← Eesti

2-23-9380/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-9380 Kohtuasi X, C ja Y hagi Q vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.09.2023 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine) Kaebuse esitaja ja liik X, Y ja C määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hagejad X, Y ja C, lepinguline esindaja Anatoli Orlovski Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada määruskaebus.
  2. Tühistada Harju Maakohtu 15.09.2023 määrus ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale maakohtule. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. F (ema) esitas 30.06.2023 Harju Maakohtule X (hageja I, laps I), Y (hageja II, laps II) ja C (hageja III, laps III) nimel Q (kostja, isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt iga lapse ülalpidamiseks välja elatise 216,44 eurot kuus ja alates 01.07.2022–01.07.2023 tagasiulatuva elatise 2380,84 eurot ning alates 01.07.2023–01.04.2024 elatise 700 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja I ja hageja II vanemate ühised lapsed (sünd XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX) ning hageja III on ema laps (sünd XX.XX.XXXX), kelle kostja lapsendas. Alates 18.06.2022 elavad vanemad lahus ning lapsed elavad emaga. Laste vajaduste rahuldamiseks kulub kuus orienteeruvalt 1250–1500 eurot, sh: - eluasemekulud, sh üüritasu 450 eurot, kommunaalkulud 449,94–348,48 eurot; 2-23-9380 - toit 500 eurot; hügieenitarbed 150 eurot; tervishoid 80 eurot; transport, bensiin ja kindlustus (ema auto kasutamine laste huvides) 207 eurot; hageja I ja hageja II riided ja jalanõud 250 eurot, hageja III riided ja jalanõud 200 eurot; hageja III koolikohustuse täitmine (õppevahendid, kursused, trennid) 150 eurot; hageja II trenn 40 eurot; lasteaed 80 eurot; hageja III sidekulud 33 eurot; muud vältimatud kulud (sõprade sünnipäevakingitused, raamatud, teatri- ja kinopiletid) 150–200 eurot. Ema taotles laste kasuks miinimumelatise väljamõistmist.
  4. Harju Maakohus jättis 17.08.2023 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu hinnangul ei olnud hagiavalduses esitatud nõue selge ja täidetav ning seda tuleb täpsustada, sh on nõude sõnastamisel otstarbekas juhinduda Riigikohtu
  5. juuni 2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 välja toodud nõude sõnastusest. Kui hagejad soovivad esitada tagasiulatuva elatise nõude, tuleb selleks märkida ajavahemik, mille jooksul hagejad tagasiulatuvat elatist nõuavad, tagasielatuva elatise summa ning arvutuskäik tagasiulatuva elatise suuruse kohta. Kohtulahendi täidetavuse huvides tuleb välja tuua ka elatise tasumise kord, st kellele ja mis kuupäevaks tuleb elatis tasuda. Täiendada tuleb ka hagi aluseks olevaid asjaolusid ja tuua välja perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud asjaolud, nõude kujunemise selgitus ja arvutuskäik.
  6. Hagejad esitasid 28.08.2023 täpsustatud taotluse, milles palusid mõista kostjalt iga hageja kasuks välja ajavahemikul 01.07.2022–01.07.2023 tekkinud elatise võla 2380,84 eurot (216,44 × 11 kuud) ning alates 02.07.2022 kuni iga lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatise 260,33 eurot (249,78 eurot (indekseeritud baassumma) + 50,55 eurot – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  7. aprillil (esimest korda 01.04.2024) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest.
  8. Maakohus jättis 04.09.2023 määrusega hagi TsMS § 3401 lg 1 alusel uuesti käiguta ja andis hagejatele tähtaja samade puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus leidis, et nõue ei ole selge ja täidetav ning hagi aluseks olevad asjaolud on esitatud puudulikult. Lisaks selgitas maakohus, et tagasiulatuva elatise nõude saab esitada kuni 29.06.2023 ning edasiulatuva elatise nõude alates 30.06.2023 ning tagasiulatuva nõude arvutuskäik tuleb esile tuua asjaoludes. Esitada tuleb ka edasiulatuva elatise arvutuskäik ning kohtulahendi täidetavuse huvides elatise tasumise kord.
