KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-5136 Tsiviilasi G

§ 58

lg 1 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Tööandja ei esitanud

§ 58lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kohtusse hagi.

Järelikult on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud, kuna seda pole nõuetekohaselt vaidlustatud. TsMS § 371 lg 1 p 4 näeb imperatiivsena ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud lahend kohtueelses menetluses. 3. aprillil 2023 kohtusse esitatud avaldust ei saa käsitleda

§ 58lg 3 nõuetele vastava hagiavaldusena.

Ehkki tööandja avaldas selles soovi, et kohus määraks talle tähtaja vastuhagi esitamiseks, ei saanud kohus sellest järeldada, et kostja soovib vastuhagi koosseisus esitada hageja vastu samad nõuded, mis ta esitas töötaja vastu töövaidlusavalduses. Kostjat esindab professionaalne õigusnõustaja, kes oleks pidanud teadma, et kui isiku nõuded jäetakse TVK otsusega rahuldamata, siis tuleb tal

§ 58

lg 3 alusel esitada nende rahuldamata jäetud nõuete kohtulikuks läbivaatamiseks

§ 58lg 1 tähtaja jooksul kohtusse hagiavaldus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Tööandja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kostja on vaidlustanud
2. aprillil 2023 töövaidluskomisjoni otsuse kogu ulatuses. Kostja avaldusest on võimalik aru saada, et kostja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega ja soovib, et kohus vaataks esitatud nõude läbi hagimenetluses. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 371 lg 1 p-i
3. Selle sätte alusel saab kohus keelduda hagi menetlemisest, kui on olemas varasem jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mida antud asjaoludel ei ole. Isegi, kui maakohus leidis, et kostja
4. aprilli 2023 avaldus ei vasta ettenähtud nõuetele, siis tuli kohtul määrama tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel.
5. Töötaja vaidles määruskaebusele vastu. Kui tööandja leidis, et ta ei nõustu avalduse rahuldamata jätmisega, tulnuks tal tähtaegselt esitada kohtusse hagiavaldus töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata jäetud osas (

§ 58

lg 3).

§ 59

lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt jõustub TVK otsus, kui kumbki pool ei esitanud kohtusse pöördumise tähtaja jooksul kohtusse avaldust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. 2 Ringkonnakohus saadab tööandja vastuhagina vormistatud nõude maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
2. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest (

§ 58

lg 1).

§ 58

lg 2 järgi on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile (

§ 58lg 3).

Seega pidi tööandja kohtusse pöörduma hagiga. Ringkonnakohus märgib, et hagi tulebxc vb nm,.- esitada ka juhul, kui töövaidluskomisjon jättis rahuldamata tööandja

§ 32

alusel esitatud vastunõude Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Ringkonnakohtu hinnangul saab

1. aprillil 2023 maakohtule esitatud menetlusdokumenti pidada puudustega hagiavalduseks, kuna dokumendist on selgelt arusaadav tööandja soov, et kohus vaataks töövaidlusasja hagimenetluses läbi. Järelikult on tegu vormilise puudusega, mistõttu pidi maakohus jätma avalduse käiguta ja määrama puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja. Toimikust nähtub, et maakohus ei ole puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andnud ja on keeldunud hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi. Tööandja
2. juulil 2023 menetlusdokumenti tuleb käsitleda
3. aprillil 2023 tööandja poolt esitatud avalduses puuduste kõrvaldamisena. Ringkonnakohus saadab tööandja vastuhagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel. Maakohus märkis õigesti, et tööandjat esindab professionaalne õigusnõustaja, kes oleks pidanud teadma, et kui isiku nõuded jäetakse TVK otsusega rahuldamata, siis tuleb tal

§ 58

lg 3 alusel esitada nende rahuldamata jäetud nõuete kohtulikuks läbivaatamiseks

§ 58lg 1 tähtaja jooksul kohtusse hagiavaldus.

Ringkonnakohus leiab, et kui õigusteadmisega esindaja koostab ja esitab kohtule oluliste puudustega menetlusdokumendi, siis üldjuhul ei anna see kohtule alust jätta puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg määramata. Kohus saab õigusabitasu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel sellega arvestada. /allkirjastatud digitaalselt/ 3