Obsah (9)

§ 477§ 480§ 371§ 618§ 663§ 667§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-16454 Tsiviilasi X avaldus Y

) § 480 lg 1 alusel muuta. Ema palus määrust muuta selliselt, et kohtumised isaga toimuksid üks kord nädalas nädalavahetusel (laupäeval) kestusega kaks tundi lapse kodus. Samuti tuli muuta poolte ühist hooldusõigust ning anda hooldusõigus lapse tervisega seonduvates küsimustes perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 alusel üle emale. Pooltel olid lapse tervisega seotud küsimustes ületamatud erimeelsused ning arvestades nende pikaajalisust, oli ilmne, et need ei lahene tulevikus. Maakohtu määrus

1. Maakohus jättis 28.11.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmata. Asjaosaliste suhtes kehtis jõustunud kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskord. Ringkonnakohtu 03.01.2023 määrusega määrati eelnimetatud suhtluskord sundtäidetavaks. Lapse ema ei olnud lahenditega rahul. Käesolevalt esitas ema
2. aastal teist korda avalduse kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks. Eelmise avalduse esitas ema paar kuud pärast ringkonnakohtu lahendi jõustumist ja käesoleva avalduse paar päeva pärast eelneva avalduse läbivaatamata jätmise määruse jõustumist. Esimeses avalduses suhtluskorra muutmiseks argumenteeris lapse ema, et suhtluskord on lapse jaoks liialt intensiivne ning kahjustab oluliselt lapse tervist. Ema märkis, et isa ei arvesta lapse haigusest tingitud eripäradega, kahjustades aktiivselt lapse heaolu ning kuivõrd suhtluskorra kindlaksmääramise aluseks olnud asjaolud muutusid vahepeal oluliselt, tuli ringkonnakohtu 03.01.2023 määrust muuta. Viidatud kohtuasi lõppes läbivaatamata jätmisega, sest ema võttis oma avalduse tagasi. Kohtumäärus avalduse 2 tagasivõtmise vastuvõtmise ja menetluse läbivaatamata jätmisega lõpetamise kohta jõustus 18.11.
3. Vaatamata avalduse tagasivõtmisele esitas lapse ema sisuliselt kohe (21.11.2023) kohtule uuesti sama avalduse, mille põhjendused kattusid esimese avalduse põhjendustega. Ema kasutas oma menetlusõigusi pahauskselt ja tegeles n-ö forum shoppinguga, püüdes leida asja teistsuguseks lahendamiseks endale sobivat kohtunikku. Tuvastatud asjaolude pinnalt nähtus, et juba eelnevas jõustunud kohtulahendiga lõppenud suhtluskorra vaidluses käsitleti lapse tervist ja asjaolu, et lapse isa ei arvesta väidetavalt lapse haigusest tuleneva eripäraga. Eelnevates menetlustes arutati põhjalikult lapse terviseküsimusi ja suhteid isaga ja kohtu hinnangul ei toodud uues avalduses esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse vaidluse uuesti läbi vaadata. Ema esitles lapse raevu ja eneseagressiivsust justkui uut asjaolu, kuid ta esitas juba varasemates menetlustes tõendid, milles viidati lapse eneseagressiivsusele. Ema esitas pärast 15.09.2020 suhtluskorra kindlaksmääramist järgnevates menetlustes väite, et senisest oluliselt intensiivsema suhtluskorra rakendamine tõi kaasa lapse tervise olulise halvenemise. Tegemist oli sisuliselt sama väitega, mis esitati käesolevalt. Seega tugines ema sisult samadele mittemuutunud asjaoludele, ei olnud nähtavalt rahul sellega, kuidas kohtud eelnevalt olukorda hindasid ja soovis asja uuesti arutada. Eeltoodust tulenevalt keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest suhtluskorra muutmise nõude osas. Käesolevale avaldusele lisandus võrreldes eelneva suhtluskorra muutmise nõudega uus nõue, milles lapse ema palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse tervise ja tervishoiuteenustega seotud küsimustes. Tegelikult oli ka vastav nõue juba kohtu menetluses ja selles osas tehti ringkonnakohtu poolt jõustunud lahendid tsiviilasjas nr 2-19-
4. Esmalt leiti 15.09.2020 määruses, et tervise küsimuses puudusid vanematel erimeelsused määral, mis tingiksid selles osas hooldusõiguse lõpetamise. 03.03.2023 lepitusmenetluse lahendis leiti, et ema tugines endiselt sisult samadele asjaoludele, millele ringkonnakohus andis hinnangu juba 15.09.2020 määruses. Maakohus ei näinud uue avalduse pinnalt seda, kuidas asjaolud selles küsimus vahepeal muutunud oleksid. Käesolevas avalduses ei toonud ema välja ühtegi asjaolu, millest nähtuksid vanemate erimeelsused, mis takistaksid lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse teostamist ja hoolduskohustuse teostamist lapse terviseküsimustes. Eeltoodust tulenevalt keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest ka ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude osas. Määruskaebus
5. Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja kohustada maakohut võtma avaldus menetlusse. Avaldus esitati lapse huvidest lähtuvalt ning asjaolu, kas ema oli eelnevate lahenditega rahul, oli asjassepuutumatu. Ekslik oli kohtu etteheide, et ema püüdis leida asja lahendamiseks sobivat kohtunikku. Maakohtu seisukoht, et samu asjaolusid käsitleti eelnevates menetlustes, ei vastanud tegelikkusele. Ringkonnakohus tegi asjas nr 2-19-6559 määruse 03.01.
6. Lapse ema esitas viimati ringkonnakohtule seisukohti 24.10.2022 ja isa 18.11.
7. Seega andis ringkonnakohus õigusliku hinnangu tänaseks juba rohkem kui aastatagustele sündmustele. Paraku ei hinnanud kohus ka tookord lapse tervise halvenemisega seotud küsimusi, vaid lahendas asja teistsugustel põhimõtetel ja leidis, et määruse tegemise hetkel ei olnud teada, kuidas mõjub raske puudega ja muude terviseprobleemidega lapsele määrusega kehtestatud suhtluskord pikaajalisel rakendamisel. Kohtu hinnangul tuli asuda suhtluskorda rakendama selleks, et katsetada, kuidas see lapsele mõjub. Käesolevaga oli teada, et vaidlustatud suhtluskord tõi kaasa lapse tervise drastilise halvenemise
8. aasta aprillis ja juulis. Kohtul oli lapsega seotud hagita asjades

