Obsah (12)

§ 114§ 121§ 201§ 64§ 68§ 87§ 16§ 118§ 32§ 35§ 58§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.septembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär, tõlk Kriminaalasi

§ 114

p 3,5 järgi üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri Olga Dorogan ringkonnaprokurör DMITRI KALUGA, isikukood 36707100033, kodakondsuseta, keskharidus emakeel – vene keel, töökoht puudus, elukoht Maleva 29-14 Kohtla-Järve, varem kriminaalkorras karistatud:

1. 21.08.1990 Leningradi obl. Slantsõ linnakohtu poolt Vene NFSV KrK § 144 lg 3 järgi vabadusekaotusega 6 aastat. Karistuse algus 22.05.
3. 26.03.1991 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 107 lg 1 järgi KrK § 41 alusel vabadusekaotusega 7 aastat 2 kuud 26 päeva. Karistuse algus 22.05.
4. Vabanes 18.08.1997 peale karistuse kandmist.
5. 12.12.1997 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 7 kuud. Karistuse algus 12.12.
6. Vabanes 14.04.1998 peale karistuse kandmist. 2
7. 31.01.2000 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3,4, § 139 lg 2 p 2,3, § 143 lg 2 p 2, § 207 lg 1 järgi KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotusega 3 aastat, KrK § 140 lg 2 p 1,3, § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 3 kuud KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotusega 1 aasta 1 kuu. Lõplik karistus § 40 lg 3 alusel 1 aasta 7 kuud vabadusekaotust. Karistuse algus 13.02.
8. Vabanes 13.09.2002 peale karistuse kandmist.
9. 21.05.2007 Viru Maakohtu poolt

§ 121, § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta katseajaga 18 kuud.

Viru Maakohtu 17.12.2007 kohtumäärusega pöörati Viru Maakohtu 21.05.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta vangistust, täitmisele. Karistuse algus 13.12.2007. Vabanes 12.12.2008 peale karistuse kandmist. Viibib vahi all alates 23.10.2009 Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306; 309 lg 1,3; 310; 311; 312; 313; 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus O T S U S T A S: DMITRI KALUGA süüdi tunnistada

§ 114p 3 – 25 lg 2 järgi.

Mõista karistuseks 16(kuusteist) aastat vangistust. DMITRI KALUGA süüdi tunnistada

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Mõista karistuseks 1(aasta) aasta vangistust.

§ 64

alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Dmitri Kalugale liitkaristuseks 16(kuusteist) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 23.10.2009. Karistuse kandmise algust arvestada alates vahi alla võtmisest 23.10.2009.

§ 87

-2 lg 4 p 1.3 alusel kohaldada Dmitri Kaluga suhtes karistusjärgset kinnipidamist. Tõkend- vahistamine jätta Dmitri Kaluga suhtes muutmata. 3 Kannatanu Natalja Hunt´i tsiviilhagi summas 14000 krooni rahuldada osaliselt, summas 8500 krooni. Välja mõista Dmitri Kalugalt: 8500 (kaheksa tuhat viissada) krooni Natalja Hunt´i (elukoht Estonia pst 36-2, Kohtla-Järve) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista Dmitri Kalugalt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha, 5976 (viis tuhat üheksasada seitsekümmend kuus) krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 15600 (viisteist tuhat kuussada) krooni kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 56913 (viiskümmend kuus tuhat üheksasada kolmteist) krooni tasu ekspertiidide tegemise eest, 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) krooni 20 senti toimiku paljundamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB PANK või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK, viitenumber

1. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Asitõendid: kolm nuga, kannatanu Vladimir Võsu riided - särk ja džemper, samuti taskukalender ja märkmikud – hävitada. Kannatanu A. Võsu rahakott kaks pangakaarti, kannatanu V. Võsu mobiiltelefon Nokia - tagastada kannatanu Natalja Hundile. Asitõendid: kaks kotti isiklike asjadega, samuti Dmitri Kaluga mobiiltelefon Nokia (imei 352526003078241), - tagastada Dmitri Kalugale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav vahetult pärast kohtuotsuse lõpposa väljakuulutamist – 17.09.
2. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 24.09.2010 4 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 05.10.2010 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistuse sisu Dmitri Kaluga on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse

§ 114

p 3,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles joobes, 20.10.2009 ajavahemikul kella 10.00 kuni kella 14.40 korteris asukohaga Maleva tn 15-31, Kohtla-Järvel, nõudis Vladimir Võsult tema pangakaardi ja pin-koodi nimetamist, millega viimane nõus ei olnud. Dmitri Kaluga tapmise eesmärgil, lõi noaga korteri peremehe Vladimir Võsu rindkere ja kaela piirkonda, tekitades talle 3 torke-lõikehaava, sh. surma põhjustanud rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav koos vasaku kopsu vigastusega. Samal ajal, Dmitri Kaluga, tapmise eesmärgil, lõi noaga korteri perenaise Aleksandra Võsu rindkere ja labakäe piirkonda, tekitades talle haav parema labakäe pihkmisel pinnal üleminekuga pöidla pihkmisele pinnale ja rinnaõõnde tungiv haav rindkere eespinnal paremal, mis, ohustades elu selle tekitamise momendil, põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. Pärast V.Võsu tapmist ja A. Võsu haavamist, röövis D.Kaluga samast korterist rahakoti koos Vladimir Võsu Swedbanki pangakaardi ja pin-koodiga, tema mobiiltelefoni Nokia 1100 – väärtus 500 kr. Röövitud pangakaardi abil võttis D.Kaluga 20.10.2009 V.Võsu pangaarvelt Kohtla-Järvel Lehola 18 asuvast sularahaautomaadist kella 14.59 kuni 15.07 9000 krooni. Sel moel Dmitri Kaluga pani toime kahe inimese tapmise seoses röövimisega, s.o. kuriteo, mis on ettenähtud

§ 114p 3,5 järgi.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ja selgitas, et ta ei ole süüdistuses näidatud kuritegu toime pannud. Süüdistatav selgitas, et kannatanu V. Võsu oli tema tuttav, kellega koos on ta vahel alkoholi tarvitanud tänavatel ning kannatanu korteris. Ta tundis kannatanu A. Võsu visuaalselt, sest see naisterahvas oli kergekäelise käitumisega, viibis sageli halvas seltskonnas, kus tarvitas alkoholi ja omas seoseid teiste meestega. Süüdistatav avaldas, et ta on selles korteris ka varem olnud, köögis ja esikus. Kannatanu on talle varem andnud raha või pangakaardi alkoholi ostmiseks ja palunud viina koju tuua. 19.10.2009 kohtas ta kannatanut tänaval. Kannatanu V. Võsu palus talt raha 500 krooni. Kannatanu selgitas olukorda, et tal ei ole hetkel pangakaarti 5 kaasas. Kannatanu tahtis alkoholi osta. Süüdistatav andis kannatanule raha 500 krooni. 20.10.2009 kellla 09.00-10.00 paiku ta kohtas trepikoja juures V. Võsu. Koos kannatanuga läks ta korterisse. Korteris oli üks meesterahvas, kes on 30.08.2010 kohtuistungil koos kannatanu N. Hundiga viibinud. A. Võsu oli samuti kodus. Kõik neljakesi hakkasid alkoholi tarvitama. Seltskond istus magamistoas. Joomingi käigus ütles kannatanu V. Võsu, et t võlasumma on tal meeles ja palus, et süüdistatav tuleks raha järgi hiljem. Jooming kestis umbes 40 min. Kannatanu rääkis, et keegi teda ähvardab, kaks inimest, kes ta ei öelnud. Peale seda lahkus ta kannatanu korteris. Ta läks Purusse, kus kohtas muiod inimesi ja tarvitas alkoholi. Süüdistatav avaldas, et seljas tal oli teklsajope, teksapüksid, kingad ja kootud müts ehk samad riided, milles on ta olnud 23.10.2009 kinni peetud. Samal päeval kell 13.00-14.00 tuli ta jälle kannatanu juurde. Ta tahtis võlaraha kätte saada. Ta ei mäleta, kas trepikojauks oli lahtises olekus või keegi tuli ja avas ukse. Kannatanu korteri uks oli suletud. Ta koputas uksele ja V. Võsu tegi talle ukse lahti. Nad läksid koos kööki. Kannatanul oli pudel viina. Süüdistatav ja kannatanu istusid ja jõis pudeli pooltühjaks. Kannatanu kordas oma juttu, et keegi teda ähvardab. Süüdistatav küsis võla kohta. Kannatanu selgitas, et praegu nii palju raha ei ole. Siis süüdistatav palub anda talle kasvõi 100 krooni. V. Võsu läks magamistuppa. Seal oli tema naine A. Võsu.. V. Võsu küsis naiselt pangakaardi. A- Võsu hakkas riidlema.. V. Võsu ja A.Võsu hakkasid omavahel tületsema. Süüdistatav avaldas, et ta on selle tüli põhjuseks olnud, sest rääkis V. Võsule. Et tema naine käib teiste meestega ja tarvitab alkoholi. Süüdistatav selgitas, et tüli peale ta läks magamistuppa. A. Võsu võttis taburetilt noa kätte. Nuga ta kirjeldada ei oska. V. Võsu püüdis A Võsuga rahulikult rääkida. A. Võsu lõi süüdistatavat noaga vasaku kätt ja jalga. Süüdistatav selgitas, et tal olid kehavigastused, käest jooksis verd. Jalal on tal senini arm olemas. Teksapükstel oli läbilõike põlve piirkonnas. V. Võsu üritas A. Võsu paremast käest nuga ära võtta. Süüdistatav avaldas, et ta samuti üritas A. Võsu käest nuga ära võtta. Võitluse käigus sai A. Võsu lõikehaavad labakätele. A. Võsu käed olid verised. Süüdistatav nägi, kuidas A. Võsu lõi noaga kannatanu V. Võsu. A. Võsu vehkis noaga eemale lükates. V. Võsu ütles sellele, et „mis sa Šura tegid“. V. Võsu hoidis kätt rinna piirkonnas vasakul pool. Verd ei olnud. A. Võsu oli nagu hullumeelne. Nuga jäi tema kätte. Kannatanu jäi magamistuppa diivanile istuma. Süüdistatav avaldas, et ta ei puudutanud kannatanu V. Võsu, ei olnud temaga kontaktis. Süüdistatav kordas, et verd kannatanu V. Võsul ei olnud. Kannatanu V. Võsu seisund peale noaga löömist läks veelgi paremaks. Ta tundis ennast hästi. Süüdistatav pakkus talle kutsuda kiirabi, kannatanu ei soovinud. 6 Kannatanu V. Võsu saatis süüdistatavat ukseni liikudes iseseisvalt ja andis talle oma pangakaardi, mobiiltelefoni, paberilipiku koos kaardi PIN- koodiga ja rahakoti. Süüdistatav pidi tooma viina ja võtma arvelt raha võla katteks. Kes põhjustas kannatanu A. Võsule eluohtliku tervisekahjustuse ta ei tea. Kannatanud jäid korteri kahekesi. A. Võsu võis ise endale kehavigastused tekitada. Prokuröri taotlusel ning tuginedes KrMS § 293 ja 289 sätestatule, avaldas kohus D. Kaluga kohtueelsel uurimisel antud ütlusi osaliselt, ilmnenud vastuolude väljaselgitamiseks ja süüdistatava kohtuliku arutamise käigus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. 23.10.2009 koostatud ülekuulamisprotokollist lk 74 nähtub, et 20.10.2009 kella 09.00 paiku ta oli koos ühe meesterahvaga nimega Aleksandr või hoopis Sergei ning ühe eakama meesterahvaga. Läksid koos selle eakama meesterahvaga korterisse. Korteris toimunu kohta selgitas kahtlustatav D. Kaluga järgmist. Aleksandr hakkas mehel nõudma pangakaarti ja PIN-koodi. Kahtlustatav võttis laualt mehe rahakoti ja nägi sealt pangakaarti ja sellele liimitud PIN-koodi. Mehe ja Aleksandri vahel tellis tüli. Naine võttis laualt noa ja küsis „mis te teete“. Kahtlustatav hakkas tema käes nuga ära rebima ja lõikas tema kätte. Selle käigus haaras ta naise kätest kinni ja tema enda käega lõi kannatanut noaga rindu. Edasi ta ei mäleta. Tundub, et ta lõi noaga ka meest. Võib olla, et meest lõi noaga Aleksandr. Peale lööke mees ja naine kukkusid diivanile. Kahtlustatav haaras rahakoti ja telefoni, mis olid laual, ja nad jooksisid minema. 20.11.2009 ülekuulamisprotokollist lk 121 nähtub, et 20.10.2009 kell 11-12 paiku ta läks kannatanu korterisse, mille uks oli avatud. Korteris olid kannatanu Vladimir ja tema naine. Korteris juhtunu kohta selgitas kahtlustatav seekord järgmist. Nuga oli naine käes. Vladimir ja kahtlustatav haarasid tal käest kinni. Kahtlustatav libastus ja kukkus Vladimirile otsa. Vladimir ütles sellele, et „Šura mis sa tegid“. Kahlustatav tõusis püsti ja läks koridori. Sealt riiulilt võttis ta rahakoti, halli telefoni ja läks välja. Kui ta oli korterist lahkumas lebas Vladimir voodi peal selili. D. Kaluga ütlustest nähtub, et erinevatel aegadel on ta andnud erinevaid ütlusi. Esimene vastuolu. 23.10.2009 ülekuulamisel selgitas ta, et ta tuli kannatanu korteri kella 09.00 paiku, nendega koos oli isik nimega Aleksandr ning süüdistuse aluseks olev sündmus toimus hommikul. 20.11.2009 ülekuulamisel avaldas kahtlustatav, et ta läks kannatanu korterisse kell 11-12 paiku ja oli üksi. Kohtuistungil avaldas süüdistatav et ta viibis kannatanu korteris 20.10.2009 hommikul kell 09.00-10.00 paiku, korteris oli veel üks meesterahvas, keda ta ei tunne, kuid see mees viibis 30.08.2010 kohtuistungi juuures koos kannatanu N. Hundiga. Hommikul ei toimunud midagi peale joomingu. Ta tuli korterisse tagagi samal päeval kell 13.00-14.

