← Eesti

3-22-410/54

Obsah (7)§ 109§ 20§ 44§ 4§ 24§ 21§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2024, Tallinn Haldusasja number 3-22-410 Hal

) § 187 lg 7, § 235 lg 3). 3-22-410 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Keskkonnaamet registreeris Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel 14.02.2022 Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas riigimetsa katastriüksusel 21303:005:0123 lageraie kohta metsateatise nr
  3. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 02.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti registreeritud metsateatise nr 50000537781 tühistamiseks.
  4. Keskkonnaamet ja RMK palusid jätta kaebuse rahuldamata.
  5. Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2023 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2), rahuldas RMK taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ja mõistis kaebajalt RMK kasuks välja menetluskulud 100 eurot (resolutsiooni p 3), ning jättis menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  6. RMK palub 15.02.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.01.2023 otsuse resolutsiooni p 3 ja rahuldada uue otsusega RMK taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tervikuna. Halduskohus on oluliselt rikkunud

§ 109

lg-t 6 ja Århusi konventsiooni art 9 lg-t 4 ning ekslikult leidnud, et RMK menetluskulude taotlus tuleb rahuldada üksnes 100 euro ulatuses. Kõiki asjaolusid arvestades tulnuks taotlus rahuldada tervikuna. Mistahes erisätteid seoses keskkonnaasjades menetluskulude väljamõistmisega kehtestatud ei ole. Seega tuleb lähtuda

§ 109lg-s 6 sätestatud üldreeglist.

Århusi konventsiooni art 9 lg 4 ei ole eraldiseisev alus väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Halduskohtu seisukoht, et praegust asja ei saa pidada tavapärasest keerukamaks, on põhjendamata.

  1. Päästame Eesti Metsad MTÜ palub 30.03.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja ei nõustu RMK menetluskuludega. RMK õigusabitasu ei ole vajalik ega põhjendatud. RMK on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus, mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki, mistõttu ei ole lepingulise esindaja tasud põhjendatud. RMK valitud raiealast ja raieviisist tekkinud kohtuvaidlusi ei saa pidada RMK põhitegevuse raamidest väljuvaks. Riigimetsa avalike funktsioonide tagamine ja loodusväärtuste kaitse on RMK seadusest tulenevad tegevusalad. RMK-l on eraldi õigusosakond ja võimekus enda esindamiseks halduskohtumenetluses oma põhitegevusvaldkonnaga seotud küsimustes. Õigusosakonnal on oma eelarve. Kulutusi välisele õigusabile ei saa pidada põhjendatuks.
  2. Keskkonnaamet apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et RMK on menetlusse ekslikult kaasatud kolmanda isikuna. Seetõttu on apellatsioonkaebus ekslikult menetlusse võetud ja see tuleb jätta läbi vaatamata.
  4. Halduskohus kaasas 19.01.2022 määrusega asjas nr 3-22-124 RMK menetlusse kolmanda isikuna.

§ 20

lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Isikud jagunevad füüsilisteks ja juriidilisteks isikuteks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 ja § 24 esimene lause). Juriidilised isikud jagunevad omakorda eraõiguslikeks ja avalikõiguslikeks juriidilisteks isikuteks (TsÜS § 24 teine lause). Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik (TsÜS § 2

(3)3-22-410 25 lg 2). Riik teostab täidesaatvat riigivõimu omakorda erinevate valitsusasutuste, sh haldusorganite kaudu. RMK on riigitulundusasutus, kes riigimetsa majandajana tegutseb Kliimaministeeriumi valitsemisalas metsaseaduse (MS), teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel (MS § 47 lg 1, Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ (RMK põhimäärus) nr 4 § 1). RMK esindab oma ülesannete täitmisel riiki (RMK põhimääruse § 2). Kuna RMK ei ole isik, vaid ta tegutseb riigi nimel, ei ole õige RMK-d käsitada kohtumenetluses kolmanda isikuna. 10. Riigikohus märkis sarnases haldusasjas nr 3-21-1203 21.11.2023 tehtud määruses, et riiki võib olla põhjendatud kaasata menetlusse ka kolmanda isikuna omandiõiguse kaitseks. Raieloa vaidlustamise asjas ei ole aga tegemist omandivaidlusega. Samuti ei tulene riigile kui metsaomanikule kohtus kaitstavat õigust MS-st (sh ei hõlma eraisikuga võrdsustatud kohtusse pöördumise õigust MS § 43 lg 7). Juhul kui Keskkonnaamet oleks vaidlusaluste metsateatiste registreerimisest keeldunud, ei oleks RMK-l

§ 44

lg-st 4 tulenevat kaebeõigust, vaid sarnaselt Riigikohtu asjas nr 3-20-2402 selgitatuga oleks alust kaebus tagastada, kuna selle lahendamiseks on teistsugune menetluskord (

§ 4lg 1, vt määruse nr 3-20-2402/47 p-d 21–22).

Vaidluse ese puudutab küll RMK ülesandeid (riigimetsa majandamine, MS § 48 lg 1 ja lg 2 p 1), kuid selliseks olukorraks on

-s ette nähtud haldusorgani kaasamine arvamuse andmiseks (

§ 24lg 1 p 2), mitte kolmanda isikuna.

Ka kaasatud haldusorganina saab RMK kaebusele vastuväiteid esitada põhjusel, et metsateatised olid vajalikud tema seadus- ja põhikirjajärgsete ülesannete täitmiseks. Samuti saab ja tuleb enda antud haldusaktide (raielubade) õiguspärasuse kasuks argumenteerida Keskkonnaametil, kes esindab vaidluses samuti riiki. Kolmanda isiku kaasamise eesmärk on kaitsta põhiseaduse § 24 teisest lausest tulenevat igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja seda põhiõigust RMK-l kui riigitulundusasutusel ei ole. Seetõttu ei tule RMK-le tagada ka erametsaomanikuga samaväärset õigust vastustajaga samal poolel kaebajale vastu vaielda. 11. Kuna RMK ei ole kolmas isik

§ 20

lg 1 mõttes, tuleb ta kohtumenetlusest kolmanda isikuna kõrvaldada (

§ 21lg 5).

Küll aga tuleb RMK menetlusse kaasata haldusorganina arvamuse andmiseks, kuna vaidluse ese puudutab RMK ülesandeid metsa majandamisel (

§ 24lg 1 p 2).

Kaasatud haldusorganil ei ole õigust esitada halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebust (

§ 24lg 2 ja § 180 lg 1).

Seetõttu jätab ringkonnakohus RMK apellatsioonkaebuse

§ 187lg 3 p 6 ja § 190 alusel läbi vaatamata.

12. Kaebaja taotles apellatsioonimenetluses esindajakulu väljamõistmist RMK-lt. Kuna lahend tehakse apellatsiooniastmes kaebaja kasuks, tuleb jaatada kaebaja õigust menetluskulude hüvitamisele. RMK ei ole küll asjas pool, kuid see ei välista kaebaja menetluskulude RMK-lt välja mõistmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus nr 3-22-368, p 12). Kaebaja taotleb apellatsioonimenetluses 330 euro (koos käibemaksuga) suuruse esindajakulu välja mõistmist kolmandalt isikult. See taotlus tuleb rahuldada. Kaebaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kulud on põhjendatud ja mõistlikus suuruses ning nende kandmise kohustust kinnitav tõend on kohtule esitatud (dtl 1292‒1293). Lahendit ei tehta vastustaja ega RMK kasuks. Nendel põhjustel jäävad nende võimalikud apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.