1-17-2491/65

1-17-2491 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-2491 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Toomas Pilt (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid M.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.F (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 07.01.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada M.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24.12.
4. a ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada M.F katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada M.F suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis on seotud agressiivse käitumise maandamisega.
7. M.F-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. M.F vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista M.F-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse M.F-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele, M.F-ile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 16.11.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 28.04.
11. a kohtuotsusega tunnistati M.F süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 28.04.
12. a ja lõpp on 24.12.
13. a. M.F kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib kuuendat korda. Isiku poolt toime pandud kuriteod on varieeruvad, kuid enamasti sisaldanud vägivalla komponenti. Soodusteguriks on alkoholi tarbimine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles osaleb kinnipeetav tööhõives, lõpetas
14. klassi ja jätkab õpinguid
15. klassis ning temaga on läbiviidud individuaalsed vestlused psühholoogiga. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Isik elas nimetatud aadressil ka enne vangistust. Käesoleval hetkel elavad seal kinnipeetava elukaaslane ja nende ühine tütar. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on olemas ka vabanemisjärgne töökoht. Isikule on garanteeritud töökoht ettevõttest A OÜ. Enne vangistust töötas kinnipeetav S xxx ning tuli enda sõnul majanduslikult toime. M.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha M.F vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja ei ole nõus prokuröri seisukohaga. Soovib kinnitada isiku positiivset hoiakut, isik on õiguskuulekas ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Kaitsja leiab, et isik on teinud vangistuses kõik, et õiguskuulekalt käituda. Ta töötab xxx, on lõpetanud
16. klassi ning jätkab õpinguid. Samuti on olnud ka individuaalsed vestlused psühholoogiga. Kinnipeetaval on toetav sotsiaalvõrgustik, elukoht ja töökoht. Kaitsja on arvamusel, et isik on teinud järeldusi ning ta tegeles enda probleemiga ka enne vangistust – paigutas ampulli. Isik soovib seda ravi jätkata ning andis selleks ka enda nõusoleku. Kaitsja taotleb süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et M.F võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.F isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 9 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab M.F tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.F-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ja prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et isiku vägivaldsuse käivitajaks on alkoholi tarbimine, sest kõik vägivaldsed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isiku enda sõnul kainena ta vägivaldne olnud ei ole. Kohus võtab arvesse asjaolu, et enne käesolevat vangistust soovis kinnipeetav vabaneda enda alkoholisõltuvusest ning lasi endale paigaldada alkoholivastase preparaadi. Sellisest teguviisist on võimalik järeldada, et isik on teadlik enda probleemidest ning mõistab, et nendega tuleb tegeleda ja neist tuleb vabaneda, et elada edaspidi normikohast elu. Kohus on seisukohal, et praeguseks hetkeks on kinnipeetav teinud vajalikud järeldused enda käitumisest ning mõistab, mis on tema tegude tagajärjeks. Iseloomustusest nähtub, et isikul on olemas motivatsioon seaduskuuleka elu alustamiseks ning ta väärtustab tööd ja perekonda. Pärast vabanemist on M.F olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.F , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/