§ 477lg 5 kohaselt uurimiskohustus.

Maakohus oleks avalduse saamisel pidanud asjaolud välja selgitama enda initsiatiivil. Lapse ema tõi asjaolud kohtu ette, kuid kohus jättis need tähelepanuta. Alates 22.04.2023 halvenes lapse tervis 3 drastiliselt ning juulikuu teisest poolest toimus lapse tervises uus oluline tagasilangus. Laps hospitaliseeriti statsionaarselt korduvalt ning ta ei olnud võimeline eelkoolis ja lasteaias käima. Kuivõrd lapse tervislik seisund halvenes pärast suhtluskorra kindlaksmääramist oluliselt, tuli suhtluskorda

§ 480lg 1 alusel muuta.

Maakohtu vastupidine ekslik arusaam tõi kaasa olukorra, kus lapse tervise halvenemist peeti ebaoluliseks. Kohus pidi lähtuma eelkõige lapse huvidest ja seega tuli last kahjustavat suhtluskorda muuta. Kohus ei saanud võtta eelhoiakut, et selline kahjustamine ei olnud võimalik või õiguslikult relevantne. Sellised küsimused sai lahendada vaid menetluse käigus. Maakohtu põhjendustest ei olnud arusaadav, kas kohus jättis avalduse menetlusse võtmata

§ 371lg 2 p 1 või p 2 alusel.

Samuti ei käsitlenud maakohus

§ 480lg 1 ja § 618 probleeme.

Lapse ema tõi esile uued asjaolud, kirjeldades põhjalikult

1. aastal esinenud probleeme lapse tervises. Samuti esitas ema enda väidete kinnitamiseks tõendeid, mis pärinesid
2. aastast ja mis ei olnud kättesaadavad asja lahendanud eelnevatele kohtutele. Seega oli ainetu väita, et ema ei toonud esile uusi asjaolusid. Kohus ei saanud tõendeid hindamata oletada, et asjaolud ei olnud muutunud ning ilma avaldust menetlusse võtmata tõendeid hinnata. Ebatäpne oli maakohtu seisukoht, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise nõue lapse tervise ja tervishoiuteenustega seotud küsimuses oli eelnevalt kohtu menetluses. Kohus käsitles hooldusõiguse küsimusi viimati 15.09.
3. Lapse ema tõi kohtu ette, et vahepeal halvenes lapse tervis oluliselt ja mistahes koostöö lapse isaga ei olnud võimalik. Seega muutusid asjaolud vahepeal oluliselt ja avaldus oleks tulnud

§ 618alusel menetlusse võtta.

