← Eesti

2-23-13798/9

Obsah (13)§ 236§ 371§ 363§ 340§ 168§ 667§ 3401§ 376§ 368§ 423§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-13798 Kohtuasi X hagi Mitte

) § 236 lg 2 alusel nõuda kostja seaduslikult esindajalt välja purjelaeva XXX rendileping. 1.

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
  2. a märtsis suulise töölepingu perioodiks
  3. märts 2022 –
  4. oktoober
  5. Töölepingu järgi kohustus hageja töötama 2-23-13798 kostja valduses oleva purjelaeva XXX pardal pootsmanina. Lisaks töötas hageja ka kostja juhatuse liikmele kuuluvas kohvikus YYY. Kostja kohustus hagejale maksma töö eest töötasu 1500 eurot, millelt on juba maha arvestatud seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Tasu tuli maksta kas hooaja lõpus, s.o
  6. oktoobril 2022, või vahepeal jooksvalt. Hageja alustas kostja juures purjelaeval XXX tööd
  7. märtsil
  8. 1.
  10. oktoobril 2022 teatas kostja hagejale, et soovib töölepingu päevapealt üles öelda.
  11. novembril 2022 kandis kostja seaduslik esindaja talle kuuluva Q MTÜ kaudu hageja pangakontole 2100 eurot selgitusega „Viikingilaeva toetusprojekt“. Täiendavalt tasus kostja hagejale
  12. novembril 2022 ja
  13. novembril 2022 sularahas 1000 eurot ning 900 eurot. Kokku on kostja maksnud hagejale töötasu 4000 eurot. 1.
  15. juunil 2023 esitas hageja avalduse töövaidluskomisjonile (TVK) saamata jäänud töötasu, töösuhtest tulenevate hüvitiste ja viivise väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon jättis
  16. augusti
  17. a otsusega hageja avalduse rahuldamata. Hageja TVK otsusega ei nõustu. 1.
  18. Hageja leiab, et tal oli kostjaga töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 tähenduses tööleping. Seda ei muuda asjaolu, et kostja juhiste alusel tegi hageja tööd ka kostja juhatuse liikmele kuuluvates kohvikutes Kuressaares. Peamiselt töötas hageja kostja heaks purjelaeval XXX. See, et hagejale ei makstud töötasu vähemalt kord kuus, ei tähenda, et poolte vahel ei olnud töösuhe. Hageja oli ka varem kostja heaks tööd teinud ja töötasu maksmisega ei olnud probleeme olnud. Töölepingut ei välista ka see, et töösuhte alguses ei olnud kostjal iga päev hagejale tööd pakkuda kas üldse või täistööaja ulatuses. Kostjal ei olnud seadusest tulenevat alust hagejaga sõlmitud töölepingut erakorraliselt üles öelda. Ka siis, kui lepingu ülesütlemiseks oli alus, langes lepingu lõppemise kuupäev etteteatamistähtaja tõttu
  19. oktoobrile 2022, mis oli ka lepingu tähtaja viimane päev. Seega on hagejal õigus saada töötasu kuni
  20. oktoobrini
  21. 1.
  22. Kuna pooled olid leppinud kokku töötasus 1500 eurot kalendrikuu kohta, siis on kostja jätnud hagejale maksmata töötasu 5435,48 eurot. Töötasu arvestuse aluseks on töötasu täistööajaga kuude eest aprillist oktoobrini ja märtsi eest proportsionaalselt. Lisaks on hagejal õigus saada hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest 827,47 eurot. Lähtuvalt töötatud päevade arvust (223 päeva) oli hagejal 17,1 puhkusepäeva, ühe tööpäeva tasu on 48,39 eurot (1500 ÷ 31). Kokku on hagejal saamata 6262,95 eurot. Sellelt summalt nõuab hageja ka VÕS § 113 lg 1 alusel samas sättes sätestatud määras viivist alates
  23. oktoobrist 2022 kuni kohustuse täitmiseni, mis hagi esitamise seisuga on 596,52 eurot.
  24. Pärnu Maakohus jättis
  25. novembri
  26. a määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama järgmised puudused: esitama lepingulise esindaja kohtus esindamise õigust (haridust) tõendava dokumendi või hageja või tema esindamise õigust omava isiku allkirjastatud hagiavalduse; täpsustama hagi eset, esitades selgelt väljendatud nõude, mille töövaidluskomisjon on jätnud rahuldamata, või nõude selles ulatuses, mille töövaidluskomisjon on jätnud rahuldamata; täpsustama hagi alust selliselt, et esitatud faktiliste asjaolude põhjal oleks hageja nõude rahuldamine võimalik, ning siduma hagi aluseks olevad asjaolud tõenditega. Maakohus määras, et puuduste kõrvaldamine tuleb esitada hagiavalduse terviktekstina, ja hoiatas hagejat, et puuduste tähtaegselt (20 päeva määruse kättetoimetamisest) kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata.
  27. Hageja esitas
  28. detsembril 2023 täiendatud hagiavalduse, milles palus tuvastada poolte vahel sõlmitud tööleping, kohustada kostjat tasuma hagejale 10 051,28 eurot, sh saamata jäänud töötasu 8993,10 eurot ja puhkusehüvitis 1058,18 eurot ning mõista töölepingu alusel võlgnetavalt summalt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o
  29. oktoobrist 2022, kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja palus kohtul

