1-17-3352/34

1-17-3352 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-3352 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid D.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu D.D (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 07.01.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada D.D karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 2 (kaheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada D.D katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada D.D suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
6. D.D-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. D.D vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja D.D-le. Tallinna Vangla Pärnu Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 23.11.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava D.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 04.04.
9. a kohtuotsusega tunnistati D.D süüdi KarS § 424 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus 478 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamise tähtajaks määrati 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 20.04.
10. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Pärnu Maakohtu 11.04.
11. a kohtumäärusega pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 04.04.
12. a kohtuotsusega D.D-le mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 1 (üks) aasta ja 14 (neliteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 03.07.
13. a ja lõpp on 17.07.
14. a. D.D kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub , et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas viibib esimest korda. Varem karistatud oma isa kehalise väärkohtlemise eest ja praegune kuritegu on joobes juhtimine. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, sest mõlemad kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Vangistuse jooksul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Alates 07.11.2018 paikneb isik eraldatud lukustatud kambris, seoses akna lõhkumisega. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kinnipeetava enda korteriga, kus käesolevalt elab tema isa. Korter vastab elektroonilise valve nõuetele. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgne töökoht isikul puudub. Kinnipeetav on enda sõnul ligikaudu 20 aastat elanud ja töötanud xxx koguaeg ametlikult. Ta on töötanud peamiselt suurte xxx. Isik plaanib peale elektroonilise järelevalve kohaldamist minna tagasi xxx tööle. Materiaalselt on isik siiani väga hästi toime tulnud ning võlad on tasutud. Käitumiskontrolli ajal on vanemad nõus poega toetama, kui ta veel xxx tööle minna ei saa. D.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha D.D vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et D.D võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.D isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist, sest isiku mõlemad kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab D.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas D.D-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustuse kohaselt on isiku poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 19 %, mis on madal näitaja. Kuigi kinnipeetavat on kahel korral kriminaalkorras karistatud, siis käesoleval hetkel kannab ta enda esimest vanglakaristust. Kohus on seisukohal, et isik on teinud enda käitumisest vajalikud järeldused, millele viitab ka vangla iseloomustuses kirjutatu, et isik ei õigusta enda käitumist ja saab aru, et käitus valesti ning ta suhtub ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse hästi ja peab neid vajalikuks. Nüüdseks on isik mõistnud, mis on tema tegude tagajärjeks ning kohtu hinnangul aitab selline arusaam maandada riske isiku poolt uute süütegude toimepanemisel. Pärast vabanemist on D.D olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka D.D, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/