KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-206

) § 101 järgi kasutada kohustust rikkunud lepingupoole suhtes õiguskaitsevahendeid.

§ 108

lg 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik kohustust rikub. Seega saab hageja AÕS § 225 lg 1 ja

§ 108

lg 2 esimese lause alusel nõuda kostjalt isikliku kasutusõiguse lepingust tulenevate kohustuste täitmist. 3.4. Kostja keeldub isikliku kasutusõiguse lepingust tuleneva kohustuse täitmisest. Õiguslik alus selleks saaks olla

§ 111

lg 1, mille järgi üks lepingupool võib oma kohustuse täitmisest keelduda, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, mis on täitmata või mille täitmist teine lepingupool ei ole kinnitanud või taganud.

§ 111

lg 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda juhul, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele. Arvestades lepingu eesmärki, milleks on juurdepääsu võimaldamine tarbijatele veevarustuse tagamiseks, leidis maakohus, et kostja keeldumine lepingu täitmisest on ebaproportsionaalne ning vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Seega ei ole kostjal õigust keelduda temale isikliku kasutusõiguse lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 3.

1. Kui kostja leiab, et hageja on rikkunud hagejale isikliku kasutusõiguse lepingust tulenevaid kohustusi, tuleb kostjal kasutada hageja suhtes muid õiguskaitsevahendeid kui isikliku kasutusõiguse lepingust tulenevate kohustuste täitmisest keeldumine. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille kohaselt kostja ei nõustu maakohtu otsusega. 4.
3. Kostja ei ole isikliku kasutusõiguse lepingut rikkunud. Hageja on rikkunud enda kohustusi, kusjuures kostja on nõudnud hagejalt tema kohustuste täitmist, kuid kostja ei ole teavitanud hagejat oma kohustuste rikkumise heastamise kavatsusest. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja ei saa keelduda lepingu täitmisest

§ 111

lg-s 3 sätestatu tõttu, kuna lepingu täitmisest keeldumine ei vasta hea usu põhimõttele. Arvestades et hageja on enda kohustused täitmata jätnud, ei saa kostja käitumise hindamisel lähtuda hea usu põhimõttest. 4.

1. Kostja ei ole keelanud hagejal teha kinnistul tehnorajatise ehitamiseks ja teenindamiseks, remondiks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid. Kostja võimaldab juurdepääsu isikliku 4 2-22-206 kasutusõiguse lepingu sätteid arvestades. Leping ei näe ette pultide või väravavõtmete andmist või värava avamissüsteemi telefoninumbrite sisestamist. Seega ei ole hageja sellekohane nõue põhjendatud. Vastustaja seisukoht
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Kostja kinnitas maakohtu menetluses, et pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hagejal on õigus tehnorajatist kostja maatükil omada ja teenindamise otstarbel hageja maatükile juurdepääsu omada (tl 63 pöördel, esimene ja teine lõik). 01.12.2021 ja 05.12.2021 e-kirjades on kostja kinnitanud, et ta on piiranud (takistanud) hageja juurdepääsu kinnisasjale (tl 20 pöördel, esimene lõik „[…] antud kirja saatsin ka Hr. Hle on peatatud antud teenus kuni on vastatud meie kirjale ja tagatakse vastavalt lepingule kohustuste täitmist“; ja tl 20 „[v]astavalt notari lepingule ja sellest tulenevalt lepingu mitte täitmist ja pidevalt ühistu pöördumisest keeldumisest on ühistu piiranud ligipääsu“). Kostja vastuväited hagile puudutasid üksnes seda, et hageja ei teavitanud kostjat kaevetööde tegemisest, hageja ei teinud vajalikke taastustöid ega hüvitanud kostjale kahju (samas, neljas ja kuues lõik). Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei ole hageja valdust rikkunud. Nii leidis ka maakohus õigesti, et isikliku kasutusõiguse olemasolu ja kohustuse rikkumise osas ei olnud pooltel vaidlust (tl 67 pöördel, p 16).
5. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus õigesti AÕS § 225 lg-t 1 ja