§ 236lg 2 alusel 2

(5)2-23-13798 nõuda kostja seaduslikult esindajalt välja purjelaeva XXX rendileping töösuhte tõendamiseks kostjaga. Oma rahalise nõude suuruse kohta selgitas hageja, et kuna hageja ja kostja leppisid kokku töötasus 1500 eurot kalendrikuu kohta, siis on kostja jätnud hagejale maksmata 8993,10 eurot. Töötasu arvestuse aluseks on töötasu täistööajaga kuude eest vahemikul aprill kuni oktoober ja märtsi eest proportsionaalselt. Täiendavalt on hagejal õigus saada hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest 827,47 eurot, koos tulumaksuga 1058,18 eurot. Kokku on hagejal jäänud saamata 10 051,28 eurot. Sellelt summalt nõuab hageja ka VÕS § 113 lg 1 alusel samas sättes sätestatud määras viivist alates 31. oktoobrist 2022 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohtu määrus ja põhjendused 4. Maakohus keeldus 22. detsembri 2023. a määrusega

§ 371

lg 1 p 9 alusel hageja hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et

  1. detsembri
  2. a täpsustatud hagiavaldusega on hageja kõrvaldanud vaid ühe maakohtu
  3. novembri
  4. a määruses välja toodud puuduse – hageja esitas enda allkirjastatud hagiavalduse. Kohus juhtis
  5. novembri
  6. a määrusega hageja tähelepanu sellele, et

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kohus viitas töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-tele 1 ja 3. Hagi esemest peab selguma, mida hageja soovib kohtuotsusega saavutada ja millises ulatuses. Hageja on esitanud taotluse nõuda kostja juhatuse liikmelt välja purjelaeva XXX rendileping, kuid hagiavaldusest ei selgu, mida hageja soovib sellise nõudega saavutada. Hageja on esitanud kohtule nõude tuvastada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 1 lg 1 tähenduses, kuid hagejal tuleb selgitada, miks on vajalik esitada tuvastusnõue, ja täpsustada, millal ja millise konkreetse lepingu sõlmimist hageja soovib tuvastada. Nõude ebaselgus on hagiavalduse oluline vormipuudus, mille kõrvaldamata jätmisel jätab kohus hagi menetlusse võtmata (

§ 371lg 1 p 9).

Hageja on jätnud nimetatud puudused kõrvaldamata. Maakohus viitas

§ 3401 lg-le 2.

Juhindudes

§ 168lg-st 1, jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Hageja esitas
  2. jaanuaril 2024 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja kohustada maakohut hagiavalduse menetlusse võtmist uuesti otsustama. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 5.
  3. Hageja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu ja menetluslike vigadega ning hagi tuleks võtta menetlusse. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja nõuded on ebaselged. Hageja on põhjalikult selgitanud, mida ta soovib nende nõuetega saavutada. 5.1.
  4. Purjelaeva XXX rendilepingu kostja seaduslikult esindajalt väljanõudmise taotluse näol on tegemist tõendi kogumise taotlusega

§ 236lg 2 tähenduses.

Hageja soovib sellega tõendada õiguslikku suhet just kostjaga. 5.1.2. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole piisavalt selgitanud, miks on vajalik esitada nõue töösuhte tuvastamiseks. Hageja ei nõustu TVK seisukohaga, et hageja ja kostja õigussuhte olemus ei vastanud töölepingule, vaid mõnele võlaõiguslikule lepingule. Hageja on ka hagiavalduse punktis 3 selgitanud, miks on vajalik hageja ja kostja vahelise töösuhte tuvastamine. Hageja soov oli sõlmida kostjaga just tööleping, mitte mõni võlaõiguslik leping. Kuna hageja ja kostja vaheline leping oli sõlmitud suuliselt, siis on praegusel juhul vajalik tööleping tuvastada. 3

(5)2-23-13798 5.
  1. Samuti on hageja esitanud nõuded piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik menetleda. Hageja on selgelt välja toonud, kellelt milliste rahaliste kohustuste täitmist ta nõuab, sh nõude suuruse. Hagis esitatud rahalised nõuded peegeldavad täpselt TVK-le esitatud nõudeid ja neid on võimalik hagi rahuldamise korral täita. Seega on kohtu seisukoht hagi eseme ebaselguse kohta põhjendamatu. Olukorras, kus kohtu jaoks olid nõuded ebaselged, oleks kohus pidanud hindama ka TVK avalduses esitatud nõudeid, kuivõrd TvLS § 58 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. 5.
  2. Hageja hinnangul ei esine ka ühtegi muud

§ 371

lg-s 1 loetletud alust, mis tingiks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise.