1. 7 Teine vastuolu. 23.10.2009 ülekuulamisel avaldas kahtlustatav, et Aleksandrnimelise isiku ja mehe (kannatanu) vahel toimus tüli. Kas kahtlustatav või Aleksandt lõi kannatanut noaga. 20.11.2009 ülekuulamisel avaldas kahtlustatav, et ta oli algusest peale korteris üksi. Tüli tekkis kannatanute vahel. Kohtuistungil ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et tegelikult korteris esimesel viibimisel oli koos tema ja kannatanutega veel üks talle tundmatu meesterahvas, kes viibis 30.08.2010 kohtuistungi juures koos kannatanu N. Hundiga. Kui ta tuli korteriss kell 13.00-14.00, siis ta oli korteris üksi ainult kannatanutega. Kolmas vastuolu. 23.10.2009 ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et Aleksandr hakkas mehelt nõusma pangakaarti ja PIN-koodi. Kahtlustatav võttis laualt mehe rahakoti ja nägi seal pangakaarti koos sellele liimitud PINkoodiga. Peale noalööke haaras ta rahakoti ja telefoni ja mõlemad jooksisid minema. 20.11.2009 ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et rahakott ja telefon olid koridoris riiulil. Lahkudes korterist üksi võttis ta need asjad kaasa. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav selgitas, et tegelikult rahakoti, pangakaardi, mobiiltelefoni ja lipiku PIN-koodiga andis talle kannatanu vabatahtlikult olles noaga haavatud. Neljas vastuolu. 23.10.2009 ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et ta hakkas naise käest nuga ära rebima ja selle käigus haaras ta naise kätest kinni ja tema enda käega lõi kannatanut (A. Võsu) noaga rindu. 20.11.2009 ülekuulamisel ei selgitanud kahtlustatav midagi kannatanu A. Võsule kehavigastuste põhjustamise asjaoluidest. Kohtuistungil ülekuulatud selgitas süüdistatav, et kes põhjustas A. Võsule kehavigastuse ta ei tea. Kannatanu A. Võsu võis ise endale tekidaga kehavigastuse. Viies vastuolu. 23.10.2009 ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et peale A. Võsule lööki lõi ta noaga V. Võsu, kuid täpselt ei mäleta, seda võis teha ka Alesandr-nimeline isik. 20.11.2009 ülekuulamisel selgitas kahtllustatav, et tema ja kannatanu V. Võsu haarasid naise kätest kinni. Kahtlustatav libastus ja kukkus kannatanu V. Võsule otsa. Kannatanu V. Võsu ütles oma naisele „Šura mis sa tegid“. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav avaldas, et ta nägi, kuidas A. Võsu lõi noaga V. Võsu rinna piirkonda. Kuues vastuolu. 23.10.2009 ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et peale löökide saamist mees ja naine kukkusid diivanile. Kahtlustatav ja Aleksandr jooksisid minema. 20.11.2009 ülekuulamisel avaldas kahtlustatav, et korterist lahkumas nägi ta, et kannatanu V. Võsu lebab voodil. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav, et peale lööki saamist hakkas kannatanu V. Võsu ennast tundma veelgi paremini. Kannatanu andis talle pangakaardi, mobiiltelefoni, PIN-koodi ning rahakoti ja saatis süüdistatava ukseni. Kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste võrdlemisest tuleneb, et nendes ütlustes on järgmised olulised vastuolud: teo toimepanemise aeg; kas süüdistatav on korteris käinud üks või mitu korda; kas süüdistatav on korteris käinud üksi või koos teise isikuga; kas süüdistatav lõi kannatanu A. 8 Võsu noaga, mis löömise hetkel oli kannatanu enda käes; kas V. Vüsule tekitasid kehavigastused süüdistatav või teine isik või kannatanu A. Võsu; kas pangakaart, rahakott ja mobiiltelefon olid toas laual, või koridoris riiulil; kas süüdistatav haaras pangakaardi, rahakoti ja mobiiltelefoni või kannatanu andis need asjad süüdistatavale vabatahtlikult; kas peale löökide saamist jäid mõülemad kannatanud diivanile lebama või ainult üks kannatanu V. Võsu või kannatanu V. Võsu saatis süüdistatava ukseni. Kohus märgib, et tegemist pole asjasse mittepuutuvate teisejärgulise tähendusega detailidega vaid asjaoludega, mis moodustavadki kuriteokoosseisu aluseks oleva faktiliste asjaolude kogumi. Kohtu küsimustele vastates selgitas süüdistatav, et operatiivtöötaja Masljakov osutas talle survet. Ülekuulamisprotokolli on kirjutatud nagu tahtis operatiivtöötaja. Operatiivtöötajatel on võimalusi isikule survet osutada: nad võivad teha süsti või panna tasku narkootikume, mille tõttu võib sattuda vangi 10 aastaks. Talle ei andnud võimalust rääkida tõtt. Süüdistatav D. Kaluga ei suutnud kohtule usutavalt ja veenvalt selgitama, miks erinevatel aegadel antud ütlused on omavahel ilmses vastuolus. Surve osutamise kohta märgib kohus, et D. Kaluga oli üle kuulatud mitte operatiivtöötaja vaid uurija juhtivinspektor Natalja Djatel poolt. Mõlemast uurimistoimingust võttis osa vandeadvokaadist kaitsja. Kahtlustatav ega kaitsja ei teinud protokollile ühtegi märkust protokolli ebaõigsuse või ebaseaduslikkuse kohta. D. Kaluga oli üle kuulatud tema emakeeles ja ütlused on fikseeritud süüdistatava emakeeles. Kahtlustatavale olid mõlemal korral tutvustatud tema õigused allkirja vastu tema emakeeles, muuhulgas õigus mitte anda ütlusi ja et tema ütlusi võib kasutada süüdistuseks tema vastu. Kohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis oleks takistuseks D. Kaluga oma kaitseõiguse teostamisel. Sellest tulenevalt leiab kohus, et D. Kaluga selgitused ütluste muutmise kohta ei ole põhjendatud ega kohtule veenvad. Kohus tugineb siinjuures Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukohale, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtuliku arutamise käigus antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (Riigikohtu otsused 3-1-1-3-07, p 6; 3-1-1-113-06, p 17; 3-1-1-1-07, p 7.2 ). Sellest tulenevalt tuleb kohus järeldusele, et süüdistatav D. Kaluga kohtuliku arutamise käigus antud ütlused tapmise kohta kohta tuleb tõendite kogumist tervikuna kõrvale jätta kui ebausaldusväärne tõend. 9 Kuna süüdistatav D. Kaluga ütlused on tõendite kogumist väljajäetud kui ebausaldusväärne tõend, ei asu kohus süüdistatava esitatud kaitseversiooni analüüsimisele. Samal ajal märgib kohus, et olukorras, mil kuriteo toimepanemisel ei ole tuvastatud usaldusväärseid pealtnägijaid ja puuduvad isiku süüd kinnitavad otsesed tõendid, peab kohus vajalikuks kaaluda eriti hoolikalt kaudsete tõendite kogumi ning otsustada, kas nende tõendite pinnalt on võimalik tulla mitmele järeldusele, muuhulgas ka sellisele, mis ei osuta süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Isiku süüditunnistamine on võimalik ka kaudsetele tõenditele tuginedes. Riigikohtu lahendis 3-1-1-8-10 p 9 on rõhutatud: „…puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad….Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast.“ Alljärgnevalt analüüsib kohus kohtuliku arutamise käigus kohtule esitatud tõendeid, kontrollib tõendite lubatavust, nende sisu ja kõrvutab neid omavahel andes hinnangu tõendi usaldusväärsusele. Kohtuistungil on prokuröri taotlusel olnud uuritud väljavõtted salvestisest lk 60-
2. Kohus märgib, et süüdistusaktis on nimetatud tõendile viidatud lk 5964 kui Swedbanka vastusele. Swedbanka vastusest lk 59 ei nähtu, et need salvestise väljavõtted oleks esitatud kriminaalasja juurde lisamiseks. Samuti ei olnud need väljavõtted antud kriminaalmenetluse raames teostatud menetlustoimingu käigus ära võetud. Väljavõtete päritolu ei ole kriminaalasja pinnalt tuvastatav. Salvestist kriminaalasja juures ei ole. Kohus juhib tähelepanu tõendite lubatavuse kontrollimise vajadusele. KrMS § 63 alusel tõend on muuhulgas asitõend, uurimistoimingu protokoll või muu dokument või foto või film või muu teabesalvestis. Riigikohtu lahendis 3-1-1-21-09 p 9 on rõhutatud, et „Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 63 sätestatu mõtte kohaselt saab isiku süüditunnistamisel tugineda vaid selle paragrahvi esimeses lõikes loetletud tõendiliikidele… Kriminaalmenetluse seadustiku § 63 lg-s 1 sätestatu grammatilise tõlgenduse kohaselt võib tõepoolest ka foto või film või muu teabesalvestis (edasiselt salvestis) olla täiesti iseseisvaks tõendiliigiks. Kõnealuse menetlusõiguse sätte süstemaatilise tõlgendamise pinnalt aga tuleb kolleegiumi arvates eristada järgmisi salvestiste tõenditena käsitamise olukordi.“ 10 Riigikohtu otsuse p 9.3 kohaselt „Ei ole välistatud ka see, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestisi. Samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi anda menetlejaile üle omal initsiatiivil. Kuid kolleegiumi arvates saavad sellised salvestised sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või ka dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida KrMS III peatüki
3. jaos sätestatut.“ KrMS 3.peatüki
4. jaos on käsitletud dokumendi ja asitõendi staatus (§ 123, 124). Riigikohtu otsuse p 9.4 kohaselt „Mistahes muul salvestisel, mida ei ole nimetatud eelnevalt p-des 9.1-9.3 ei saa kolleegiumi arvates kriminaalmenetluses olla mingit tõenduslikku tähendust. Kokkuvõttes nendib kolleegium, et kõnealuste fototabelite määratlematus tõendiliigina käesolevas kohtuasjas ei võimalda anda vajalikku hinnangut nende saamise seaduslikkusele. Tõend, mille saamise seaduslikkust ei saa hinnata, ei ole aga KrMS § 64 mõtte kohaselt käsitatav lubatava tõendina.“ Sama põhimõttele on Riigikohus jäänud lahendis 3-1-1-74-
5. Otsuse p 9 kohaselt „Kooskõlas KrMS § 63 lg-ga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib iseseisvaks tõendiks olla muuhulgas ka foto või film või muu teabesalvestis ning seega videosalvestiski. Kuid nii nagu mistahes muudegi tõendite puhul on selle videosalvestise kui tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et salvestis oleks tõendina nõuetekohaselt vormistatud.“ Otsuse p 10 on viidatud lahendile 3-1-1-21-09 ja korduvalt osundatud vajadusele vormistada teabesalvestis kas dokumendina või asitõendina. Riigikohtu lahendi 3-1-1-74-09 p 11 nähtub, et süüteomenetluse materjalidest (üldjuhul vastavast määrusest) peab olema tuvastatav, kuidas on kõnealune salvestis saadud ja vajadusel tuleb astuda vajalikke menetluslikke samme selleks, et tõendusliku tähendusega teave muutuks tajutavaks. Edasi Riigikohus selgitab, kuidas oleks võimalik vormistada videosalvestus tõendina. Tsitaat: „Nii näiteks võidakse videosalvestuse üksikutest kaadritest teha väljatrükke ja vajadusel toimetada ka nende väljatrükkide vaatlust. Salvestise tõendina vormistamisel on oluline tagada, et sellel leiduvat informatsiooni oleks võimalik hiljem kontrollida“. Videosalvestus ei olnud kriminasalmenetluse käigus ära võetud ega asitõendina tunnistatud ja vaadeldud. Kriminaaltoimiku pinnalt ei ole tuvastatav, et lk 60-64 olevad väljavõtted oleksid saadud menetlustoimingu käigus (videosalvestuse vaatlus) ja menetlustoiming oleks vastava protokolliga vormistatud (vaatluse protokoll). Kohus jääb kindlale seisukohale tuginedes Riigikohtu praktikale, et mis iganes foto või salvestis ei ole kriminaalmenetluses lubatud tõend vaid selline, mille hankimisel ja fikseerimisel lähtuti krMS sätetest. „Tõend, mille saamise seaduslikkust ei saa hinnata, ei ole aga KrMS § 64 mõtte kohaselt käsitatav lubatava tõendina.“ 11 Kohus leiab, et lk 60-64 olevad väljavõtted ei ole kriminaalmenetluses lubatud tõend, millele kohus saaks tugineda otsuse tegemisel. Kohus jätab lk 60-64 olevad väljavõtted tõendite kogumist välja. