Vastavalt 29.05.2016 koostatud väärteoprotokollile nr 20160529190601 (2317,16,005456) 29.03.2016 kell 16:20 Tallinn-Paldiski mnt. 12 km liikudes Tallinna suunas juhtis X.X mootorsõidukit Audi A6 reg.nr xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Sellega rikkus X.X LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 ning LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ning pani toime LS §
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles X.Xale karistuseks LS §
Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga või määrata arest kandmiseks osade kaupa, et vältida töökoha kaotust ja olla peres kasulik. Ta seletas, et sõitis autoga linna, et liisinguauto müüki panna. Kui politsei kinni pidas, tuli sõber kohale ja toimetas auto linna. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Tunnistaja Niilo Saarma ütluste kohaselt 29.05.2016 kell 16:20 koos välijuht Pirko Pärilaga teostas liiklusjärelevalvet Harku vallas, Tallinn-Paldiski mnt 12 km. Keila poolt suunaga Tallinn sõitis Audi A6 reg.nr xxxx, mille sõidustiil oli ebakindel. Antud Audi peatamisel ja kontrollimisel selgus, et seda juhtis X.X ik.xxxxxxxxxxx, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti puudus Audi reg.nr xxxx kohustuslik liikluskindlustus. - Menetlusaluse isiku X.Xi ütlused, millest nähtub, et 29.05.2016 juhtis Audi A6 reg.nr xxxx, tahtis viia maalt auto linna. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati X.X sõiduki juhtimiselt 29.05.2016, sest ta juhtis sõidukit Audi A6 reg.nr xxxx, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati X.X sõiduki juhtimiselt 02.01.2016, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et X.Xi puudub juhtimisõigus. - Maanteeameti e-teeninduse sõiduki taustakontrolli väljavõttest ja kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli väljavõttest nähtub, et mootorsõidukil Audi A6 reg.nr xxxx kindlustuspoliis ei kehti antud kuupäeval. Sõidukiga ei tohi liigelda. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on X.Xal 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 3 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda 04.02.2016 LS § 201 lg 2 järgi arestiga 18 päeva, mis oli asendatud üldkasulikku tööga. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning X.Xa süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning mootorsõidukil puudus liikluskindlustuse leping. X.Xa käitumine sisaldab LS §
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. X.Xa käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on X.X varem 3 korral karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2 ja LS 741 lg 1 – 2011a) rahatrahvidega (mis on tasumata) ja üldkasuliku tööga, mis on tehtud. Samuti X.X oli 2014 aastal KarS § 424 järgi karistatud vangistusega 8 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga. Sellise käitumisega on X.X näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on X.X väärteokorras karistatud arestiga 2016.jaanuarikuus, see arest asendati üldkasuliku tööga, kuid mune kuu möödumisel pani X.X taas toime analoogse väärteo. Seega üldkasuliku töö tegemine ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Seega X.X on korduvalt teinud üldkasulikku tööd, kuid see asjaolu ei ole teda mõjutanud seaduserikkumistest hoiduma. Kohus leiab, et arvestades X.Xa süü suurust, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga 8 päeva – sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahelises suuruses, arvestades kergendavat asjaolu. Kohus ei pea enam võimalikuks asendada aresti üldkasuliku tööga, küll aga peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmine osade kaupa - kahe päeva kaupa, et vältida töökoha kaotust. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 63 lg 1, KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada X.X LS §
S § 66 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust – aresti 8 päeva võib X.X kanda ositi kahe päeva kaupa. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Kohustada X.Xa ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 19.09.2016.a. X.Xa arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.