Obsah (6)

§ 29§ 22§ 150§ 23§ 65§ 81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13162 Tsiviilasi A. J. ja T. S. avaldus K. J. pärandvara

) § 22 lg 7 ja § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. J. ja T. S. (avaldajad, pärijad) esitasid
2. septembril 2023 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse K. J. (võlgnik, pärandaja) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajad võlgniku pärijad. Pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Pärandvara inventuuri kohaselt kuulub pärandvarasse raha 642 eurot 43 senti ja kohustused vähemalt 3680 euro ulatuses.
3. Kohus võttis pankrotiavalduse
4. oktoobri
5. a määrusega menetlusse ning nimetas võlgniku ajutiseks halduriks Mark Uska (ajutine haldur) ja kohustas teda esitama kohtule kirjaliku aruande

§ 22

lg 2-s nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse pärandvara pankroti maksejõuetuse osas.

1. Ajutise halduri aruande kohaselt on pärandvara hulgas raha kontol 642 eurot 43 senti ning kohustusi vähemalt 6015 euro 91 sendi ulatuses (sh matusekulud ja eelduslikult pärandvara inventuuri kulud). Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna pärandvara arvel ei ole võimalik täita kohustusi. Ajutise halduri arvates tuleb menetluse raugemise vältimiseks määrata pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 1000 eurot. Ajutine haldur palub kindlaks määrata enda tasu 725 eurot (lisandub käibemaks).
2. Maakohus määras
3. detsembri
4. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. KOHTU SEISUKOHT 2
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 7. Arvestades pankrotiavalduses ning ajutise halduri aruandes toodud andmeid võlgniku vara ja kohustuste kohta, kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samas tuleb menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara menetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur on teinud kindlaks, et võlgnikul on raha kontol 642 eurot 43 senti (dtl 355) ning kohustusi vähemalt 6015 euro 91 sendi ulatuses (sh matusekulud 2090 eurot ja eelduslikult pärandvara inventuuri kulud 42 eurot). Samas ei ole ajutine haldur tuvastanud tagasivõidetavaid või -nõutavaid tehinguid (dtl 29). Lisaks ei ole kohtu deposiiti tasutud edasise menetluse läbiviimiseks kohtu määratud summat. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Püsiv maksejõuetuse olukord kujunes pärast isiku surma, kui sissetulekud kohustuste täitmiseks puudusid.

1. M. Uska tuleb vabastada ajutise halduri kohustustest.
2. Kohus jätab avaldajate menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud võlgniku kanda (

§ 150lg 4).

10. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 725 (lisandub käibemaks). 10.1.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg-s 11 sätestatust.

10.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril

§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi 15 minutit (tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks), tehes järgmised toimingud: asja materjalidega tutvumine (15 minutit), infovahetus, vastuste kontroll, kirjavahetus, tegevuse dokumenteerimine ja säilitamine (3 tundi) ning ajutise halduri aruande koostamine (4 tundi). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu on põhjendatud osaliselt. 3 10.3. Võttes arvesse, et praegusel juhul on läbi viidud pärandi inventuur ja koostatud pärandvara nimekiri (dtl-d 6–10), samuti ajutise halduri aruande sisu ja mahtu, ei ole ajutise halduri märgitud ajakulu vajalik ja põhjendatud. Ajutisel haldurile ei saanud kuluda aruande koostamisele koos päringute tegemise ja vastuse kontrollimisega kokku 7 tundi. Arvestades asjas menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning keerukust, on kohtu arvates ajutise halduri põhjendatud ja vajalik kulu maakohtu menetluses kokku 5 tundi. Samas on põhjendatud ja ajutise halduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr 100 eurot (lisandub käibemaks). Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 500 eurot (lisandub käibemaks). 10.4.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole Advokaadibüroo USKA OÜ-le (registrikood 16766827)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Advokaadibüroo USKA OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE102630938). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1), s.o 110 eurot. 10.5.

§ 29

lg 81 kohaselt kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse sama sätte lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse

§ 81lg-s 8 nimetatud ajutise esindaja tasu.

Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. Eelnevat arvestades kohustab kohus AS-i SEB Pank

§ 29

lg-st 81 (koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg-ga 1) kanda ajutise halduri töötasu võlgniku arvelduskontolt Advokaadibüroo USKA OÜ-le arvelduskontole enne seatud kohtutäiturite arestide alusel makse tegemist ja enne võlgniku pärijatele makse tegemist. 11. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 4