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu Natalja Hunt selgitas kohtuistungil, et kannatanud Vladimir ja Aleksandra Võsu on tema vanemad. Nad elasid (ema A. Võsu elab ka praegu) 2-toalises korteris esimesel korrusel aadressil Maleva 15-31 Kohtla-Järvel. Ema on invaliid, saab pensioni. Isa töötas kaevandusel. Viimasel ajal oli isa tihti haigeks jäänud. Ta pidi varsti pensionile jääma. Viimati nägi ta vanemaid 2009.a septembris. Ta käis asutustes koos isaga pensioni vormistamise seoses. Vanemad elasid rahulikult. Mõlemad tarvitasid alkoholi. Nende juures ei ole võõrad isikud käinud. Nad jõid tavaliselt kahekesi. Nad ostsid viina poest. Vanemad ei tülitsenud ega riielnud omavahel. Vanematel igaühel oli oma pangakaart. Isa kandis pangakaarti alati enda juures, kas taskus või rahakotis. Ema kandis pangakaarti kas kaasas või see oli tema toas riiuli peal. Kannatanul oli juurdepääs vanemate hanzaneti paroolidele, sest ta aitas vanemaid arvete maksmisel, täpsemalt ta tegeles arvete maksmisega. Tal oli vormistatud otsekorraldused. Pangakaartide PINkoodid polnud talle teada. Ta isegi ei teadnud, kas PIN-koodi oleks kuskile kirja pandud. Ta vaatas perioodiliselt vanemate arveseisu. Sealt oli nähtav, et isa kasutab pangaautomaadi sularaha võtmiseks nii palju nagu see oleks vaja näiteks toidu ostmiseks, teisisõnu elamiseks. Trepikoda on majas lukustatav. Korteriuks oli tavaliselt samuti lukus. 20.10.2009 talle helistas kaplan politseist ja teatas, et ta peab teatama midagi vanemate kohta. Kannatanu helistas emale, kes ei vastanud. Ta helistas isa telefonile. Kõne võttis meesterahvas. Kannatanu küsimusele „kes see on“ vastati, et see on Dima kasutades ebatsensuurseid sõnu. Vanematel oli kaks mobiiltelefoni: isa oma Nokia 1100 helesinine ja ema oma Nokia 1100 punane. Kannatanu on tagasi kätte saanud ühe mobiiltelefoni. Ema rahakott, koos isa pangakaardiga, on uurija hoiul. 20.10.2009 kontrollis ta vanemate arveseisu. Väljavõttest oli nähtav, et 20.10.2009 kell 14.59 võeti isa pangaarvelt rahasumma 5000 krooni ning järgmisena võeti veel 4000 krooni 1000 krooni kaupa. Kannatanu tegi arvelt väljavõtte. Vanemate kodus oli mitu kööginuga. Need olid keskmisest suurusest. Üks nuga on musta, teine pruuni värvi käepidemega. Kannatanu tutvus kohtuistungil kriminaalasja lk 172-175 asitõendi vaatlusprotokolliga ja avaldas, et fototabelil lk 172-174 on noad, mis olid vanemate korteris, fototabelil lk 175 olevat nuga pole ta kodus näinud. Hiljem tagastas üks poemüüja talle ema rahakoti, milles oli isa pangakaart, pensionitunnistus ema nimele. 12 Kannatanu Aleksandr Võsu ei olnud kohtuliku arutamise käigus üle kuulatud. Kannatanu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist lk 21-214 nähtub, r et kannatanul esineb psüühikahäire, mida saab väljendada diagnoosiga „Orgaaniline amnestiline sündroom“. Rünnakijärgselt arenes tal ägedakujuline ajutine psüühikahäire „Posttraumaatiline stresshäire“. Juba varasemalt on hiilival kujul arenenud välja orgaaniline amnestiline sündroom. Kannatanul ilmnevad olulised mäluhäired, mis ei võimalda tal anda adekvaatseid tunnistusi minevikus toimunud sündmuste kohta. Kannatanu ei ole suuteline andma tõepäraseid ütlusi minevikus toimunud sündmuste kohta. Kohtuvadlustes tugines prokurör KrMS § 68 lg 5, mille kohaselt tunnistaja ütlus asjaolude kohta, millest ta on saanud teada teise isiku vahendusel on tõend üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Prokurör pidas usaldusväärseks tõendiks kannatanu N. Hundi ütlused asjaolude kohta, millest sai ta teada kannatanu Aleksandra Võsu sõnadest. Kaitsja küsimustele vastates selgitas kannatanu, et ema rääkis talle juhtunust järgmist. Neid oli kaks isikut, kes tormasid nende korteri. Ema viibis sel hetkel köögis. Ema rääkis talle, et kaks noormeest nõudsid pangakaarti ja karjusid ähvardades neid pussitada. Üks noormeestest oli pikemat, teine lühemat kasvu, vanuses 30-45 aastat. Kohus ei nõustu prokuröri arvamusega. Kohus leiab, et kannatanu N. Hundi ütlused asjaolude kohta, millest sai ta teada Aleksandra Võsu käest, ei ole usaldusväärne tõend järgmisel põhjusel. Kohus ei kahtle kannatanu N. Hundi isikulises usaldusväärsuses. Kaitsja ega prokurör ei selgitanud kannatanu N. Hundi ülekuulamisel välja, millal teatas A. Võsu tütrele kõneallolevate asjaolude kohta. Juhul, kui info edastamine toimus juba siis kui kannatanu A. Võsul esines väljaarenenud mäluhäire, ei ole kannatanu A. Võsu poolt edastatud info usaldusväärne. Ekspert märgib, et juba varasemalt on kannatanul hiilival kuhul arenenud välja orgaaniline amnestiline sündroom. Seega ei saa kohtuotsuse tegemisel tugineda kannatanu N. Hundi ütlustele osas, mis puudutab kannatanu A. Võsu öeldut. Eksperdi arvamusel arenes psüühikahäire rünnakujärgselt. Eksperdile ei olnud esitatud küsimus, kas kannatanu psühhiline seisund paraneb, kui jah, palju aega võib see võtta. Kaitsja osutas kohtuvaidlustes asjaolule, et praegu ei ole andmeid, et kannatanu A. Võsu on endiselt haige ja ei ole võimeline andma ütlusi. Kohus sellega nõustub. Kannatanu N. Hunt kinnitas kohtus, et A. Võsu on endiselt haige, kuid kohtu arvates isiku terviseseisundi määramine ei ole teise kannatanu pädevuses. Samas ei ole kaitsja kohtuliku arutamise käigus taotlenud kannatanule uue või täiendava kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramist ega kannatanu A. Võsu ülekuulamist. 13 Kannatanu ülekuulamisel lk 39 protokolli p.7 võeti ära V. Võsu nimele väljaantud pangakaart nr 4797 3150 1350 4742 ning arve väljavõte. Lk 42 on pangakaardi nr 4797 3150 1350 4742 valguskoopoa. Kannatanu ülekuulamisel lk 108 protokolli p.7 võeti ära musta värvi rahakott, pensionitunnistus Aleksandra Võsu nimele ja pangakaart Vladimir Võsu nimele nr 4797 3150 1449
6. Lk 111 fototabelil on musta värvi rahakott ja pangakaart nr 4797 3150 1449
7. Kohus märgib, et rahakott ja pangakaart ei ole antud kriminaalasjas asitõenditeks tunnistatud ega vaadeldud. Kannatanu ütlused on kinnitatud arve väljavõttega lk 40-
8. Sellest nähtub, et sularahaautomaadist HAN00210 oli 20.10.2009 pangakaardiga nr 4797 3150 1449 8282 äravõetud järgmised summad: kell 14.59 5000 krooni, kell 15.05 1000 krooni, kell 15.06 1000 krooni, kell 15.06 1000 krooni ja kell 15.07 1000 krooni, kokku summas 9000 krooni. Swedbanka vastusest lk 59 nähtub, et sularahaautomaadi HAN00210 asukoht on Lehola 18 Kohtla-Järve. Sularahaautomaadi HAN00408 asukohaks on Maleva 23 Kohtla-Järve. Viimasest sularahaautomaati sisestati pangakaarti nr 4797 3150 1449
9. Antud pangakaart on välja antud Vladimir Võsu ( ik 35112222235) nimele. Kannatanu ütluste, arve väljavõtte ja Swedbanka vastusega on tuvastatud, et tegelikult kannatanu Vladimir Võsu kasutuses on olnud vähemalt kaks pangakaarti nrnr 4797 3150 1449 8282 ja 4797 3150 1350
10. 9000kroonise summa väljavõtmine Vladimir Võsu arvelt nr 1104710295 toimus 20.10.2009 Lehola 18 Kohtla-Järvel asuvast sularahaautomaadist kasutades pangakaarti nr 4797 3150 1449
11. Sellest võib järeldada, et Vladimir Võsu nimele väljaantud pangakaart nr 4797 3150 1350 4742 seisuga 21.10.2009 oli tegelikult kannatanu Natalja Hundi käsutuses. Kuna kannatanu avaldas, et viimati käis ta vanemate juures
12. a septembris ja uuesti sai korteri sisse alles 2009.a novembris, on kohtul piisavalt alust arvata, et kuriteo toimepanemisel ajal 20.10.2009 ei olnud pangakaart nr 4797 3150 1350 4742 Vladimir Võsu reaalses valduses. Nimetatud pangaklaart asjasse ei puutu. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Niina Smirnova selgitas, et ta on V. ja A. Võsu naaber. Tema aknad jäävad maja poole, kus on sissepääs. Kannatanud olid väga rahulikud inimesed. V. Võsu on sageli poes käinud, naabernaist nägi ta harva, ta ei käinud tihti väljas. 20.oktoobril 2010 ajavahemikus 10.00-13.00 ei olnud teda kodus. Ta tuli koju kell
13. paiki. Trepikoja uks oli lukus ja naabrikorteri nr 31 uks oli suletud. Ta viibis köögis ja tegeles toidu valmistamisega. Aken oli avatud. Trepikojale on paigaldatud koodlukk. Kui valitakse koodi või sisenetakse trepikotta, on kuulda piiksu. Ajavahemikus 13.00-14.00 ta kuulis, et 14 trepikoja uks piiksub ja meestehääl ütles „ teile on saadetis“. Ta mõtles postile, kuid talle tundus kummaline, et postiautot trepikoja juures ei olnud. Kellele võis olla ette nähtud saadetis, ta ei tea, sest trepikojas elavad inimesed on päevasel ajal enamuses tööl. Kella 14.20 paiku läks ta koeraga jalutama ja nägi et naaberkorteri nr 31 uks oli irvakil. Seest ei olnud kuulda midagi. Trepikoja uks oli samuti lahti. Ta jalutas 3-5 minutit koeraga ja tuli trepikotta tagasi. Korteri nr 31 uks oli endiselt avatud. Ta kutsus „Volodja, Šura“, keegi ei vastanud. Ta sisenes korteri. Sissepääsust vasakule poole jääb elutuba, põrandal lebas poolküljel V. Võsu, tema silmad olid nagu surnul. Ta vaaatas magamistuppa. Magamistoas lebas põrandal selili A. Võsu. Tunnistaja kutsus „Šura“. Kannatanu ulatas talle verised käed ja ütles:„meid taheti pussitada meie enda noaga“. Kes oli ründaja, ta ei öelnud. Kannatanu rääkis adekvaatselt. Tunnistaja vaatas kööki, laual oli pits ja pudel. Ta ei näinud korteris nuga. Kohus märgib, et tunnistaja N. Smirnova ütlused ühtivad kannatanu N. Hundi ütlustega V. Võsu ja A. Võsu iseloomu ja käitumise osas. Nii kannatanu kui ka tunnistaja on kinnitanud kohtuistungil, et V. Võsu ja A. Vosu olid rahulikud inimesed ja naabrid, kuigi tarvitasid mõlemad alkoholi. Kannatanu ja tunnistja ütlustest nähtub, et Maleva 15-31 asuva korteri puhul ei olnud tegemist nn „läbikäidava“korteriga, kus oleks kombeks purjus seltskondi vastu võtta. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et V. Võsu ja A. Võsu puhul on olnud tegemist sotsiaalselt piisavalt kindlustatud perega, mille liikmed omasid piisavat sissetulekut palga ja pensioni näos ning kes aktsepteerisid ühiskonnas vastuvõetud reegleid. Tunnistaja ütlustega on tuvastatud,et kella 14.20 paiku korteris asukohaga Maleva 15-31 Kohtla-Järvel oli avastatud magamistoas põrandal haavatud kannatanu A. Võsu, kes teatas, et neid taheti pussitada nende enda noaga, ning kannatanu V. Võsu keha elutoas põrandal. Sündmuskoha vaatluseprotokollist lk 1-13 nähtub, et 20.10.2009 kell 15.50 alustati korteri asukohaga Kohtla-Järve Maleva 15-31 vaatlust. Korteriuks vigastusi ei oma, uks on kehakordne, välisuksel on 2 lukku, uksesilm ja uksekett. Korteri seespool alumises lukus on võtmekimp koos trepikoja magnetvõtmega. Vasakul pool on elutuba. Vasaku akna juures on põrandal mobiiltelefon Nokia laadimas. Diivani ja sektsiooni vahel vaibal on meessoost laip. Laip on selili peaga diivani poole. Rinnaosa on paljas ja rinna ülaosas vasakul on lõikehaav 3cm pikk ja 1,8cm lai. Rind ja kõht on verised. Pluus ja sviiter on verised ja kaela juurde üles tõusnud. Pluusil ja sviitril on pikilõiked laiba kehavigastuse piirkonnas. Aluspüksid on verest läbi imbunud. Püksid on kummi piirkonnast verest läbi imbunud ja pükste ülaosa on üleni punakaspruune plekke täis. Laibal on jalas sokid, millel on punakaspruunid plekid. Diivanil on tekk ja padi padjapüüris. Tekikotil ka padjapüüril on 15 punakaspruunid plekid. Diivani padja juures on punakas plekk, millest tuleb nire, mille all põrandal on vereplekk. Laiba lõual ja vasakul oimul on punakaspruunid plekid. Paremal pool on magamistuba. Kapi juures on põrandal kummikindad, medikamentide pakendid, tumedad dressipüksid ja villane sokk. Raamatulaual on pits vedelikuga ja kruus vedelikuga. Põrandal kapikese juures on emailkauss, mille põhjas on punakaspruunvedelik, milles on aluspüksid ja marlitampoon verejälgedega. Köögis laual on poolik 0,5 l viinapudel, klaas, kruus, pits ja lahtine kurgipurk. Kraanukaausis on sööginõud ja toiduainetega määrdunud nuga. Kuivade nõude alusel on lusikad, kahvlid ning punase puitkäepidemega nuga neetidega, pikkus 27cm, terapikkus 15cm, laus 4 cm. Kolmas nuga on gaasipliidi ja külmiku vahel asetseva kapikese peal. Kolmanda noa pikkus 30 cm, terapikkus 13.5cm, teralaius 2.5cm, käepide on kirsi värvi 3 neediga. Sündmuskohalt on ära võetud mobiiltelefon Nokia, kolm nuga, sõrmejäljed kahest pitsist (köögis ja magamistoas) ja pudelist. Kannatanu N. Hundi allkirjast lk 146 nähtub, et ta sai emale kuuluva mobiiltelefoni tagasi 27.11.
