Obsah (7)

§ 74§ 199§ 183§ 64§ 65§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-558 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaid

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu I.V kaitsja advokaat Anne Vissak, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite Advokaadibüroole Sirje Must 144 eurot (sh käibemaks 24 määruskaebemenetluses advokaat Anne Vissaku poolt I.V-le osutatud õigusabi eest. arvelt eurot)
4. Välja mõista I.V-lt menetluskulu 144 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks
5. I.V-lt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul määrusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu
7. veebruari 2015 otsusega mõisteti I.V-le

§ 199

lg 2 p 7,9 järgi karistuseks 5 kuud vangistust ja

§ 183

lg 1 järgi karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest I.V-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel suurendati osaliselt I.V-le 03.09.2014 otsusega mõistetud raskeimat karistust, s.o 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva vangistust mõistetava karistuse arvelt ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 3 alusel vabastati I.V mõistetud liitkaristusest tingimisi.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui I.V ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 27.02.

2. 24.08.2015 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule esimese erakorralise ettekande, milles palus pöörata I.V-le mõistetud karistus täitmisele, kuna I.V rikkus süstemaatiliselt kontrollnõudeid.
3. Tartu Maakohtu 28.08.2015 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata ning

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 21 alusel määrati I.V-le katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

1. 28.10.2015 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule teise erakorralise ettekande. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli I.V poolt narkootikumide mitte tarvitamise kohustuse rikkumine.
2. Tartu Maakohtu 18.11.2015 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata ning

§ 75

lg 2 p 5 ja p 7 alusel määrati I.V-le katseajaks kohustus alluda TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus alustatud ravile ning mitte suhelda narkootilisi aineid tarvitavate isikutega ja viibida kohtades, kus tarvitatakse narkootilisi aineid.

1. 11.10.2016 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles palus pöörata I.V-le mõistetud karistus täitmisele, kuna kriminaalhoolduse teostamine on isiku suhtes muutunud võimatuks tema mitte-ilmumise tõttu kriminaalhooldusosakonda.
2. Tartu Maakohtu 01.11.2016 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata ning

§ 75

lg 2 p 7 alusel määrati I.V-le katseajaks kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Samuti pikendati I.V-le Tartu Maakohtu 11.02.2015 otsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 2 aasta ja 6 kuuni.

2. jaanuaril 2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule neljanda erakorralise ettekande, milles palus pöörata I.V-le mõistetud karistus täitmisele, kuna I.V on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 31.01.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati I.V-le Tartu Maakohtu 11.02.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, täitmisele.
4. Maakohus leidis, et I.V kriminaalhooldus ei kulge vaatamata korduvatele erakorralistele ettekannetele nõuetekohaselt. I.V on katseajal jätnud korduvalt ettenähtud tähtaegadel registreerimisele ilmumata, jättes sellega korduvalt täitmata

§ 75lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõude.

Isik on rikkunud ka kontrollkohustusi, tarvitades narkootikume ja ei ole allunud alustatud ravile. Rikkumised on olnud tõsised ja seetõttu on ka eelmised karistuse täitmisele pööramise taotlused olnud põhjendatud.