  9. Hagejad esitasid 14.09.2023 täpsustatud taotluse, milles palusid mõista kostjalt laste kasuks välja alates 01.07.2022–01.07.2023 tekkinud elatise võla 8040 eurot (670×12 kuud) ning alates 02.07.2023–25.11.2026 igakuise elatise 670 eurot. Hagejad palusid kanda elatise iga kuu
  10. kuupäevaks ema pangakontole. Hagejad täiendasid hagiavaldust asjaoluga, et kostja lahkus kodust 19.06.2022 ning lõpetas lastega suhtlemise ja nende ülalpidamise. 2 2-23-9380 Maakohtu määrus ja põhjendused
  11. Harju Maakohus keeldus 15.09.2023 määrusega TsMS § 3401 lg 2 I lause ja § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hagejate kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kõrvaldanud hagejad 04.09.2023 määruses osundatud puudusi. Hagejate hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna kohtule ei ole esitatud nõuetekohast hagi, samuti pole hagejate nõue selge. Arusaamatuks jääb, miks on hagejad taotlenud elatise väljamaksmist kuni 25.11.
  12. Hagejatel on võimalik osundatud puuduste kõrvaldamisel esitada kohtule uus hagi. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  13. Hagejad esitasid 13.10.2023 määruskaebuse (täpsustatud 30.10.2023), milles palusid maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule menetlemiseks. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt hagi menetlusse võtmata ja kohaldas vääralt TsMS § 371 lg 2 p
  14. Hagejad pöördusid seadusega kaitstava õigusega kohtusse. Elatise saamine alaealisele lapsele on kaitstud perekonnaseadusega. Hagejad taotlevad elatist miinimummääras. Hagejad täiendasid kohtu nõudmisel oma nõuet, st on esitanud arvutuskäikudega nõude. Samuti tõid 14.09.2023 esile, et isa ei ole lastega peale väljakolimist suhelnud. Maakohus oleks pidanud hagi menetlusse võtma. Alates 01.01.2022 hakkas kehtima uus elatise arvutamise regulatsioon, millega ei ole ühtset miinimumelatist. Seega on võimalik vaid kohtumenetluses tuvastada kostja rahalised võimalused laste ülalpidamiseks, kuivõrd uue regulatsiooni järgi tuleb elatise arvutamisel lähtuda baassummast, kostja sissetulekust või Eesti keskmisest palgast, peretoetustest ja laste arvust. Arvestada tuleb ka lasterikka pere toetust, mille suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele oli kuni 01.01.2023 perehüvitise seaduse (PHS) § 21 lg 2 järgi 300 eurot kuus ning alates 01.01.2023 650 eurot kuus. Eeltoodut, sh kostja sissetuleku suurust alates 01.07.2023, saab tuvastada vaid kohtumenetluses. Ema sõnul on kostja orienteeruv kuupalk 2500 eurot ning kostja on valmis sõlmima kompromissi. Määruskaebuse rahuldamata jätmise korral vabaneb kostja põhjendamatult
  15. a juuli– oktoobri elatise tasumisest. Menetluse edasine käik
  16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  17. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Kuna ringkonnakohus ei saa otsustada hagi maakohtu menetlusse võtmise üle, tuleb hagi saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
  18. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus hagi ekslikult TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. 3 2-23-9380 10.
  19. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas see vastab nõuetele. Kui hagiavaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab kohus TsMS § 340¹ lg-st 1 tulenevalt määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Juhul kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada. Juhul kui ka peale asjakohaste selgituste andmist ja hagejale hagi muutmiseks tähtaja määramist ei ole hageja puudusi kõrvaldanud, saab kohus otsustada hagi menetlusse võtmisest keeldumise üle. Kui hageja ei esita nõudeid ja asjaolusid kohtu määratud tähtajaks, võib kohus jätta hagi TsMS § 340¹ lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata (vt Riigikohtu
  20. oktoobri
  21. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-16249, p 16). Seejuures võib kohus jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud säte annab kohtule võimaluse jätta õiguslikult perspektiivitu hagi läbi vaatamata, seejuures on kohtul hagi läbi vaatamata jätmise korral kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt nt Riigikohtu
  22. oktoobri
  23. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18;
  24. novembri
  25. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12;
  26. märtsi
  27. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12;
  28. septembri
  29. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 ja
  30. mai
  31. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-131-12, p 13). 10.