14. Sündmuskoha vaatluse protokollile, eeskätt vere jäljede kirjeldamisele tuginedes peab kohus tuvastatuks, et V. Võsule oli kehavigastus tekitatud elutoas, A. Võsule magamistoas. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu, et verd oleks avastatud esikus, vannis või köögis. Põrandad korteris on puhtad. Sellest tulenevalt leiab kohus, et pärast noahaavade saamist korteris ei liikunud kannatanud aktiivselt, vaid toa piires. Sellele viitavad verega sarnased jäljed elutoas: tekil padjapüüril, diivanil ja diivani kõrval põrandal. Magamistoast ei ole leitud veresarnaseid plekke, väljaarvatud emalilkauss vedeliku ja marlitampooniga. Medikamentide pakendite, emailkaussi vedelikuga, kummikindade tõenduslik tähendus ei ole kohtule teada, oletuslikult meditsiiniabi osutamisel kannatanu A. Võsule. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Pavel Tšernov selgitas kohtus, et kannatanu V. Võsu oli talle tuttav, suhted olid normaalsed. Tinnistaja selgitas, et vahel tarvitas ta koos kannatanu, S. Jašanovi ja A. Dmitrijeviga alkoholi. Tavaliselt jõid Iiidla mikrorajoonis turu juures. Kannatanu V. Võsu oli hea ja lahke inimene. Ta võis anda raha ja öelda, et „minge ostke mulle ja endale ka“. Kannatanu usaldas S. Jašanovit, kes oli kannatanu naaber ja sõber. Kannatanu oli rahulik inimene, ta ei läinud purjusena agressiivseks. Kannatanut A. Võsu ta ei tundnud ega näinud kordagi. Kas kannatanu kombeks oli ulsaldada võõrastele isikutele oma pangakaarti, ta ei tea. D. Kaluga oli talle ka tuttav, suhteid ei ole. Vahel nad jõid ühes seltskonnas Iidlas turu juures. 20.10.2009 hommikul kella 09.00 paiku ta kohtas garaazide juures S. Jašanovit ja A. Dmitrijevit. S. Jašanovilt sai ta teada, et kannatanu V. Võsu 16 palus osta sigarette ja viina. Viin sai ostetud ühelt „totškalt“ kaks vene marki pudelit. Nad kolmekesi läksid kannatanu maja juurde. S. Jašanov koputas esimese korruse aknale. Kannatanu tegi neile trepikoja ukse lahti ja kutsus neid külla. Nad läksid kööki. Seal tarvitasid alkoholi umbes tunni jooksul. Esimene pudel jäi pooleli kui S. Jašanov ütles, et hakkame minema. Kannatanu andis neile pooleli jäänud viinapudeli ja veel lubas võtta tühja taarat. Kui nad lahkusid korterisrt, pani kannatanu korteriukse lukku. Tunnistaja selgitas, et ta oli kannatanu korteris esimest korda ning tubades pole ta käinud. Edasi läksid nad kolmekesi Purusse, andsid taara. Nad istusid ühes kohas Purus ja jõid alkoholi kolmekesi. See oli umbes peale kella 10.
15. Neile juurde tuli D. Kaluga, kes palus S. Jašanovilt telefoni helistamiseks. S. Janašev ütles, et tal ei ole telefoni. D.Kaluga läks ära. D. Kalugal oli seljas teksariided. Järgmisel päeval tunnistaja kohtas D. Kalugat Purus. D. Kalugal oli samakas. Nad jõid tänaval. D. Kaluga andis talle halli-sinise värvi mobiiltelefoni ja 25 krooni raha. D. Kaluga ei selgitanud, kellele kuuluvad mobiiltelefon ja raha. Tunnistaja P. Tšernovi ülekuulamisprotokollist lk 67 p 7 nähtub, et 22.10.2009 andis tunnistaja uurijale sinist värvi mobiiltelefon Nokia, sees on kõnekaart Diil, IMEI-kood
16. Kohus märgib, et antud mobiiltelefon ei ole kohtueelse ega kohtuliku arutamise käigus asitõendina vaadeldud. Samal ajal lk 160 on fototabel, millele on fikseeritud sinist värvi mobiiltelefon Nokia. Jälitusprotokollist lk 285 nähtub, et mobiiltelefon IMEI-koodiga 355383001624480 kasutati alates 20.10.2009 kuni 22.10.2009 koos telefoninumbriga 5362824, mis kuulub Vladimir Võsule. 20.10.2009 antud numbrile kell 16.01 helistati telefonilt 58149445, mis kuulub Natalja Hundile. Antud jälitusprotokoll kinnitab kannatanu N. Hundi kohtuistungil antud ütlusi, et ta helistas isa telefonile samal sündmuse päeval, kõne võttis tundmatu meesterahvas, kes esitles ennast „Dima“. Kohus märgib, et tunnistaja ülekuulamisoprotokollis ja jälitusprotokollis fikseeritud IMEI – koodi viimased numbrid (6 ja 0) ei ühti. Kuna kohtule ei ole esitatud kõneeristusi, et ole kohtul andmeid tuvastamiseks milline on õige IMEIkood. Samal ajal leiab kohus, et tuvastatud ebatäpsus ei sea tõendi usaldusväärsust kahtluse alla. Tunnistaja P. Tšernovi ütluste, tema ülekuulamisel mobiiltelefoni väljaandmise ning jälitusprotokolliga on tuvastatud, et 21.10.2009 Vladimir Võsu mobiitelefon oli süüdistatav Dmitri Kaluga käsutuses, mille andis ta edasi Pavel Tšernovile. 20.10.2009 kell 16.01 oli nimetatud mobiiltelefon Dima nimelise isiku käsutuses. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Sergei Jašanov selgitas, et kannatanu V. Võsu oli tema naaber ja sõber viimase 10 aasta jooksul. Teine kannatanu 17 -A. Võsu– on V.Võsu abikaasa. V. Võsu oli rahulik ja sõbralik inimene. Kannatanu usaldas tunnistajat. Mitu korda on ta andnud tunnistajale pangakaardi sularahaautomaadist raha võtmiseks. Kannatanu oli oma tervise poolest nõrk ja tunnistaja on alati purjus kannatanu saatnud koduukseni. Teine kannatanu A. Võsu olu samuti rahulik inimene. Ta võis samuti alkoholi võtta. Tavaliselt ta viibis oma toas, ei joonud meestega. V. Võsu rääkis naisele, et mine nüüd oma tuppa, sulle aitab. Naine oli alati selles mõttes kuulekas. Kannatanu V. Võsu ja tunnistaja võisid tarvitada alkoholi kas tänaval turu juures või kannatanu kodus. Võõraid ei lasknud kannatanu oma korteri kunagi. Tunnistaja selgitas, et ta tunneb D. Kalugat, suhteid normaalsed. D. Kaluga ja kannatanu vahel ei olnud mingeid suhteid. D. Kaluga ei olnud kannatanule keegi. 20.10.2009 hommikul kella 08.00 paiku helistas talle kannatanu V. Võsu ja palus tunnistajat osta viina. Ta läks kannatanu trepikoja juurde, koputas kannatanu aknale, kannatanu tegi talle ukse lahti. Kannatanu andis talle korteris pangakaardi, mis oli elutoas laual ja lubas võtta arvelt 100 krooni. PIN-kood oli tunnistajale teada veel varem, see oli tal kirja pandud. Tunnistaja selgitas, et ta võttis sularahaautomaadist 100 krooni. Ta ostis „totškalt“ ( salaalkoholi kauplejalt) kaks pudelit viina. Ta kohtas teel A. Dmitrijevit ja P. Tšernovit ja koos nendega läks kannatanu juurde. Nad istusid elutoas diivanil ja tarvitasid alkoholi neljakesi: tunnistaja, A. Dmitrijev, P. Tšernov ja kannatanu. Naine ei joonud nendega. Nuga elutoas ei olnud. Ta teab, et üks musta värvi käepidemega nuga on alati noaalusel köögis. Pärast alkoholi ühist tarvitamist nad läksid minema. Kannatanu ja tema naine jäid korterisse. Kannatanu pani korteriukse lukku. Tunnistaja avaldas, et sel päeval D. Kalugat ei näinud. Kohus leiab, et tunnistajate S. Jašanovi ja P. Tšernovi ütlused on kooskõlas kannatanu ja ja tunnistaja N. Smirnova ütlustega, et kannatanud V. Võsu ja A. Võsu elasid rahulikku elu, kuigi tarvitasid alkoholi. Kannatanud ei olnud agressiivsed isikud, kelle kombeks oleks korraldada peretülisid või skandaale. Tunnistajate S. Jašanovi ja kannatanu ütlustega on tuvastatud, et kannatanu V. Võsu tarvitas alkoholi tihti. Ta võis kulutada alkoholile piisavalt raha. Samas ei ole alust väita, et kannatanu V. Võsu jagaks raha lahkelt võõrastele isikutele. S. Jašanov selgitas kohtuistungil, et kannatanu ei lasknud korteri võõraid isikud, usaldas S. Jašanovit, sest nad olid pikaajalised sõbrad. Kohus leiab, et ei ole välistatud, et tunnistaja S. Jašanovi ja kannatanu sõbralikud suhted tuginesid suuremas osas alkoholi ühisele tarvitamisele. Kohus märgib, et kannatanul oli põhjus usaldada S. Jašanovit. Kannatanu varemgi on andnud tunnistajale pangakaardi ja tegi tunnistajale PIN-koodi teatavaks. Juhul, kui tunnistaja kuritarvitaks usaldust, oleks see avastatud ja tunnistaja juurdepääs PIN-koodile ja pangakaardile oleks lõpetatud. 18 Kohus on seisukohal, et juurdepääs trepikotta ja kannatanu korteri polnud suvalisele isikule lihtne. Trepikoda oli lukustatav kood-lukuga. Samuti kannatanu ei lasknud korteri sisse mittesoovituid külalisi. See on tõendatud tunnistajate N. Smirnova ja S. Jašanovi ütlustega. Tunnistaja S. Jašanovi ütlused leiavad kinnitust jälitusprotokolliga lk 286, millest nähtub, et 20.10.2009 kell 09.12 helistati numbrilt 56336435, mis kuulub S. Jašanovile, numbrile 53562824, mis kuulub V. Võsule. Jälitusproptokolliga ei ole kinnitatud tunnistaja S. Jasanovi ütlused, et kannatanu V. Võsu helistas esimesena tunnistajale, nagu väidab tunnistaja S. Jašanov. Selles osas tunnistaja S. Jašanovi ütlused ei vasta tegelikkusele ja kohtul on alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusvääruses. Edaspidi suhtub kohus tunnistaja S. Jašanovi ütlustesse kriitiliselt ja kontrollib neid teiste usaldusväärsete tõendite abil. Jälitusprotokolliga on kinnitatud asjaolu, et hommikul kell 09.00 paiku pidasid kannatanu V. Võsu ja S. Jašanov sidet ja initsiaatorina esines just tunnistaja S. Jašanov, mitte kannatanu V. Võsu. Tunnistajate P. Tšernovi ja S. Jašanovi ütlused on omavahel vastuolus järgmises momendis. S. Jašanov väidab, et pärast kannatanu korterist lahkumist läks P. Tšernov ära, S. Jašanov ei kohtunud sel päeval D. Kalugaga. P. Tšernov väidab, et kannatanu andis viina pooliku ja nad istusid Purus ja jõid viima kolmekesi: tema S. Jašanov ja A. Dmirijev. Tuli D. Kaluga, kes küsis S. Jašanovilt mobiiltelefoni helistamiseks, S. Jašanov ei andnud ja D. Kaluga lahkus kohalt. Kohus leiab, et P. Tšernovi ütlused väärivad tähelepanu ja on usaldusväärsed. Tunnistaja S. Jašanovi ütlustesse suhtub kohus selles osas kriitiliselt, kuna kohtul on alust kahelda tunnistaja S. Jašanovi ütluste usaldusväärsuses, milllele on kohus varem viidanud. Samal ajal märgib kohus, et ilmnenud vastuolu ei ole oluline selle poolest, et see ei avalda kuriteoasjaolude tõendamisele olulist mõju. Tunnistaja P. Tšernovi ütlustega on tuvastatud, et tema koos S. Jašanovi ja A. Dmitrijeviga lahkusid kannatanu V. Võsu korterist 20.10.2009 kella 10 paiku ja läksid jalgsi Purusse, kus jätkasid alkoholi tarvitamist. Tunnistaja N. Smirnova ütlustega on tuvastatud, et ta oli kodust ära ajavahemikus 10.0013.00, tagasi tulles oli terpikojauks lukus ja kannatanute korteriuks suletud. Ajavahemikus 13.00-14.00 kuulis tunnistja, et meesterahvas teatab trepikoja juures „Teile on saadetis“ nagu oleks tegu postisaadetise toimetamisega ja uks hakkas piiksuma, samal ajal ei olnud treipikojas juures ühtegi autot. Kella 14.20 paiku nägi tunnistaja N. Smirnova, et kannatanutwe korteriuks on irvakil, samuiti trepikojauks oli lahtises olekus. Sündmuskoha vaatluseprotokollist nähtub, et korteri nr 31 siseukse lukus seespool on võtmekimp, sissemurdmise jälge ei ole. Nende faktide pinnalt on võimalik jõuda järeldusele, et isik, kes võis põhjustada kannatanute A. Võsule ja V. Võsule kehavigastusi, sisenes trepikoja ajavahemikul 13.00-14.20 kasutades ajendina saadetise toimetamist. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et kui võõras isik üritab trepikotta siseneda, piisab tal valida kood - suvalise korteri 19 number - ja teatada, et „Teile on saadetis“, õnnestumise korral teeb suvalise korteri elanik trepikoja ukse lahti. Tunnistaja N. Smirnova ütlustest nähtub, et ajavahemikus 13.00-14.20 viibis ta kodus, köögis. Aken (esimesel korrusel), mis asub trepikoja poolel, oli lahti. Kuna ta toimetas köögis, oli talle kuulda, kui keegi astub trepikotta, sest koodlukk hakkab piiksuma. Selle ajavahemiku kestel hakkas koodlukk piiksuma ühel korral ja samal ajal kui teatati saadetisest. Kohus tuleb järeldusele, et selle tõendi põhjal võib tulla järeldusele, et selle ajavahemiku kestel on trepikotta saanud ühel korral. Kaitsja ja süüdistatav ise ei vaidlusta asjaolu, et 20.10.2009 kell 13.00-14.00 paiku tuli süüdistatav Dmitri Kaluga kannatanute korteri. Samal ajal ei ole välistatud, et isik võis siseneda trepikotta ja korteri ka varem - ajavahemikus 10.00-13.