1. Vaatamata sellele, et maakohus on kolmel korral jätnud I.V-le mõistetud karistuse täitmisele pööramata ja määranud temale katseajaks kontrollkohustusi, mis toetavad kriminaalhooldust isiku suunamisel õiguskuulekale elule, on I.V jätkanud kontrollnõude, registreerimiskohustuse täitmata jätmist ning pole alustanud ka ravi, milleks andis nõusoleku. Kuigi I.V põhjendab kontrollnõuete täitmata jätmist enda ja laste haigestumisega, leidis maakohus, et tegemist on otsitud põhjusega ja ei hinnanud seetõttu nimetatud põhjust mõjuvaks. 2
2. I.V oli kohtuistungi päevaks, s.o 31.01.2017 kell 9.30 psühhiaatri vastuvõtu aeg. I.V ütles, et on korduvalt psühhiaatri vastuvõttu edasi lükanud, kuid seekord oleks ta sinna läinud, et saada arstitõendit kohtuistungile ilmumata jäämise põhjendamiseks. Psühhiaatri vastuvõttude korduv edasilükkamine tähendab soovimatust alluda psühhiaatri ravile, mis on kontrollkohustusena määratud ja milleks on I.V ka varem nõusoleku andnud.
3. Maakohus nõustus kriminaalhooldajaga selles, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole enam võimalik. Määruskaebus
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I.V kaitsja advokaat Anne Vissak, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja uue kohtumääruse tegemist, millega mitte pöörata I.V-le mõistetud karistust täitmisele ja võimaldada I.V jätkata karistuse kandmist tingimisi.
5. Määruskaebuse esitaja möönab, et I.V senine kriminaalhooldus ei ole kulgenud tõrgeteta. Samas ei tohi jätta tähelepanu pööramata ka I.V puudutavatele positiivsetele asjaoludele. Määratud katseaeg on kestnud praeguseks 2 aastat, selle aja jooksul ei ole I.V rikkunud põhilist katseaja tingimust, milleks on kohustus mitte toime panna uut kuritegu. See asjaolu näitab, et katseaeg on täitnud oma põhilise eesmärgi ja et I.V on katseajal muutunud õiguskuulekaks.
6. Kaitsja ei saa nõus olla maakohtu määruse järeldusega, et lisaks kontrollnõuete rikkumisele on I.V rikkunud ka kohustust mitte tarvitada narkootikume ning kohustust alluda alustatud ravile. Varasema kriminaalhoolduse ajal 2015 on I.V osas tuvastatud narkootilise aine tarbimine, selle tulemusena määras maakohus talle 18.11.2015 kohtumäärusega kohustused mitte suhelda narkootilisi aineid tarvitatavate isikutega ja viibida kohtades, kus tarvitatakse narkootilisi aineid ning alluda TÜ Psühhiaatriakliinikus alustatud ravile. 31.01.2017 arutamisel oleva kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole I.V-le etteheiteid narkootiliste ainete tarvitamise osas. Tema suhtes viimastel perioodidel läbi viidud narkootilise aine testid on olnud negatiivsed.
7. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja nõus maakohtu etteheitega, et I.V „ ... pole alustanud ravi, milleks ta andis nõusoleku" (kohtumääruse lk 6). Maakohus on jätnud tähelepanuta, et I.V on viibinud psühhiaatri vastuvõtul korduvalt peale temale sellise kohustuse määramist. Viimati on I.V viibinud psühhiaatri juures vastuvõtul 12.12.2016, mille kohta kaitsja lisab käesolevale määruskaebusele kriminaalhooldajale psühhiaater T.R. poolt esitatud tõendi. Asjaolu, et I.V ei olnud haiguse tõttu võimalik 05.01.2017 psühhiaatri juurde ilmuda, ei saa tähendada, et I.V on tahtlikult jätnud täitmata kohustuse jätkata alustatud psühhiaatrilist ravi, liiatigi ei tähenda see seda, et ta ei ole üldse ravi alustanud.
8. Määruskaebuse esitajal ei ole põhjust vastu vaielda asjaolule, et I.V ei ilmunud kõikidele kohtumistele kriminaalhooldajaga. Samas ei ole maakohus pööranud tähelepanu I.V selgitustele, et nimetatud perioodil olid tal lapsed haiged ning ta ise oli haige. Lisaks eelnevale on I.V kohtuistungil välja toonud, et ta tunneb ärevushoogusid ning kartust kodust väljuda. Ta on jõudnud järeldusele, et antud situatsioonis on psühhiaatri abi vältimatu.
9. I.V on kriminaalhooldajat teavitanud eelnevalt enne kokkulepitud kohtumisi, et ta on ise haige ning et tal on lapsed haiged. Kriminaalhooldaja on kohtule kinnitanud, et I.V juures kasvab tõepoolest kaks eelkooliealist last.
10. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et I.V registreerimisele ilmumata jätmine võib olla põhjendatud tema enda ja tema laste haigusega. Maakohus on mingil põhjusel jõudnud järeldusele, et tegemist on otsitud põhjusega ja seetõttu ei hinda kohus seda põhjust mõjuvaks põhjuseks. Kaitsja sellise kohtu järeldusega nõustuda ei saa. Siinkohal soovib määruskaebuse esitaja juhtida tähelepanu asjaolule, et üldteadaolevalt algas 2016/2017 aasta gripihooaeg sedakorda varakult ning et tegemist on äärmuslikult ohtliku gripivormiga, mille tulemusena ajakirjanduses avaldatud andmete põhjal on praeguseks surnud juba üle 20 inimese. Kaitsjale on mõistetav, et kõikide haigestumiste korral ei olnud I.V 3 võimalik koheselt arsti juurde pöörduda - selle põhjuseks oli muuhulgas asjaolu, et lasteaias mitteviibivaid lapsi ei olnud võimalik üksi koju jätta või et arvestades bakterite ja viiruste suurt kontsentratsiooni meditsiiniasutuses oli soovitav lapsi sinna mitte viia. Rõhutada tuleb ka asjaolu, et I.V-le määratud peretöötaja K.L. on kriminaalhooldajale 13.12.2016 andnud teada, et I.V lapsed on tõepoolest haigestunud. Peretöötaja on kinnitanud ka I.V selgitusi fonoluku maha keeramise ja katkise telefoni kohta. Samuti on kriminaalhooldusametnik avaldanud, et ta on saanud perearsti käest teavet, et I.V on perearst L.L. e poole pöördunud 21.12.2016 ning tal on tuvastatud haigusseisund.
11. Kokkuvõtlikult palub kaitsja lugeda tuvastatuks I.V poolt kriminaalhooldaja juurde mitteeilmumise põhjuse mõjuvaks põhjuseks, s.o mitteilmumine enda ja oma alaealiste laste haiguse tõttu. Asjaolu, et I.V ei ole taotlenud perearstilt iga pöördumise kohta eraldi tõendit, on seletatav I.V puudulike sotsiaalsete oskuste ja tekkinud ärevushoogudega.Viimased on põhjustatud suuresti ka toimetulekuraskustest.
12. I.V põhjendas tekkinud ärevust kohtuistungil asjaoluga, et talle Tartu Linnavalitsuse poolt määratud peretöötaja K.L. ei ole enam tema tugiisik, olgugi, et ta vajab tugiisikut igapäevaeluga toimetulekuks. Kriminaalhooldaja selgitas kohtuistungil, et põhjus, miks I.V-lt peretöötaja ära võeti, on seotud ühe teenuseosutaja töö lõpetamisega. Alates 2017 veebruarist on Tartu Linnavalitsusel leping uue teenuseosutajaga ning tõenäoliselt kvalifitseerub I.V edaspidigi peretöötaja teenusesaajana.
13. Ülaltoodu tõendab seda, et I.V sotsiaalsed oskused ei ole tema toimetulekuks igapäevaeluga vajalikul tasemel ning tema puhul tuleb arvestada tugiisikuga. Puudulikud sotsiaalsed oskused on diagnoosinud ka psühhiaater T.R. , kes on pannud I.V-le diagnoosi F60.2 - XXX . Kaitsja leiab, et näiteks asjaolu, et ta keeras fonoluku hääle maha ning ei mõelnud, et kriminaalhooldaja võib teda külastama tulla, on seletatav just selle diagnoosiga.
14. Määruskaebuse esitaja palub jätta I.V karistus kandmiseks tingimisi. I.V-le määratud katseaeg on olnud siiski positiivse märgiga, kuna ta ei ole pannud toime ühtegi uut kuritegu ning on ka asunud külastama psühhiaatrit. I.V on jäänud läbida veel 6-kuuline katseaeg. Kaitsja leiab, et I.V saatmisel vangistust kandma on tekkiv kahju suurem kui ühiskonnale sellest saadav kasu. I.V on kolm alaealist last, kellest kaks elab I.V juures ning üks ajutiselt, kuni rahalise olukorra paranemiseni, I.V ema juures. Asjaolu, et I.V on üksi ülal pidada kolm alaealist last ning et tal tuleb lisaks enda probleemide lahendada ka lastega seotud probleeme, teeb katseaja läbimise mõistetavalt keerukamaks kui ilma lasteta katseaega läbival isikul. Arvestades objektiivseid asjaolusid on I.V siiski pingutanud katseaja läbimise nimel ja on valmis seda ka edaspidi tegema.
15. Kaitsja palub kriminaalmenetluse kulud jätta suuremas osas riigi kanda, tuginedes KrMS §-le 180 lg
16. I.V ainukeseks sissetulekuks on riiklikud peretoetused. Rahalise kohustuse panemine I.V-le toob kaasa laste toimetuleku halvenemise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 26.