  1. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 8. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas

§ 3401lg-ga 1 jätma avalduse käiguta ning määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Ringkonnakohus märgib, et

§ 3401lg 2 ei sätesta iseseisvat õiguslikku alust nõuete menetlemisest keeldumiseks.

Kohus ei või jätta (hagi)avaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et (hagi)avalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb

§-s 371 sätestatud alus (hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11).
  3. Siinsel juhul keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 9 alusel, mis võimaldab kohtul jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Õiguskirjanduses on leitud, et see säte võimaldab jätta hagi menetlusse võtmata ka haginõude ebaselguse tõttu (vt Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. § 371, p 3.3.9.2).

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese peab olema formuleeritud sellisel viisil, et seda saaks hagi rahuldamisel täita (Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14). Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks ei anna alust siiski igasugune haginõude ebaselgus. Aluse jätta hagi menetlusse võtmata saab anda vaid selline haginõude ebaselgus, mis ei võimalda hagiavalduse menetlemist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
  3. juuli
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-16205).
  5. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et siinsel juhul ei ole hagis esitatud nõuded niivõrd ebaselged, et neid ei oleks võimalik menetleda. Hageja on esitanud hagis tuvastusnõude, paludes tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, ja rahalised nõuded, paludes mõista kostjalt välja töölepingu järgi saamata jäänud töötasu 5435,48 eurot (
  6. detsembri
  7. a täiendatud hagiavalduses 8993,10 eurot) ja puhkusehüvitise 827,47 eurot (täiendatud hagiavalduses 1058,18 eurot) ning viivise nendelt summadelt. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, 4

(5)2-23-13798 miks maakohus pidas neid nõudeid ebaselgeks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja pole selgitanud, millal ja millise konkreetse töölepingu sõlmimise tuvastamist ta soovib. Hageja on tuginenud hagiavalduses vaid ühele töölepingule, mille ta väidetavalt sõlmis kostjaga suuliselt
  1. a märtsis, tegutsemaks kostja valduses oleva purjelaeva XXX pardal pootsmanina ajavahemikul
  2. märts kuni
  3. oktoober
  4. Seejuures on hagejal võimalik oma nõuet menetluse käigus täpsustada ning nii hagi aluseks olevaid faktilisi väiteid kui ka õiguslikke väiteid täiendada või parandada (

§ 376lg 4 p 1).

11. Asjakohatu on maakohtu etteheide, et hagiavaldusest ei selgu, mida hageja soovib saavutada kostja juhatuse liikmelt purjelaeva XXX rendilepingu väljanõudmise nõudega. Nii algsest hagiavaldusest ja selle täiendusest kui ka hageja määruskaebusest nähtub, et tegemist on tõendi kogumise taotlusega

§ 236lg 2 järgi, mitte iseseisva haginõudega.

12. Maakohtu hinnangul pole hageja selgitanud vajadust esitada tuvastusnõue poolte vahel sõlmitud töölepingu tuvastamiseks. See ei annaks aga alust jätta kõnealust nõuet menetlusse võtmata

§ 371

lg 1 p 9 alusel.

§ 368

lg 1 võimaldab esitada hagi õigussuhte olemasolu tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus peab õigusliku huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima ning kui hagi ei vasta nimetatud nõudele, andma tähtaja õigusliku huvi põhjendamiseks. Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata (

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel) või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata (

§ 423lg 2 p 1 või 2 alusel) (vt nt Riigikohtu 12.

oktoobri

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16). Tuvastushuvi tuvastusnõuete esitamiseks võib puududa mh siis, kui taotletud tuvastused tuleb teha kindlaks sooritusnõude lahendamisel (vt Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24). Seega, kui hagejal puudub õiguslik huvi iseseisva tuvastusnõude esitamiseks töölepingu sõlmimise tuvastamiseks, võib sellekohane nõue olla õiguslikult perspektiivitu

§ 371lg 2 tähenduses.

See ei mõjutaks aga hageja muude, rahaliste nõuete menetlemist.

  1. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel ja maakohtu viidatud õiguslikul alusel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
  2. Kuna maakohus ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumist põhjendanud muu kui

§ 371

lg 1 p-s 9 sätestatud alusega, ei kontrolli ka ringkonnakohus muude hagi menetlusse võtmise eelduste täidetust, sh hageja nõuete õiguslikku perspektiivikust. 15. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus.

16.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg-st 5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (vt ka Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. § 372, p 3.5.d). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.