§ 111

lg-t 3 ning põhjendas nõuetekohaselt, et kostjal ei ole õigust keelduda talle isikliku kasutusõiguse lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Lepingu eesmärki arvestades oleks selline keeldumine vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Lepingu eesmärgiks on lepingu punkti 3.1 kohaselt kostja kinnisasja koormamine selliselt, et hageja saab omada tema ehitatavat veevarustuse torustikku ja kanalisatsioonitorustikku ning nendega kaasnevaid rajatisi (tl 9). Lepingu punkti 3.2 kohaselt on hagejal vee ning reovee juhtimiseks läbi kinnisasja õigus eelnimetatud tehnorajatist ehitada, arendada, omada, kasutada, kasutusse anda, säilitada, rekonstrueerida, remontida, korras hoida, hooldada, asendada ja muul viisil ekspluateerida (samas). Lepingu täitmine on vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks hageja poolt (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 6 lg 2 ja hädaolukorra seaduse § 36 lg 4 p 3). Ringkonnakohus nõustub, et veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamiseks vajaliku juurdepääsu takistamine õiguskaitsevahendina oleks siinse vaidluse asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Kostjal on võimalik vajadusel kasutada hageja suhtes muid õiguskaitsevahendeid kui võlgnetava kohustuse täitmisest keeldumine (

§ 101lg 1).

1. Apellatsioonkaebuse väide, et hageja nõue pultide või väravavõtmete saamiseks või telefoninumbrite värava avamissüsteemi sisestamiseks ei ole põhjendatud, kuna leping selliste toimingute tegemist ette ei näe, on asjakohatu. Osundatud toimingute tegemine on hõlmatud kostja üldise kohustusega tagada hagejale juurdepääs isikliku kasutusõiguse alale. 5 2-22-206 Kui juurdepääs isikliku kasutusõiguse alale on piiratud väravaga, tuleb isikliku kasutusõiguse omajale anda võti või muu mõistlik võimalus värava avamiseks.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et isikliku kasutusõiguse lepingu punkt 4.1.1 on aegunud. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on aegunud 24.03.2015 sõlmitud poolte kokkuleppest tulenev nõue (mille kohaselt hageja kohustus teostama kompensatsiooniks kostja talumiskohustuse eest kaevetööde käigus lõhutavate teede pindamistööd tähtajaks 30.06.2015). Kokkuleppest tulenev nõue teha tööd kindlaks tähtajaks muutus sissenõutavaks 01.07.2015 ning see nõue aegus kolme aasta möödudes. Maakohus ei võtnud seisukohta isikliku kasutusõiguse lepingu punkti 4.1.1 kehtivuse kohta, mille järgi hagejal on üldine kohustus taastada kaevetööde käigus lõhutavad teed samaväärselt (bituumenkattega) või parema kattega.
3. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses väljatooduga, et maakohtu otsuse resolutsioonis on viga isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu kuupäeva osas. Tegemist on ilmse ebatäpsusega (TsMS § 447 lg 2), mille ringkonnakohus parandab siinse otsuse resolutsioonis, märkides isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu kuupäevaks 29.03.2012 (tl 8). Samuti muudab ringkonnakohus samal alusel maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 3 kinnisasja registriosa numbri ees oleva kuupäeva „29.03.2012“ asukohta tekstis selliselt, et lepingu sõlmimise kuupäevale 29.03.2012 viidatakse isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu juures.
4. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel asja materjalide juurde võtmata kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõendi (e-kirjavahetus
5. a maist) ja 13.04.2023 ringkonnakohtule esitatud tõendi (kiri Strantum OÜ-le). TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Ringkonnakohus juhtis kostja tähelepanu uute tõendite lubatavuse põhjendamise vajadusele 23.02.2023 määruses ja 13.04.2023 kirjas. Kostja uute tõendite esitamist ei põhjendanud ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole need asja õigeks lahendamiseks vajalikud. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
6. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
8. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 6