§ 74

lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et I.V karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule on antud korduvalt võimalusi kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei ole suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebuses toodule, et I.V ei ole küll katseaja jooksul toime pannud uusi kuritegusid, kuid sellest hoolimata on isik korduvalt rikkunud

§ 75lg-s 1 ja 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Nimelt nähtub kohtutoimiku materjalidest, et I.V suhtes on kriminaalhooldusametnik esitanud kokku neli erakorralist ettekannet (sh ka 4 käesoleva määruskaebemenetluse keskne erakorraline ettekanne). Õiguskuulekus ei kuulu hindamisele mitte ainult kuritegude toimepanemise kriteeriumi järgi. Õiguskuulekust tuleb hinnata ka selle järgi, kas süüdlane järgib kohtu poolt määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi või mitte. 29.

§ 74

lg 4 alusel võib kandmata karistuse täitmisele pöörata juhul kui süüdlane ei täida katseajal kontrollnõudeid. Käesoleval juhul ei ole I.V talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi täitnud ning ringkonnakohtu hinnangul tekkisid probleemid kontrollnõuete tingimuste täitmisega juba katseaja alguses. Nimelt mõisteti I.V süüdi Tartu Maakohtu 11.02.2015 otsuse alusel ning esimene erakorraline ettekanne esitati kohtule 24.08.

1. Ettekande kohaselt ei ilmunud I.V õigeaegselt registreerimisele juba 26.03.2015 ega teavitanud sellest ametnikku ette. Seega esimene registreerimiskohustuse rikkumine toimus praktiliselt kohe pärast tema suhtes tehtud kohtulahendit, kus isikule selgitati kriminaalhooldustingimusi- ja kohustusi. Esmase erakorralise ettekande alusel registreeriti kokku 12 registreerimiskohustuse rikkumist. Teine erakorraline ettekanne esitati kohtule 28.10.2015 põhjusel, et I.V rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume ning rikkus kolmel korral registreerimiskohustust. Kolmas erakorraline ettekanne esitati kohtule 11.10.2016, kuna I.V ei ilmunud alates 08.09.2016 registreerimisele. Neljas ehk käesolev erakorraline ettekanne esitati kohtule 12.01.
2. Esitamise põhjuseks oli asjaolu, et I.V rikkus seitsmel korral registreerimiskohustust. Muuhulgas nähtub kohtutoimiku materjalidest, et I.V on jätnud neljal korral ka erakorralise ettekande arutamise kohtuistungile ilmumata, mistõttu on kohus pidanud I.V suhtes kahel korral rakendama sundtoomist.
3. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga selles, et I.V on rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume ning ei ole alustanud ravi, milleks ta on andnud nõusoleku. Kriminaalkolleegium loeb küll positiivseks, et I.V ei ole pärast 17.09.2015 tuvastatud rikkumist rohkem narkootilise aine tarvitamisega probleeme olnud, kuid see ei muuda olematuks I.V poolt kohtu poolt määratud kohustuse rikkumist. Eriti arvestades asjaolu, et I.V on käesoleva kohtuotsuse alusel süüdi tunnistatud ka

