldne käitumine moodustab kinnipeetava puhul käitumismustri ning isikul esinevad psühhiaatrilised ja psühholoogilised probleemid, mis muudavad kinnipeetava käitumise ettearvamatuks. Kriminaalhoolduse ajal rikkus Andree Torm ravikohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Kui siia juurde arvestada tõsiasi, et Andree Torm on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, siis kohus ei näe kaalukaid argumente, et selle aja jooksul, mis on möödunud karistuse kandmisele asumisest ja seejärel distsiplinaarsüüteo toimepanemisest, on kinnipeetava mõttemaailmas toimunud reaalselt sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabanemise poolt. Vabanemist ei toeta ka vabanemisjärgsed elutingimused. Nimelt soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde, kus elab ka kinnipeetava vend, kelle suhtes on kinnipeetav pannud toime vägivallateo. Kuigi Andree Tormi sõnul on suhted vennaga head, siis kinnipeetava ema kinnitas, et perekonnas esineb A. Tormil teiste pereliikmetega suheldes probleeme, arusaamatusi ja pingeid, tülisid. Ema tunnistas, et kinnipeetaval esineb kodus suheldes nooremate vendade ja teiste pereliikmete vastu ebaviisakust, ähvardusi, võib esineda füüsilisi konflikte, vägivaldsust, üleolevat suhtumist, vasturääkimist. Kinnipeetav on ka ema ähvardanud tappa ja füüsiliselt rünnanud. Kinnipeetaval puudub ka vabanemisjärgne töökoht. Ta on toimepannud süstemaatilisi vargusi grupis. On ilmne, et kui isikul puudub kindel töökoht ja varasemalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid, on risk uute kuritegude toime panemiseks suur. Samuti on oht, et Andree Torm võib eirata käitumiskontrolli nõudeid ja lahkuda Eestist välisriiki, kinnipeetav on avaldanud, et plaanib minna oma bändi juurde tagasi. Andree Torm on käitunud varem viisil, kus ta ei väärtustanud talle antud võimalust kanda karistus vabaduses olles käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täites. Kohtu hinnangul vajab Andree Torm uute käitumismustrite ehk rutiinide loomiseks riskihinnangust tulenevaid tegevusi ja ranget järelevalvet. Andree Tormi individuaalses täitmiskavas on täitmisperioodil kuni 24.01.2025 ettenähtud psühhiaatri vastuvõtt ja ravi, töötamine, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ jätkutegevused, motiveerivad vestlused, et isik läheks põhikooli. Kohus leiab, et nimetatud tegevused vangistuses võiks aidata isikul omandada sotsiaalseid oskusi ja ühiskonda väärtustavaid teadmisi, mis aitavad leida alternatiive senistele käitumismustritele ning hoida tulevikus ära endiste vigade kordamist. Töötamine vangistuse tingimustes näitab noorele kinnipeetavale, et sissetulekut on võimalik saada ka läbi oma seaduskuuleka panuse. Põhihariduse omandamine tagab võimaluse olla tööjõuturul konkurentsivõimeline. Planeeritud tegevused on püsivate muutuste saavutamise ja säilitamise eelduseks. Kohtu seisukoha järgi Andree Tormi karistuse kandmisel viibimise aeg ei ole täitnud karistuse eesmärke ja veel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et kinnipeetav suudab senist elukorraldust täielikult muuta. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Andree Tormi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega oleks käesoleval ajal ennatlik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andree Tormi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2024 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 13. detsembri 2023. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 13.12.2023 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-19-2202 jõustus 26.01.2024 Tartu Ringkonnakohtu (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.