Obsah (9)

§ 444§ 407§ 138§ 144§ 172§ 4842§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2023.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kostjale X’le olid hagimaterjalid (sh hageja 16.10.2023 esitatud alternatiivne nõue) väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 06.11.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt (27.11.2023) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
2. Vastavalt 03.05.2023 (muudetud 16.10.2023) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus kohustas 23.05.2023 määrusega hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
3. Hageja taotlusel kohustas kohus 12.07.2023 kohtumäärusega Inbank AS-i esitama tõendid selle kohta, et Inbank AS on enne lepingu nr C85007075231 sõlmimist omandanud teabe, mis võimaldab hinnata, kas X (isikukood xxxxxxxxxxx) oli võimeline krediidi lepingus 2 kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hinnanud tema krediidivõimelisust, sh kontoväljavõtet.
4. Hageja poolt 12.06.2023 ja 17.08.2023 ning Inbank AS poolt 26.07.2023 esitatud andmete alusel oli kohus esialgsel seisukohal, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud, st hageja esitatud andmed ei ole piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud.
5. Kohtu hinnangul ei ole hageja ja esialgse krediidiandja esitatud asjaolud ja tõendid piisavad kinnitamaks asjaolu, et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses, samuti tuleneb tõenditest, et kostja ei olnud krediidivõimeline ning esinesid ohumärgid, mida krediidiandja otsustas ignoreerida. Tõenditega ei ole kooskõlas Inbanki selgituse (dtl 189) kokkuvõte, mille kohaselt kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.
6. Kohus tuvastab, et krediidiandja on teinud positiivse otsuse (dtl 195) olukorras, kus koond „tulemus“ kajastas teavet, et kostja on liiga vähe kinnitatud sissetulekuid („too few verified incomes“), liiga vähe makseid viimase 6 kuu jooksul („too few payments in last 6 m“), madal sissetulek riskantse profiiliga („low income with risky profile“), tegemist on välismaise kliendiga ilma piisava sissetulekuta („customer from abroad with insufficient income“), ja et sissetulek on madal („low income“).
7. Seega on ilmne, et krediidiandja süsteem andis vähemalt 5 hoiatust, mille kohaselt kostja ei olnud piisava sissetulekuga isik. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline laenulepingu igakordsel muutmisel.
8. Kuivõrd kohtu hinnangul ei olnud hageja nõue selge, kohustas kohus 06.10.2023 hagejat täpsustama haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 16.10.
10. Hageja esitas 16.10.2023 muudetud hagiavalduse, milles selgitas, et kostja kasutas kogu perioodi jooksul krediiti summas 2200,33 eurot ning tegi tagasimakseid kogusummas 775,52 eurot. Arvestades kostja tagasimakseid põhinõude katteks ei saanud lepingut 27.09.2022 kehtivalt üles öelda, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja kolme üksteisele järgneva osamaksega võlgu. Kostja oli tagasimaksetega viivituses alates 05.04.2023 osamaksest. Seega sissenõutavaks muutunud põhiosa 05.10.2023 seisuga on summas 1126,57 eurot ning kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 775,52 eurot, on kostja võlgnevuse suuruseks 351,05 eurot (1126,57-775,52).
11. Kohus asub seisukohale, et hageja alternatiivne nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab selle summas 351,05 eurot.
12. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 351,05 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Kohus jättis hageja tulevikku suunatud nõude 29.11.2023 kohtunõudega käiguta ja kohustas hagejat esitama selge nõude arvestus, st nõude sissenõutavaks muutumise aeg ja sissenõutavaks muutuvad summad.
13. Hageja kohtunõuet ei täitnud. Hageja 04.12.2023 vastuses toodud taotlus „Mõista kostjalt X hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingus sätestatud tingimuste kohaselt, st igakuiselt 3% krediidilimiidi summast 1500 (1500 x 3% = 45,00 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.“ ei ole õiguslikult selge, hageja ei ole esile toonud nõude sissenõutavaks muutumise aega ega sissenõutavaks muutuvaid summasid. Kuivõrd nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus tulevikku suunatud nõude

§ 407lg-le 6 tuginedes rahuldamata.

3 14. Hageja esimese alternatiivina 04.12.2023 menetlusdokumendi resolutsiooni punktides 25 esitatud nõude jätab kohus

§ 407

lg-le 6 tuginedes rahuldamata, sest nõue ei ole VÕS § 4034 lõikest 7 tulenevalt õiguslikult põhjendatud.

1. Hageja on kohtule esitanud ühes 03.05.2023 hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot ning õigusabikulud summas 338 eurot ilma käibemaksuta (s.o 2 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot.
2. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 350 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 350 eurot. 17. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas

§ 144punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt

§ 172

lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9).

See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 484 2 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista

§ 4842

alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. 18. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks järgmiste menetluskulude väljamõistmist kostjalt: riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning tulenevalt

§ 175lg-st 1 õigusabikulud summas 120 eurot.

Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda peab kohus mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisel ja kohtusse esitamisel 1 tund ning hageja lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Vastavalt eeltoodule ei pea kohus võimalikuks mõista kostjalt välja õigusabikulusid suuremas summas kui 120 eurot. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni /---/.“. 19. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 490 eurot (350 + 20 + 120) tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

20.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude 4 kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 5