§ 183

lg 1 alusel, milleks on narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine. Samuti on kaitsja esitanud tõendi selle kohta, et I.V käis viimati psühhiaatri vastuvõtul 12.12.

1. Ka siinkohal nendib kriminaalkolleegium, et asjaolu, et süüdlane käis 12.12.2016 psühhiaatri vastuvõtul, ei muuda olematuks tema varasemaid mitte-ilmumisi. Nimelt nähtub kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest, et I.V ei ole ilmunud psühhiaatri vastuvõtule 17.11.2016 ja 05.01.
3. Käesoleval juhul saab I.V poolt kõige tõsisemaks kriminaalhooldustingimuste rikkumiseks pidada registreerimiskohustuse korduva ja laiaulatusliku mitte-täitmise ning kriminaalhooldusele vastutöötava käitumise (kriminaalhooldusametniku kõnede eiramine, fonoluku mahakeeramine, et mitte kuulda, kui kriminaalhooldusametnik kodukülastusele tuleb, vabandused katkise telefoni või telefoni ära kadumise kohta jne). Taolise käitumisega on I.V näidanud oma negatiivset suhtumist õiguskorda. I.V on enda poolt toime pandud rikkumiste vabanduseks toonud erinevaid põhjendusi, millest peamised on seotud tema enda ja tema alaealiste laste haigestumisega. Samuti selgitused ärevushäirete ja kartuse kohta kodust lahkuda. Samas ei ole registreerimisele ilmumata jätmise kohta esitatud vastavaid arstitõendeid. Siinkohal ei pea kriminaalkolleegium mitte-ilmumise kohta toodud selgitusi mõjuvaks põhjuseks, kuna registreerimiskohustust on rikutud terve kriminaalhooldusperioodi vältel. Eranditult kõigi kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorraliste ettekannete esitamise üheks või ainsaks põhjuseks on olnud registreerimiskohustuse laiaulatuslik rikkumine.
4. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et I.V poolt toodud selgitused on ennastõigustavad. Kriminaalhoolduse eesmärgiks karistuse kandmise ajal on pakkuda isikule tuge ja toetust elus hakkama saamisel. I.V ei ole talle pakutud võimalusi ära kasutanud, hoides kontrollnõuete- ja kohustuste täitmisest kõrvale, millest saab järeldada, et ta ei saa endaga vabaduses hakkama.
5. Arvestades I.V katseaja kulgu ja käitumist kriminaalhoolduse ajal, nähtub, et süüdlane on korduvalt kuritarvitanud kohtu usaldust ja suhtunud ükskõikselt esialgsetesse karistuse mittetäitmisele pööramistesse. Seega ei ole karistusest tingimisi vabastamine I.V-le soovitud mõju 5 avaldanud ning kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole enam võimalik. I.V-le mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele.
6. Kaitsja advokaat A. Vissak on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ning määruskaebuse koostamiseks kolm tundi, mille eest taotletakse tasu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel I.V kanda. Ühtlasi palub kaitsja jätta menetluskulud suuremas osas riigi kanda, tuginedes KrMS § 180 lg
7. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei esine ühtegi erandlikku asjaolu, mis tingiks menetluskulude mingis osas riigi kanda jätmise ning jätab vastava taotluse rahuldamata.
8. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 31.01.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk 6 /allkiri/ Tiit Lõhmus