17. Surnu ekspertiisiaktist lk 25-30 nähtub, et Vladimir Võsu surma põhjuseks on rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav koos vasaku kopsu vigastusega, millele järgnes massiivne sisemine verejooks, mis oligi otseseks surma põhjuseks. Rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav ohustab isiku elu selle telitamise momendil ja seega põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse, mis antud juhul tõi enesega kaasa surma. Haavakanali pikkus on 8 cm. Torke-lõokevahend omas ühte teravat serva ja teist nüri, millele viitab ühe terava, ühe tömbi otsa olemasolu haaval. Torkelõikevahendi tera lauis mitte rohkem kui 4,8 cm, tera pikkus mitte vähem kui 8 cm, mida tõestavad nahahaava põhilõike pikkus ja haavakanali üldpikkus. Välise verejooksu ajal oli kannatanu vertikaalses asendis ja liikus, millele viitavad vertikaalsed verenired rõivaesemetel ja sokitaldadel. Kannatanu võis sooritada aktiivseid tegevusi minutites mõõdetava aja jooksul. Kannatanul on sedastatud kaks pindmist haava paremal pool kaelal, mis tekkisid torke-lõikevahendi toimel, mis ei ole eluohtlikud. Kõik avastatud kehavigastused on tekkinud elupuhuselt lühikest aega enne surma saabumist. Kannatanu veres ja uriinis on tuvastatud etüülalkoholi ( 3,28 mg/g ja 3,72 mg/g vastavalt) sisaldus, mis elava isiku suhtes kutsub esile raske joove. Surma saabumise aeg on 1-1,5 ööpäeva enne surnukeha uuringut surnukuuris. Kuna ekspertiisiaktist ei nähtu, millal toimus surnukeha uuring surnukuuris, ei saa kohus teha järeldusi surma saabumise ajast. Kindlalt on tuvastatud, et seisuga 20.10.2009 kell 15.50 (sündmuskoha vaatluse algus) oli korteris asukohaga Maleva 15-31 avastatud Vladimir Võsu laip. Asitõendi vaatlusprotokollist lk 241-244 nähtub, et kannatanu V. Võsu seljas olnud džempril ja särgil, selle ülemises osas, rinna piirkonnas, kanga vertikaalsed vigastused, vastavalt 2,5 cm ja 5.5 cm pikkused. Kanga vigastuste suurused on kõrvutatavad surnikohtuatrliku ekspertiisiaktist kirjeldatud rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava suurusega. 20 Kannatanu Aleksandra Võsu ekspertiisiaktist lk 138-141 nähtub, et kiirabi väljakutse oli tehtud 20.10.2009 kell 14.
18. Kiirabibrigaad saabus kohale 14.
19. Hospitaliseerimisel kannatanu sedastati hoahaavad kätel ja rinkere paremal poolel. Etanooli veres ei ole tuvastatud. 26.11.2009 viibis kannatanu kohtuarstliku läbivaatusel. Aleksadra Võsul esinesid haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: haav parema labakäe pihkmisel pinnal üleminekuga pöidla pihkmisele pinnale; rinnaõõnde tungiv haav rindkere eespinnal paremal, mis tekkisid torkelõikevahendi toimel, millesk võis olla nuga. Rinnaõõnde tungiv haav koos kopsuvighastusega põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse ohustades elu selle tekitamise momendil. Haav parema labakäe pihkmisel pinnal tekkis terava lõikeriista toimel, milleks võis olla noa lõiketera, sellest käega haaramisel enesekaitse hetkel. Vigastus ei ole eluohtlik. Kannatanu A. Võsu kohtuarstlik ekspertiisiakt ühtib tunnistajate P. Tšernovi ja S. Jašanovi ütlustega, et kannatanu A. Võsu ei osalenud 20.10.2009 alkoholi ühisel tarvitamisel. Ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanu veres etanooli ei ole tuvastatud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et 20.10.2009 ajavahemikus 10.0014.20 oleks kannatanute vahel toimunud peretüli või vastastikuse vägivalla kasutamine. Kannatanu A. Võsu ei tarvitanud 20.10.2009 alkholi ja oli täiesti kaine. Tunnistajate P. Tšernovi ja S. Jašanovi ütustest nähtub, et A. Võsu viibis oma toas ega liitunud nendega ühises joomingus. S. Jašanovi ütluistega on tuvastatud, et kannatanu A. Võsu oli rahulik ja vaikne naine, isegi kui võtiis natukene viina, siis peale seda tavaliselt läks oma tuppa. S. Jašanovi ütlustega ühtivad kannatanu N. Hundi ütlused, et ema ja isa elasid rahulikult, peretülisid nende vahel ei ole olnud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja N. Smirnova ütlustest ei nähtu, et naabrite korterist oleks kuulda peretülile viitavaid karjeid või sellele omast müra. Tunnistaja N. Smirnova ütlustest nähtub, et kella 14.20 paiku osutus trepikoja uks avatud olekus ja naabrite korter nr 31 oli samuti lahti. Ajavahemikus 13-14.20 ei kuulnud tunnistaja, kes elab naaberjkorteris, tüli ega kaklust. Korteri nr 31 lahtine uks viitab asjaolule, et enne kui tunnistaja N. Smirnova astus korterisse ja avastas seal V. Võsu surnukeha ja haavatud A. Võsu, lahkus korterist vähemalt üks kõrvaline isik. Sellele viitab asjaolu, et võtmekimp jäi sisemise ukse lukku seespool. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et mööbli, asjade paiknemine korteris ei ole rikutud, korralagedust ei ole. Verejäljed on tuvastatud kahes kohas: elutoas, kus on avastatud kannatanu V. Võsu surnukeha, ja magamistoas, kus tunnistaja N. Smirnova avastas haavatud kannatanu A. Võsu. Kohus leiab, et kohtuliku arutamise käigus ei ole 21 tuvastatud andmeid, mis viitaksid kannatanute vahel toimunud tülile ja sellele järgnevale füüsilisele vastastikusele vägivallale. Sõrmejäljeekspertiisi aktist lk 249-250 nähtub, et 20.10.2009 Maleva 15-31 magamistoas asunus viinapitsilt ning köögis asunud viinapitsilt ja viinapudelilt neljale tõmmiskilele kopeeritud jälgede fragmentidest võimaldavad isiku identifitseerida kaks sõrmejälgede fragmenti. Viinapudelilt
20. tõmmiskilele kopeeritud sõrmejälje fragmendi jätnud Dmitri Kaluga vasaku käe pöidlaga. Magamistoas asunud viinapitsilt
21. tõmmiskilele kopeeritud sõrmejälje fragment ei ole jätnud kannatanu A. Võsu, D. Kaluga, A. Evstifeev ega A. Dmitrijev . Kannatanu V. Võsu sõrmejäljed ei ole menetleja eksperdile esitatud. Seetõttu ei ole võimalik kontrollida viimase sõrmejälje kuuluvust kannatanu V. Võsule. Riiksliku sõrmejälje registrist viimase sõrmejaäjega sarvast jälge ei ole avastatud. Nimetatud tõendiga on kinnitatud asjaolu, et 20.10.2009 viibis D. Kaluga kannatanute korteris ja jättis viinapudelile oma sõrmejälje. D. Kaluga ja tema kaitsja ei vaidlusta seda fakti. Nimetatud tõenditega ei ole välistatud, et korteris võis 20.10.2009 viibida veel üks tuvastamata jäänud isik. Ei ole välistatud, et sõrmejälje viinapudelile on jätnud kannatanu V. Võsu, see ei olnud kontrollitud. Samuti ei olnud kontrollitud selle sõrmejälje kuuluvust S. Jašanovile, P. Tšernovile. Sündmuskohal, nimelt magamistoas, on enne uurijat käinud kiirabibrigaad ja muud sündmuskohale saabunud isikud. Igal juhul ei saa jätta tähelepanuta, et muu tuvastamata isiku viibimine korteris 20.10.2009 ei ole selle tõendi pinnalt välistatud. D. Kaluga oli kinnipeetud 22.10.2009 kell 20.17 ja toimetatud kainenemisele, mille kohta on esitatud kainenemisele toimetamisele protokoll lk
22. Isiku läbivaatusel tuvastati, et isikul väliseid kehavigastusi täheldatud ei ole, mille kohta tehti protokollile vastav märge. 23.10.2009 oli D. Kaluga kinni peetud kahtlustatavana kuriteos, kinnipidamisprotokoll lk 70-
23. Kinnipidamis protokollist nähtub, et kahtlustatava kinnipidamisel viibis kaitsja, kinnipeetu ega kaitsja märkusi või avaldusi teinud ei ole. Protokollist nähtub, et kinnipeetu seljas on sinist värvi teksajope, sinised teksapüksid. Kinnipidamisprotokolli sisu ühtib tunnistajate A. Evstifeevi ja P. Tšernovi ütlustega, et 20.10.2009 oli D. Kaluga seljas sinised teksariided. Asitõendite vaatlusprotokollist, koostatud 03.12.2009 lk 152-153 ja sellele lisatud fototabelid lk 156-167 nähtub järgmist. Vaadeldud teksajopelt on avastatud hulgalisi veresarnaseid plekke. Joppe vasakul pool külgtaskus on avastatud: taskukalender, mille pöördel on 22 allosasa sissekanded 9611, sissekanded 5530, 4917, 5534 on mahatõmmatud; paberileht märkmetega: 58242858 8958, märge 9611 on mahatõmmatud; paberileht märkmetega 6041- mahatõmmatud, 8958; ruuduline paberileht, ühel pool on sisekanne 8958 Vovka. Kohtuistungil vaatles tunnistaja S. Jašanov fototabeli lk 160 ja selgitas, et fototabelile fikseeritud valge paberitükk ( keskel, kalendri ja mõõtjoonlaua vahel), millel on telefoninumber ja neli numbrit, on see paber, millel oli tema poolt kirjutatud V. Võsu pangakaardi PIN-kood. Seda PIN-koodi kasutas ta V. Võsu nõusolekul tema pangaarvelt sularahaautomaadist raha võtmiseks. Kohus märgib järgmist. Vaatlusprotokolli kohaselt nimetatud paberitükk on uurija arvates avastatud D. Kaluga joppe külgtaskus. Tegelikult see nii ei ole. Kohus juhib menetlusosaliste (eriti prokuröri) tähelepanu S. Jašanovi ülekuulamisprotokollile lk 150 p 7, millest nähtub, et 07.12.2009 toimunud menetlustoimingul annab ta uurijale välja paberitüki PIN-koodiga. Kohtuliku arutamise käigus ei taotlenud prokurör ega teine menetlusosaline lk 150 avaldamist. Samuti ei olnud tunnistajale esitatud küsimus, kuidas nimetatud paberitükk oli edastatud menetlejale. Võistlevas protsessis ei kuulu kohtu pädevusse tõendite otsimine ja fikseerimine. Samal ajal ei saa kohus jätta selliseid uurimise puudusi tähelepanuta. Eraldi mainimist väärib asjaolu, et menetlustoimingu, nimelt tunnistaja ülekuulamise käigus temalt äravõetud asi, paberitükk, millel on asitõendi tähendus, on olnud imekombel vaadeldud 03.12.2009 ehk enne seda kui see paberitükk oli tunnistajalt 07.12.2009 ülekuulamisel ära võetud. Omaette küsimus, kuidas 07.12.2009 tunnistajalt äravõetud paberitükk PIN-koodida osutus 03.12.2009 vaatlusel kahtlustatav D. Kaluga joppe vasakus külgtaskus. Kohtul ei ole andmeid, kes pani 03.12.2009 vaatlusel kahtlustatav D. Kaluga joppe tasku sisse paberitüki PINkoodida, kuid kohus peab tõdema, et antud kriminaalasjas kohtueelse uurimise läbiviimise usaldusväärsusesse suhtub kohus edaspidi kriitiliselt ja kontrollib tõendeid veelgi hoolikamalt. Sellele asjaolule ei ole ka kaitsja oma tähelepanu pööranud ega taotlenud kohtuistungil asitõendi vaatlusprotokolli tunnistamist ebausaldusväärseks. Vaadeldud teksapükstelt on avastatud hulgalisi veresarnaseid plekke. Nimetatud asitõendite vaatlusprotokolliga oli vaadeldud kolm nuga, mis olid ära võetud 20.10.2009 sündmuskohalt, korterist Maleva 15-