Tegemist oli asjaolude olulise muutumisega, millele kohus pidi andma sisulise hinnangu. Menetluse edasine käik 5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning saata asi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuivõrd ringkonnakohus ei saa kohustada maakohut avaldust menetlusse võtma. 7.

§ 371

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus vaatab

§ 477

lg 1 alusel hagita asju läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus saab tulenevalt

§ 477

lg-st 1 jätta lisaks hagile

§-s 371 sätestatud alustel menetlusse võtmata ka hagita menetluses esitatud avalduse, kui see ei ole vastuolus hagita menetluse olemusega (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 18). 8. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).

§ 371

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (RKTKm 01.02.2017, 3-2-1-146-16, p 9). 4 9. Hagita asjades tuleb arvestada ka

§-ga 480, mille lg 1 teine lause annab kohtule õiguse tühistada või muuta määrust, millel on kestev, mitte ühekordne toime, ning mille aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Hagita asjades on esmatähtis, et lahend oleks sisuliselt õige ja tegelikule olukorrale vastav, mistõttu on kohtule antud õigus määrus tühistada või seda muuta, kui senine regulatsioon enam ei toimi. Kestva toimega määruseks on mh määrus, millega on kindlaks määratud vanema suhtluskord lapsega. Asjaolude muutusega on tegemist siis, kui lahendi tegemise aluseks olnud faktiline olukord on olemuslikult teistsugune. Tegu peab olema asjaolude või olukorraga, mida eelmise lahendi tegemise ajal ei olnud olemas või ei saanud kohus nendega arvestada (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 21.1). Muutus peab olema toimunud pärast esialgse lahendi tegemist ning olema piisavalt oluline. 10. Käesoleval juhul esitas lapse ema avalduse suhtluskorra muutmiseks ja ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, põhjendusel, et suhtluskorra kindlaksmääramise aluseks olnud asjaolud muutusid vahepeal oluliselt. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, kuivõrd kohtu hinnangul ei nähtunud avalduse pinnalt asjaolude olulist muutumist. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel viitas maakohus

§ 371lg 2 p-le 1 ja 2.

11. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus avalduse ennatlikult menetlusse võtmata. Kui jõustunud kohtulahendiga on kindlaks määratud vanema ja lapse suhtluskord, siis saab vanem

480 lg 1 alusel esitada kohtule avalduse senise suhtluskorra muutmiseks või tühistamiseks. Sellise avalduse esitamisel peab vanem esile tooma ka muutunud asjaolud või õigusliku olukorra muudatuse, mis tema hinnangul tingib vältimatult varasema lahendi muutmise või tühistamise. Arvestades, et lapse ema tõi välja, et alates 2023. aasta aprillist on lapse tervis oluliselt halvenenud, võivad olla suhtluskorra määramise aluseks olevad asjaolud

§ 480lg 1 teise lause tähenduses oluliselt muutunud.

1. Samuti asus maakohus määruses asja sisuliselt hindama, mis ei ole menetlusse võtmise staadiumis lubatud. Riigikohus on selgitanud, et kui hagiavalduses toodud asjaoludel ei saa menetlusse võtmise üle otsustada tõendeid hindamata, tuleb asjaolud välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (RKTKm 13.02.2018, 2-17-8939, p 9). Seega tuleb maakohtul asja sisulisel läbivaatamisel välja selgitada, kas eelneva suhtluskorra määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ulatuses, mis annaksid aluse rahuldada käesolevalt esitatud avalduse suhtluskorra muutmiseks ja ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
2. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avalduse menetlusse võtmise saab otsustada maakohus, mistõttu jääb määruskaebus rahuldamata osas, milles avaldaja taotleb, et ringkonnakohus kohustaks maakohut avaldust menetlusse võtma.
3. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele. 15.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt (koosmõjus

§ 477

lg-ga 1) võib avaldaja avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 5