KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-22-13235 Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2023, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Tsivi

§ 637

lg 1 p 6 alusel keelduda.

§ 637

lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

1. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi perioodi 16.10.2020 – 06.09.2022 eest sissenõutavaks muutunud viivise 699,13 euro osas ja edasiulatuva viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas. Samuti on maakohtu otsust vaidlustatud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses esitatud viivisenõuet ei saaks rahuldada. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kuna kompromissilepingus/võlatunnistuses kokkulepitud viivisemäär (0,06 % päevas) ei ületa kolmekordselt seadusjärgset viivisemäära, siis on viivisekokkulepe kehtiv. Hageja viide Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 32-1-25-16 (p 13) ei ole põhjendatud, kuna nimetatud vaidlus ei puudutanud tarbijakrediidilepingut. Käesolevas asjas tugines hageja kompromissilepingule/ võlatunnistusele, mille aluseks oli tarbijakrediidileping. Riigikohtu 24.11.2023 määrusest tsiviilasjas 2-21-13098 (p 27-29) tuleneb, et ka võlatunnistuse puhul tuleb arvestada tarbijakrediidilepingule kohalduvate sätetega. 3 VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 421 kohaselt on käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud, et poolte vahel oli intressikokkulepe, mis ületab seadusjärgset viivisemäära ja annab seetõttu hagejale võimaluse nõuda viivist suuremas määras, kui on VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Hageja ei ole hagiavalduses kasutusintressi kokkuleppele üldse viidanud. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus põhjendatult, et kuna hageja nõuab viivist suuremas määras kui seadusjärgses määras, siis ei ole viivisekokkulepe kehtiv ja hageja saab nõuda viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Hageja on apellatsioonkaebuse täpsustuses märkinud, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus leppinud kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses ega selle täpsustuses märkinud, milline oli tarbijakrediidilepingu järgne intressikokkulepe, kuid on apellatsioonkaebuse täpsustusele lisanud väikelaenulepingu (tarbijakrediidilepingu), millest nähtub intressimäär, mis on suurem kui seaduses sätestatud viivisemäär. Kolleegium on seisukohal, et hageja ei saa apellatsioonimenetluses võimalikule intressikokkuleppele tugineda, kuna hageja ei ole sellele tuginenud hagiavalduses. Sealjuures ei ole hageja sellele ka apellatsioonimenetluses tuginenud apellatsioonitähtaja jooksul esitatud apellatsioonkaebuses, vaid pärast apellatsioonitähtaega esitatud apellatsioonkaebuse täpsustuses. Ringkonnakohus palus hagejal küll täpsustada apellatsioonkaebuse nõuet, kuid puuduste kõrvaldamise nõue ei hõlmanud apellatsioonkaebuse väidete täiendamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja võtta ka seisukohta, kas tarbijakrediidilepingus märgitud intressimäär mõjutaks kompromissilepingus/võlatunnistuses kokkulepitud viivisemäära kehtivust, kui kompromissilepingus/võlatunnistuses endas ei ole intressis kokku lepitud.
4. Hageja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, kuid kaebusest järelduvalt on otsus menetluskulude osas vaidlustatud tulenevalt hagi osalise rahuldamata jätmise vaidlustamisest. Hageja ei ole esitanud ühtegi eraldiseisvat väidet, milles seisneb maakohtu otsuse ebaõigsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
5. Ülaltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks (

§ 637lg 1 p 6).

Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

19. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 1).

Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega 4 edastada seda kostjale, siis puuduvad kostjal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 5