24. Ühelt noalt, punakaspruuni käepidemega kööginuga, avastati vaatlusel käepideme juures veresarnaseid määrdumisi. Kohus leiab, et võttes arvesse kahtlusi, mis tekkivad kohtul vaatluseprotokolli puutuvalt, et ole võimalik kohtuotsuse tegemisel tugineda asitõendite vaatlusprotokollile lk 152-153, kuna tõendi hankimisel ei toimunud kohtueelne menetlemine ausalt. Seega nimetatud asitõendite vaatlusprotokoll on ebausaldusväärne tõend. DNA ekspertiisiaktist lk 178-185 nähtub järgmist. 23 Ekspertiisile olid esitatud sündmuskohalt Maleva 15-31 korterist avastatud kolm nuga, süüdistatav D. Kaluga riided ( teksajope, teksapüksid, kootid müts ja kingad),. Südmuskohalt avastatud sõrmejäljed ja DNA proov sektsioonikapi klaasi pinnalt. Võrdlusmaterjal oli saadud: Vladimir Võsu vereproov, kannatanu A. Võsu, kahtlustatav D. Kaluga, tunnistaja A. Evstifeev ja A. Dmitrijevi DNA proovid. Eksperdi arvamusel D. Kaluga teksajopelt parema varruka alaosalt võetud viiendast proovist (sisaldas verd) saadi DNA täisprofiili, mis pärineb ühelt isikult ja langeb kannatanu Vladimir Võsu profiiliga kokku. Teksajopelt vasakult alumiselt taskult, tasku sisevoodrilt ja vasakult hõlmalt on saadud DNA täisprofiili (proov sisaldas verd), mis on pärit ühelt isikult, ja langeb Dmitri Kaluga profiiliga kokku. Ka vasakult varrukalt saadi DNA segaprofiil, mille analüüsimisel ei saa välistada D. Kalugalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. D. Kaluga teksapükstelt, tagant vasakult säärelt ja tagant parema tasku kõrvalt võetus proovidest (sisaldasid verd) on saadud peamine DNA profiil, mis on kokkulangev kannatanu Vladimir Võsu profiiliga. Teksapükstelt eest luku lähedalt saadi DNA profiil, mis on pärit peamiselt ühelt isikult ja sellel DNA profiilis on olemas kõik D. Kalugal esinevad alleelid. Teksapükstelt eest vasakult säärtelt võetud proov (sisaldas verd) saadi DNA segaprofiil, milles on ilmne peamine DNA prodiil. See peamine DNA profiil on kokkulangeb D. Kaluga DNA profiiliga. Kohus leiab, et D. Kaluga riiete uurimisel DNA ekspertiisi käigus on usaldusväärselt tõendatud, et riided kuulusid D. Kalugale, sest teksajoppel ja teksapükstel on D. Kalugale kuulub bioloogiline materjal, muuhulgas ka selline, mis ei pärine verest ( teksapükstelt eest luku lähedal). Kahel korral on D. Kaluga riietel avastatud tema enda verd. D. Kaluga teksapükstel ja teksajopelt on avastatud kannatanu V. Võsu verd, millest tulenevalt leib kohus tõendatuks, et D. Kaluga oli kannatanu V. Võsuga kontaktis ja seda ajal, kui kannatanul esines väline verejooks saadud vigastuse tõttu või D. Kaluga riided olid kontaktis torke-lõike vahendiga, mida kasutati kannatanu V. Võsule kehavigastuse tekitamiseks. Kannatanu Aleksandr Võsu verd D. Kaluga riietel avastatud ei ole. Ekspertiisiakti kohaselt noa (pakend nr 3, nuga, mis oli avastatud sündmuskohalt, köögis gaasipliidi ja külmiku vahel asetseva kapikese peal, kirsipinase värvi käepidemega noa kogupikkus 30 cm, terapikkus 13,5 cm, tera laius 2,5 cm, vt sündmuskoha vaatlusprotokoll lk 1.5, fototabel lk 12) kahes proovis tuvastati verd ja sellest saadi DNA profiilid. 24 Noatera vasakult küljelt köäepideme lähedalt saadi segaprofiil, milles tuli ilmsiks peamine DNA profiil ja selle peamine DNA profiil on kokkulangev kannatanu Aleksandra Võsi DNA profiiliga. Saadud DNA segaprofiili tulemuste alusel ei saa välistada ka Vladimir Võsult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Noatera paremalt küljelt, käepidme lähedalt saadi täisprofiil, mis on pärit peamiselt ühelt isikult ja selle DNA profiilis on olemas kõik Aleksandra Võsul esenevad alleelid. Lisaks on ilmsiks tulnud kak lisaalleeli, mis ei ole seostatavad V. Võsu, D. Kaluga, A. Evstifeevi ja A. Dmitrijevi profiilidega. Kohus märgib, et noateralt ei ole avastatud D. Kalugalt (kas verest või muust) pärinevat bioloogilist materjali. Seega on täielikult välistatud võimalus, et kannatanu oleks D. Kalugat ründanud noaga ja tekitanud talle torke-lõike haava. Noateral on üksnes kannatanu A. Võsule kuuluv verest tulenev bioloogiline materjal ja ei ole välistatud V. Võüsule kuuluva bioloogilise materjali sisaldumine noatera proovides. Avastatud lisaalleelid ei ole seostatavad D. Kalugalt pärineva bioloogilise materjalidega. DNA ekspertiisi käigus tuvastatust tuleneb, esitatud torke-lõike vahendiga põhjustati haavad kannatanu Aleksandra Võsule ja ei ole välistatud ka Vladimir Võsule. Ekspertiisi käigus uuriti esitatud noa käepidemelt avastatud bioloogilist materjali. Saadud kaks proovi verd ei sisaldunud. Käepideme paremalt küljelt saadi DNA segaprofiil ja saadud tulemusel alusel ei saa välistada Vladimir Võsult ja Dmitri Kalugalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist antud proovis. Kindlalt ei saa välistada Aleksandra Võsult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist antud proovis. Käepideme vasakult küljelt saadi DNA segaprofiil ja saadud tulemusel alusel ei saa välistada Vladimir Võsult ja Dmitri Kalugalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist antud proovis. Kindlalt ei saa välistada Aleksandra Võsult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist antud proovis. Kohus märgib, et kuna tegemist on tavalise kodumajanduses kasutatava noaga, siis on ühiselt arusaadav, miks on kööginoa käepidemel korteri peremehe ja perenaise bioloogiline materjal, mis ei tulene verest. Kannatanu N. Hunt selgitas, et see nuga oli vanematel köögis igapäevaseks kasutamiseks. Selles mõttes on tähelepanuväärt ekspertiisiaktis sisalduv järeldus, et teiselt köögivalamust äravõetud noalt (pakend nr 1), selle käepidemel ja teral, on avastatud DNA segaprofiil (prooovidest, mis ei tulene verest), ja saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Aleksandra Võsult pärineva bioloogilise materjali sisaldumine selles proovis kui ka ei saa välistada Vladinir Võsult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Selle viimase noa kohta on kannatanu N. Hunt samuti selgitanud, et antud nuga oli igapäevases kasutuses. D. Kalugalt pärineva bioloogilise materjali (mis ei tulene verest) esinemine noa käepidemel (pakend nr 3) tähendab kohtu arvates seda, et antud nuga, mille teral on mõlemalt kannatanust (nimelt verest) pärinev 25 bioloogiline materjal, oli ühel momendil D. Kaluga käsutuses, ehk ta jättis käepidemele piisavalt bioloogilist materjali, ei ole välistatud et hoides nuga käes. DNA eksprtiisiakti andmed, et noateral (pakend nr 3) oli avastatud mõlemale kannatanule kuuluv verest tulenev bioloogiline materjal, ühtivad sündmuskoha vaatlisprotokolliga, et antud noa terapikkus 13,5 cm, tera laius 2,5 cm, ning surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, et V. Võsu kehavigastuse põhjustamisel kasutatud torke-lõike vahendi tera laius on mitte rohkem kui 4,8 cm ja tera pikkus mitte vähem kui 8 cm. Noalt avastatud kannatanu V. Võsult pärinevad verejäljed kinnitavad, et sündmuskohal avastatud nuga, mis oli hiljem uuritud DNA ekspertiisi käigus (pakend nr 3), võis olla see torkelõikevahend, mida kasutati kannatanutele kehavigastuste põhjustamisel. DNA ekspertiisiaktis sisalduvad andmed ühtivad ka omavahel selles osas, et D. Kaluga riietel on avastatud kannatanu V. Võsu verd ning noa käepidemel on D. Kalugalt pärinev, mitte tema verest, bioloogiline materjal, sama noa teral on aga mõlema kannatanu verest tulenev bioloogiline materjal. See allab aluse järelduseks, et D. Kaluga oli kannatanu V. Võsuga sellises kontaksis, et kannatanu verd sattus süüdistatava riietele, kusjuures D. Kaluga oli kehalises kontaktis ülalnimetatud noa käepidemega, teisisõnu nuga võis olla D.Kaluga käes ning sama noa tera oli kontaktis mõlema kannatanu kehaga sellisel viisil, et noaterale jäid mõlemalt kannatanult pärinevad verejäljed. DNA eksprtiisiakti andmed ühtivad tunnistaja N. Smirnova ütlustega, et ta avastas magamistoas kannatanu A. Võsu põrandal lamamas, kannatanul olid käed verised ja kannatanu ütles, „Meid rünnati meie enda noaga“. Tunnistaja N. Smirnova ütlused, et kannatanul olid käed verised, leiavad kinnitust A. Võsu kohtuartstliku eksprtiisi järeldusega, et kannatanu parema labakäe pihkmisel pinnal on avastatud haav, mis tekkis terava lõikeriista toimel, milleks võis olla noa lõiketera. DNA eksprtiisiakti andmed, et noateral (pakend nr 3) on mõlema kannatanu verest tulenev bioloogiline materjal ja puudub D. Kalugal verest pärinev bioloogiline materjal, ühtivad kannatanu A. Võsu kohtuarstliku ekspertiisi järeldusega, et labakäe pihkmisel pinnal olev haav võis tekkida lõikeriista toimel, milleks võis olla noa lõiketera, sellest käega haaramisel enesekaitse hetkel. Kohtu arvates nimetatud asjaolude pinnal võib tulla järeldusele, et mitte kannatanu ründas teist kannatanut või D. Kalugat, vaid kannatanu A. Võsu pidi ennast kaitsma ründe eest, mis oli toime pandud torkelõikevahendiga, milleks on nimetatud nuga. Ülaltoodud tõenditega ühtib D. Kaluga kainenemisele toimetamise protokoll, millelt nähtub, et vähealt visuaalselt ei ole kehavigastusi D. Kalugal tuvastatud. Nimetatud protokollis, samuti kahtlustatava kinnipidamisprotokollis ei ole andmeid selle kohta, et D. Kalugal oleks avastatud isiku läbivaatusel värskete kehavigastuste olemasolu või sellele viitavaid jälge. 26 Juba viidatud Riigikohtu lahendis 3-1-1-8-10 p 10 rõhutatakse, et kaudsel tõendil on tähendus, kui see võimaldab teha olulisi järeldusi kuriteoga seotud muude asjaolude kohta, kusjuuures „See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.“ Kohus leiab, et tuginedes kõigepealt DNA ekspertiisiaktiga tuvastatud asjaioludele kogumis sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistaja N. Smirnova ütluste, kainenemisele toimetamisele ja kinnipidamisprotokollidega on võimalik teha olulised ja tõsikindlad järeldused kuriteo asjaolude suhtes. Kohtul ei ole piisavalt tõsiseid andmeid, et kuritegu on toime pandud muu isiku poolt. Tuleb tunnistada, et kohtuliku arutamise käigus on saadud andmeid, mille alusel võib tekkida kahtlus, et sündmuskohal võis käia ka muu isik. Kahtlusele annab aluse sõrmejälg, mis on jäetud viinapudelile, mille (sõrmejälje) kuuluvus ei ole tuvastatud. Teine moment on jahinoa (pakend nr 2) avastamine kannatanute korteris, köögis kuivatusalusel. Kannatanu N. Hunt avaldas kohtuistungil, et sellist nuga ei ole ta varem oma vanemate korteris näinud. Samuti DNA ekspertiisiaktist nähtub, et noalt ei ole avastatud verd, kuigi käepidemelt ja noateralt võetud proovist, mis ei sisalda verd, saadi DNA segaprofiil. Saadud bioloogiline materjal ei ole seostatav D. Kalugalt, A. Evstifeevilt, A. Dmitrijevilt ja V. Võsult pärineva bioloogilise materjaliga. A. Võsult pärineva bioloogilise materjali sisaldumisest selle proovis ei saa teha järeldusi. Selle noalt verejälgede puudumine tähendab kohtu arvates seda, et see nuga ei ole kannatanutele kehavigastuste tekitamisega seotud. Antud kriminaalasja kohtulikul arutamisel on kohtu arvates peamiseks ülesandeks välja selgitada, kes on kannatanutele kehavigastusi põhjustanud. Kohus leiab, et ülalnimetatud asjaolud ei kummuta ega sea kahtluse alla kohtu poolt tehtav järeldus teo toimepanija isiku kohta. Ülaltoodud tõendite kogumiga leiab kohus tõendatuks järgmiste faktiliste asjaolude esinemist. 20.10.2009 ajavahemikus 10-14.20, Kohtla-Järvel Maleva 15-31 asuvas korteris, viibides joobeseisundis lõi Dmitri Kaluga noaga kannatanu Vladimir Võsu rindkere ja kaela piirkonda, tekitades talle 3 torke-lõikehaava, sh surma põhjustanud rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav koos vasaku kopsu vigastusega. Samuti Dmitri Kaluga lõi ühe korra noaga kannatanu Aleksandra Võsu rindkere piirkonda, tekitades talle haav parema labakäe pihkmisel pinnal üleminekuga pöidla pihkmisele pinnale ja rinnaõõnde tungiv haav rindkere eespinnal paremal, mis, ohustades elu selle tekitamise momendil, põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. 27 Kohus leiab, et Dmitri Kaluga tegevus oli suunatud kahe isiku surma tekitamisele. Kohtu arvates on piisavalt alust järelduseks, et kannatanutele eluohtliku kehavigastuste põhjustamine on toime pandud konkreetse ajavahemiku kestel, mille täpsemat kestvust ega täpsemat kellaaega tuvastada ei õnnestunud, ja ajahetkel, kui D. Kaluga viibis kannatanute korteris. Kohtuliku arutamise käigus ei olnud tuvastatud asjaolusid, mille alusel oleks kohtul tekkinud veendumus, et kannatanu V. Võsu eluohtliku kehavigastuse põhjustamine oleks kannnatanu A. Võsule eluohtliku kehavigastuse tekitamisest ajaliselt niivõrd eraldi seisnud, et tuleks rääkida kahest eraldiseisvat kuriteost. Kuritegu oli toime pandud kahe isiku suhtes samal viisil - noaga löömine rinna piirkonda, mõlemal korral kopsu vigastusega, ühe ja sama noaga, ühes korteris. Kuriteo toimepanemise ühine viis ja sama koht viitavad kohtu arvates sellele, et süüdistatatav tegu on vaadeldav ühe teona. Kuna üks tapmisest, nimelt kannatanu A. Võsu puhul, jäi katsestaadiumile, tuleb Dmitri Kaluga tegu kvalifitseerida kahe inimese tapmise katsena