  32. Siinses asjas esitasid hagejad 30.06.2023 kostja vastu nõude miinimumelatise saamiseks, täpsustasid oma nõude sõnastust 28.08.2023 ja 14.09.2023 ning tõid esile miinimumelatise saamiseks vajalikud põhilised asjaolud, mistõttu ei olnud maakohtul alust keelduda hagi menetlemast. Ringkonnakohus märgib, et alaealise lapse vanemad on PKS § 96 lg 1 järgi kohustatud andma ülalpidamist oma lapsele. Olukorras, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab lahus elav vanem lapse ülalpidamise kohustust PKS § 100 lg 2 I lause järgi üldjuhul elatise maksmise teel, seejuures ei või aga alaealisele lapsele makstav elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatav summa. Lisaks edasiulatuvale elatisele võib alaealine laps nõuda PKS § 108 järgi ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Siinsel juhul tõid hagejad hagis esile, et kostja on nende isa (kaks last põlvnevad kostjast ja kolmanda lapse on kostja lapsendanud), kostja ei ela lastega alates 18.06.2022 koos ega täida laste ülalpidamise kohustust. Seega tõid hagejad esile põhilised elatisehagi aluseks olevad asjaolud ning esitatud asjaoludel ei saa hagejate nõudeid pidada õiguslikult perspektiivituks. See, et hagejad ei toonud esile PKS §-s 101 nimetatud miinimumelatise arvutamise aluseks olevaid asjaolusid ja miinimumelatise suuruse arvutuskäiku, ei anna kohtule alust jätta hagi menetlusse võtmata. Riigikohtu praktika kohaselt on kohtu ülesanne välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks, sh saab kohus PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või 4 2-23-9380 poolte kaasabil (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15). Samuti saab kohus ise tuvastatud asjaolude alusel arvutada välja miinimumelatise suuruse. Samuti ei saa hagejate esitatud nõudeid pidada sedavõrd ebaselgeks, et kohus ei saaks neid menetleda. Hagejate esmast taotlust saab mõista selliselt, et iga hageja soovis saada tagasiulatuvalt alates 01.07.2022 kuni (eelduslikult) iga lapse täisealiseks saamiseni miinimumelatist. Seejuures oli nii algses hagiavalduses kui ka hilisemates täpsustatud taotlustes nimetatud ära ka elatise suurused. Seega ei olnud hagejate nõuded esitatud selliste puudustega, mis oleksid takistanud nõuete menetlusse võtmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista elatise nõude menetlusse võtmist see, kui hageja on ühe päevaga eksinud edasiulatuva ja tagasiulatuva elatisenõude kuupäevade märkimisel, ega see, kui hageja ei ole märkinud taotlusse kohtulahendi täitmise korda puudutavat taotlust. Samuti ei takista elatisenõude menetlemist see, kui hageja soovib saada kindla suurusega elatist ega taotle elatise automaatset suurenemist vastavalt PKS §-s 101 nimetatud asjaolude muutumisele. Kõigile neile asjaoludele saab ja peab maakohus eelmenetluses hageja nõudeid TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi välja selgitades juhtima hagejate tähelepanu ning andma hagejatele võimaluse oma nõuet täpsustada. Samas saab kohus rahuldada elatisehagi ka siis, kui hagejad ei soovi vastavalt oma nõuet täpsustada. 10.
  33. Ülaltoodut arvestades asus maakohus ekslikult seisukohale, et hageja jättis kõrvaldamata sellised puudused, mis takistavad maakohtul hagi lahendada, ning jättis seetõttu ekslikult laste hagi elatise saamiseks menetlusse võtmata. Seetõttu saadab ringkonnakohus asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
  34. Kolleegium märgib täiendavalt, et maakohtu nõutud puuduste kõrvaldamise määruste tõttu ei ole hagejate nõuded enam selged, kuna erinevates menetlusdokumentides on hagejad esitanud osaliselt erinevad nõuded. Seetõttu tuleb maakohtul enne hagi menetlusse võtmist esmalt välja selgitada, kas ja milliste varem esitatud nõuete lahendamist hagejad soovivad, korraldades selleks vajadusel eelistungi. Hagejate lepingulise esindaja asjatundmatuse korral on kohtul TsMS § 45 lg 2 alusel õigus esindaja menetlusest kõrvaldada, et tagada hagejate õiguste ja huvide kaitse kohtumenetluses.
  35. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 järgi alama astme kohtu otsustada.
  36. Määruse peale ei saa TsMS § 3401 lg 2 III lause alusel koosmõjus TsMS § 372 lg-ga 5 määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.