§ 114p 3-25 lg 2 alusel.

Kohus leiab, et D. Kaluga tegu, kahe inimese tapmine, mis jäi katsestaadiumile, on toime pandud otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokkoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus märgib, et tahtlusest inimese surma tekitamisele võib teatud asjaoludel teha järelduse juba välise teopildi alusel. Sellele on viidatud Riigikohtu lahendis 3-1-1-128-06: „7. Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et

§-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui

§ 118p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis.

See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Kannatanu A. Vüsu kohtuarstliku ekspertiisiaktist ja surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtub, et mõlemale kannatanule olid tekitatud rinnaõõnde tungivad haavad. Kannatanu V. Võsu puhul vigastas rinnaõõnde tungib torke-lõike haav ka vasaku kopsu, millele järgnes masssiivne sisemine verejooks, mis oligi otseseks surma põhjuseks. Ka kannatanu A. Võsi puhul 28 vigastas rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav kopsu. Eksperdi arvamusel mõlemal kegavigastused on ohtlikud selle tekitamise momendil. Keskmiste teadmistega inimesele on selge, et rinna piirkonnas paiknevad sellised elutähtsad organud nagu süda, kopsud, mille vigastamine kutsub esile verejooksu ja väga suure tõenäosusega võib kaasa tuua inimese surma. Kannatanutel ei olnud seljas vastupidavamaid riideid, mis võiksid noalööki leevendada. Lüües noaga, mille tera lauis on vähemalt 2,5 cm ja tera pikkus 13.5 cm, rinna piirkonda, teadis D. Kaluga, et ta põhjustab kannatanutele surma, ja vähemalt möönis seda. Süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine tähendab, et isik soostub, lepib asjaolu saabumisega. Kohus leiab, et D. Kaluga möönis kannatanute surma saabumist, kuna pärast eluohtlike kehavigastuste tekitamist lahkus ta sündmuskohalt jättes kannatanud abita. Kohus märgib, et antud kurioteo puhul ei ole kohtuliku arutamise käigus õnnestunud tuvastada teo motiiv, ajend ning kuritegelike aktide täpsemat kulgu ja ajalist vastastikust asetsemist. Süüdistatava D. Kaluga ütlused on tõendite kogumist välja jäetud. Kannatanu A. Võsu ei olnud kohtus ülekuulatud. Selle kohta, kas antud kuriteogu oli toime pandud seoses röövimisega, ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Kohtuliku arutamise käigus ei leidnud kinnitust asjaoludele, et D. Kaluga nõudis kannatanult pangakaardi ja PIN-koodi nimetamist ja viimane ei olnud sellega nõus. Selle kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi lubatud ja usaldusväärset tõendit. Kohus on juba selgitanud, miks kannatanu N. Hundi andtud ütlused asjaoludest, millest ta sai teada oma emalt kannatanu A. Võsult, on ebausaldusväärne tõend. Samuti ei leidnud kohtuliku arutamise käigus kinnitust, et pärast tapmise toimepanemist röövis D. Kaluga korterist rahakoti ja mobiiltelefoni. Usaldusväärselt tuvastatud ainult see, et kannatanu N. Hunt sai rahakoti ( milles oli ka kannatanu V. Võsu pangakaart) ühe poemüüja käest. See poemüüja tuvastatud ei ole ega ülekuulatud. Mobiiltelefoni kohta on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud ainult see, et 21.10.2009 D. Kaluga andis mobiiltelefoni tunnistaja P. Tšernovile, kes andis mobiiltelefoni IMEI-koodiga 355383001624486 uurijale välja. Mobiiltelefon ei ole asitõendina kohtueelse uurimise käigus vaadeldud. Jälitusprotokollist lk 285 nähtub, et et kannatanule kuuluv telefoni IMEI-kood on 355383001624480 numbriga 5362824. Ei ühti IMEI-koodi viimased numbrid, mis võib olla seotud protokolli vormistamise veaga. Sellest tulenevalt leiab kohus tuvastatuks, et P. Tšernov sai D. Kalugalt kätte kannatanule V. Võsule kuulunud mobiiltelefoni. Kohtul ei ole andmeid, et mobiiltelefon ja rahakott oleks korterist röövitud. Ei ole andmeid, kas mobiiltelefoni korterist võtmine oli seotud tapmisega. Kas 29 mobiiltelefoni hõivamine toimus enne või pärast tapmist, avalikult või salajaselt. Kohtul ei ole faktilist materjali sisadavaid tõendeid, mille alusel oleks kohtul võimalik anda teole õigusliku hinnangu. Kaitsja palus tunnistada oma kaitsealust süüdi varguses toimepanemises, sest süüdistatav tunnistab kannatanule 9000 krooni sularaha võtmist pangaautomaadist. Kohus tuletab meelde, et süüdistatav jäi positsioonile, et kannatanu andis talle pangakaardi ja PIN-koodi vabatahtlikult viina ostmiseks; D. Kalugale oli lubatud võtta arvelt 500 krooni võla katteks ja veel raha viina ostmiseks; D. Kaluga tunnistas, et ta võttis ilma kannatanu nõusolekuta kogu arveloleva rahasumma – 9000 krooni. Kohus märgib, et sel juhul tuleks rääkida omastamisest

§ 201

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest, kuna kaitseversiooni kohaselt oli pangakaart ja PIN-kood D. Kalugale kannatanule poolt vabatahtlikult usaldatud ja saadud nõusolek kasutada arvel olevat raha osaliselt (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-83-07, mis põhjalikult käsitleb omastamise temaatikat, eriti pp 14,15). Vargusega tegemist on siis, kui toimub valduse tegelik murdmine. Kohus leiab, et antud juhul ei toimunud valduse murdmist, sest kaitseversiooni kohaselt süüdistatav sai kannatanult nõusoleku raha võtmiseks. Peale kaitseversiooni ei ole kohtul muid andmeid. Süüdistus raha omastamises ei ole D. Kalugale esitatud. Samal ajal süüdistuses on kirjeldatud D. Kaluga pooolt toimepandud tegu - 20.10.2009 ajavahemikul 14.59 kuni 15.07 pangakaardi abil võttis D. Kaluga kannatanu Vladimir Võsu arvel Kohtla-Järvel Lehola 18 asuvast sularahaautomaadist raha summas 9000 krooni. Kohus leiab, et ei raskendata antud D. Kaluga olukorda, kui kohus annab teole õigusliku hinnangu, mis on erineb süüdistuses esitatud hinnangust. Kohus leiab, et D. Kaluga tegu, mis seisnes selles, et, olles varem karistatud avaliku varguse toimepanemise eest Ida-Viru Maakohtu 13.01.2000 kohtuotsusega, karistus ei ole kustunud, 20.10.2009 ajavahemikul 14.59 kuni 15.07 pangakaardi abil võttis D. Kaluga kannatanu Vladimir Võsu arvelt Kohtla-Järvel Lehola 18 asuvast sularahaautomaadist raha summas 9000 krooni, tuleb kvalifitseerida

§ 201

lg 2 p 1 alusel, omastamine ehk valduses oleva võõra vallaasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramine isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise või varguse. Kohtuliku arutamise käigus D. Kaluga avaldatud teo omaksvõtu, kannatanu N. Hundi ütluste ning Swedbanga vastusega on tuvastatud, et D. Kaluga sai tegelikusse valdusse kannatanule kuuluv rahasumma, mis oli algul kannatanu arvel. Valduse saamine toimus jägneval viisil. Kannatanu andis süüdistatavale pangakaardi ja PIN-koodi, samuti lubas talle võtta arvelt raha summas 500 krooni ja veel sama palju raha, mis läheb viina ostmiseks. Pangakaardi ja PIN-koodi üleandmisega kinnitas kannatanu D. Kaluga õigust käsitada arvel olevat summat arvestades kannatanu poolt seatud piirangut. D. Kaluga kannatanu tahte vastaselt võttis raha summas 9000 krooni, mis on 30 ebaseaduslik. Sellise teoga pööras D. Kaluga talle usaldatud vara, pangaarvel oleva rahasumma, enda kasuks. Kohus leiab, et antud kuritegu oli toime pandud otsese tahtlusega. D. Kaluga teadis, et ta teistab süüteokkosseisule vastava asjaolu, ja tahtis seda. D. Kaluga tunnistas, et tahtis raha ja kulutas rahasumma alkoholi tarvitamisele. Süüteo õigusvastasus Kohus ei tuvastanud ühtegii asjaolu, mille esinemisel oleks süüdistatava teo õigusvastasus välistatud. Süüdistatav ei tegutsenud hädakaitse teostamisel või hädaseisundis. Isiku süü Kohus leiab, et Dmitri Kaluga on talle esitatud

§ 114

p 3 - 25 lg 2 ja § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi arvestades

§ 32ja 33 sätestatut, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Dmitri Kaluga ei olnud või ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima või sellline võime oleks oluliselt piiratud

§ 35

mõttes seoses kas vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäirega. KOHTU MEETMED Karistus Kohus leiab, et Dmitri Kaluga tuleb süüdi tunnistada

§ 114

p 3 – 25 lg 2, samuti

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja karistada vastavalt seadusele. Vastavalt

§-le 56 karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Dmitri Kaluga karistust raskendavaks asjaoluks on raske tagajärje põhjustamine

§ 58p 8 mõttes.

Kohtuliku arutamise käigus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti pinnalt on tuvastatud, et trauma saamise järgselt arenes kannatanu Aleksandra Võsul ägedakujuline ajutine psüühikahäire – orgaaniline amnestiline sündroom. Kannatanul esinevad olulised mäluhäired. Kohus nõustub prokuröri 31 arvamusega, et kuriteo selline tagajärg- psüühikahäire arenemine- ei ole hõlmatud

§ 114

p 3 järgi ettenähtud kuriteo koosseisuga.

§ 114

p 3 mõttes on koosseisuliliseks raskendavaks asjaoluks teo toimepanemine kahe inimese suhtes. Kohus leiab, et saabunud tagajärg on raske, kuna selline psüühikahäire halvendab oluliselt kannatanu füüsilist seisundit ning kahjustab oluliselt tema elukvaliteeti. Ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanul on raskusi tavaliste andmete töötlemisega, on märgata intellektuaalsete võimete alanemist, mis ei ole seotud eaga. Süüdistatav pani toime kaks kuritegu: esimese astme isikuvastane kuriteo, mille korvamatuks tagajärjeks on inimese surm, ning teise astme varavastane kuritegu, mille tagajärjeks on materiaalse kahju saabumine.

§ 114näeb ette karistusena vangistuse 8-20 aastat või eluaegse vangistuse.

Prokurör taotles karistada süüdistatavat vangistusega 18 aastat. Keskmine karistuse määr on 14 aastat vangistust.

§ 201lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani.

Keskmine karistuse määr on seega 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse määra valimisel lähtub kohus ka siseveendumusest ja leiab, et tapmise eest karistuse mõistmisel tuleb lähtuda mitte sanktsiooni alammäärast, vaid selle keskmisest, kuna tegemist on ühe raskeima ja kahjuks piisavalt sageli esineva kuriteoga. Kohus leiab, et Dmitri Kaluga võib karistada

§ 114p 3 – 25 lg 2 järgi vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras.

Kohus peab oluliseks seda, et karistamisel edastatakse süüdlasele ühiskonna sõnumi, et tema süütegu karistamiseta ei jää. Seega rahuldatakse ühiskonna ootusi ja kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistamine oleks isikule mõjuavaldav. Dmitri Kaluga ei tunnistanud ennast tapmises süüdi. Iseenesest ennast süüdi mittetunnistamine ei pea süüdistatava olukorda karistuse mõttes oluliselt raskendama, sest süüdistataval on õigus ennast kaitsta, muuhulgas ka süüd mitte tunnistades. Seega ei ole puudub karistust kergendav asjaolu - kahetsus. Raskendava asjaolu olemasolul on põhjendatud, et karistuse määr on keskmisest määrast suurem. Kohus märgib, et isiku karistamise aluseks on tema süü (

§ 56

). Seega, karistatakse konkreetse teo eest ja alles siis võetakse arvesse süüdistatava isikut. Karistuse mõistmine on tegupõhine. Süüdistatava isik tuleb esikohale karistuse määramisel alaealisele süüdistatavale. Sellele on osutanud Riigikohus oma praktikas. Tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones 32 isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus aga teistsugune - karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus.“ Kohus leiab, et arvesse võtta tuleb ka sedagi, et antud kuritegu, kahe inimese tapmine, jäi katsestaadiumile ehk teise kannatanu surm ei ole saabunud. Seega koosseisuline tagajärg on kergem kui see oleks lõpuleviidud kuriteo puhul. Kohus arvestab, et D. Kaluga poolt toimepandud

§ 201

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegu on teise astme üheepisoodiline kuritegu, millega tekitatud kahju on 8500 krooni. Kohus leiab, et D. Kalugat ei saa karistada rahalise karistusega, sest ta on varem 5 korral kriminaalkorras karistatud isik, ja isegi vangistusega seotud karistused ei suutnud isiku mõjutada seadusekuulekalt elada. Samuti on ta korduvalt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, ükski nendest ei ole tasutud. Rahalise karistusega karistamine ei vastaks sel juhul eesmärkile mõjutada isiku edaspidi hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et D. Kalugat tuleb karistada

§ 201

lg 2 p 1 järgi vangistusega, ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava isikut. D. Kaluga on varem seitsmel korral kohtulikult karistatud, väärteokorras oli ta karistatud 14 korral. Ka varem on D. Kaluga toime pannud esimese astme isikuvastase kuriteo, mille eest oli ta süüdi tunnistatud ja karistatud pikaajalise vangistusega. D. Kaluga on toime pannud mitmeid varavastaseid kuritegusid, mille eest on ta süüdi tunnistatud 1997. ja 2000. aastal. 2007. aastal tunnistati ta süüdi

§ 121

ja 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises – kehaline väärkohtlemine ja kelmus. Kohtu arvates näitab D. Kaluga elukäik, et uue esimese astme kuriteo toimepanemine ei olnud tema elu üksikjuhtum vaid elukäigu loogiline tulemus. D. Kaluga puhul on tegemist isikuga, kes eirab pidevalt ühiskonnas kehtivaid reegled pannes toime väär- ja kuritegusid, tema suhtumine seadustesse on üleolev. D. Kaluga on ohtlik, sest ta on kolmel korral toime pannud isikuvastased kuriteod, kahel korral rasked. Kohus leiab, et D. Kalugat tuleb karistada

§ 114p 3 – 25 lg 2 alusel vangistusega 16 aastat.

Kohus leiab, et D. Kalugat tuleb karistada

§ 201

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.

§ 64alusel tuleb D.

Kalugale mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

§ 68

alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aega alates 23.10.

1. 33 Tsiviilhagi Kohtueelse uurimise käigus esitas kannatanu N. Hunt tsiviilhagi summale 19000 krooni: 9000 krooni raha aumma, mis oli varasstatud tema isa pangaarvelt ning 10000 krooni matusekulud lk 256-
2. Matusekulusid kinnitavaid dokumente ega muid tõendid esitatud ei olnud. Kohtuliku arutamise käigus vähendas kannatanu tsiviilhagi summa 14000 kroonile, millest 5000 krooni on matusekulud, 9000 krooni varastatud raha. Matuselukusid kinnitavaid dokumente ega tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kannatanu avaldas, et Ohvriabikeskus on talle matusekulusid hüvitanud avalduse alusel summale 7000 krooni. Kõik arved, tšekid ja kviitungid olid esitatud Ohvriabikeskusele. Süüdistatav D. Kaluga ei tunnista ennast tapmises süüdi. Kohus on kohtuliku arutamise käigus tuvastanud, et D. Kaluga pani toime kahe inimese, A. Võsu ja V. Võsu surma põhjustamise, mis jäi katsestaadiumile, sest kannatanu A. Võsu surm ei ole saabunud. Süüdistatav ei vaidlustanud kohtuliku arutamise käigus, et 20.10.2009 võttis ta sularahaautomaadist raha summas 8500 ilma kannatanu nõusolekuta. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule ( kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik ( kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1,2 ja 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu surma põhjustamisega; kannatanule tervisekahjustuse tekitamisega; …kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 6 sätestab, Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 129 lg 1 sätestab, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisests tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuri ravikulud ning töövõimetusest tekkinud kahju. Riigikohtu praktika kohaselt, kriminaalmenetluses on lahendatavad nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüsitamise nõuded ( 12.05.2009 Riigikohtu määrus 3-1-1-41-09). Tsiviilasjas Riigikohtu lahend 3-2-1-85-08: 34 „
3. Kolleegium jääb oma varem avaldatud seisukohtade juurde ja selgitab, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 130 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (vt Riigikohtu
4. aprilli
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p-d 13 ja 14).“ Kohus leiab, et D. Kaluga omaksvõtu, kannatanu ütluste ja Swebbanga vastusega on tõendatud, et D. Kaluga tekitas kannatanule N. Hunt, kes on tapetud Vladimir Võsu tütar ja kellel on pärimusseadusest tulenev õigus kahju hüvitamisele, kahju summale vähemalt 8500 krooni. Kannatanu V. Võsu arvelt oli võetud rahasumma 9000 krooni. Ei ole millegagi ümber lükatud D. Kaluga väide, et kannatanu lubas talle võtta arvelt 500 krooni võla katteks. Kohus leiab põhjendatuks tsiviilhagi rahuldamist summale 8500 krooni. Kohus leiab, et kannatanu ei esitanud kohtule ühtegi tõendit matusekulude kohta. Samal ajal kannatanu selgitas, et tõendid olid esitatud Ohvriabikeskusele. Talle hüvitati kulud summas 7000 krooni. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi summale 5000 krooni, matusekulud, ei ole millegagi tõendatud. Kannatanu ütlustest tulenevalt ei ole välistatud, et matusekulud olidki tegelikult 7000 krooni, sest sellele summale on kannatanul olnud esitada Ohvriabikeskusele kulusid kinnitavad dokumente. 5000 krooni nõide osas jätab kohus esitatud tsiviilhagi rahuldamata. Kohus leiab, et kannatanu tsiviiklhagi on põhjendatud summas 8500 krooni, mis kuulub väljamõismisele kahju tekitanud isikult ehk Dmitri Kalugalt. Kohtukulud, asitõendid ja tõkend KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Antud juhul see on Dmitri Kaluga. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 3,4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: ekspertiisi tegemise kulud üldsummas 56913 krooni, kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest summas 35 5976 krooni, kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest 15600 krooni, toimiku paljundamise kulud summas 228.20 krooni, sundraha 10875 krooni ( 2,5 alampalka, 2009 aasta alampalk on 4350 krooni). Need kriminaalmenetluskulud tuleb välja mõista Dmitri Kalugalt. Asitõendite hulgas olevad kannatanu Vladimir Võsu riided - särk ja džemper, samuti taskukalender ja märkmik - tuleb hävitada või töödelda KrMS § 126 lg 1 ja lg 3 p 4 alusel, sest need on kohtu arvates väärtusetud asjad. Asitõendid – kannatanu A. Võsu rahakott kaks pangakaarti, kannatanu V. Võsu mobiiltelefon Nokia - tuleb tagastada kannatanu Natalja Hundile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Asitõendid – kaks kotti isiklike asjadega- tuleb tagastada Dmitri Kalugale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Dmitri Kaluga viibib vahi all alates 23.10.
6. Ta on käesoleva kohtuotsusega süüdi tunnistatud ja karistatud 16-aastase vangistusega. Tõkendi muutmiseks kohus alust ei näe. D. Kaluga puhul on jätkuvalt KrMS § 130 lg 2 sätestatud vahistamisealus olemas. D. Kaluga on varem kohtulikult karistatud isik nii varavastaste kui ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega on kohtule piisavalt alust arvata, et vabaduses viibides võib ta uusi kuritegusid toime panna. Karistusjärgne kinnipidamine Süüdistusaktis on märgitud, et D. Kaluga puhul on olemas

§ 87-2 lg 4 p 1-3 sätestatud alused karistusjärgse kinnipidamise kohaldamiseks. Kr

MS § 306 lg 1 p 7-1 näeb ette, et kohtulahendi tegemisel peab kohis lahendama, kas süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset kinnipidamist.

§ 87

-2 lg 4 p 1 kuni 3 sätestab, et varem ühel korral vangistusega karistatud isiku suhtes võib kohus kohaldada karistusjärgset kinnipidamist, kui isik mõistetakse süüdi

-u 9.peatüki 1. jaos (

§ 114

) nimetatud kuriteos, , mille eest ettenähtud karistuse ülemmäär on vähemalt 5 aastat või eluaegne vangistus, mille eest kohus karistab teda vähemalt 3-aastase vangistusega; süüdimõistetut on varem ühel korral karistatud 9.peatüki 1., 2., 6., 7. jaos nimetatud kuriteo eest ja isik on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe aasta vangistust; arvestades süüdimõistetu isiku, tema varasemat elukäiku, kuritegude toimepanemise asjaolusid on alust arvata, etn isik paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi

§ 87-2 lg 2 p 1 nimetatud kuritegusid.

Kohus leiab, et Dmitri Kaluga vastab karistusjärgse kinnipidamise tingimustele. Dmitri Kaluga on varem viiel korral reaalse vangistusega karistatud isik. Praegu mõistetakse ta süüdi

§ 114

alusel, mis paikneb

-u

1. peatüki
2. jaos. 36 D. Kaluga on varem ära kandnud 7-aastase 2-kuulise 26-päevase vangistuse KrK § 107 lg 1 alusel, milele vastab

§ 118

, mis paikneb

-u

1. peatüki
2. jaos. Kohtul on alust arvata, et D. Kaluga võib toime panna uusi 9.peatüki
3. ja
4. jaos nimetatud kuritegusid. D. Kaluga on isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest varem kahel korral süüdi tunnistatud. Osa oma elust, umbes 15 aastat, on D. Kaluga veetnud vangistuses. Vabaduses viibides pani ta toime hulgalisi väärtegusid, mis hõlmab alkoholi tarvitamist, avaliku korra rikkumisi, mootorsõiduki joobes juhtimist ja pisivargusi. D. Kaluga ei omanud kindlat töökohta ega püsivat sissetulekut. See annab kohtule aluse järelduseks, et D. Kalugal esineb kuritegelik kalduvus. Tema suhtes on karistusjärgne kinnipidamine põhjendatud. Kohtunik Inna Kirsipuu Rahvakohtunik Marje Vist Rahvakohtunik Tiia Nelk