← Eesti

2-15-15408/107

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Vanemkohtujurist Helen Siren Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2023. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-15-15408 Tsiviilasi V. L. (pankroti

) § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Käesoleval juhul on võlgnik rikkunud

§ 173

nimetatud kohustusi, jättes kohtule esitamata andmed oma töökoha, sissetulekute ja varade kohta, samuti selle kohta, kas võlausaldajatele on võimalik olnud väljamakseid teha. Harju Maakohtu 15.08.2016. a määruse kohaselt on võlgnikul kohustus esitada kohtule igaaastaselt alates nimetatud määruse kuupäevast aruanne

§ 173lg-s 1 ja 2 nimetatud kohustuste täitmise kohta.

Vaatamata kohtu korduvatele nõuetele ja selgitustele ei ole võlgnik enda usaldusisikuna esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse kestel pärast 2 29.07.2019 aruandeid, kus oleks välja toodud teave ja tõendid võlgniku elukoha, tulutoova tegevuse või selle otsimise, sissetulekute, võlausaldajate nõuete rahuldamiseks välja makstud summade (ja summade arvutuskäigud) kohta. Kohtutoimikust nähtub, et võlgnik on kohtunõuded aruande esitamise kohustusega kätte saanud. Täiendavalt nähtub päringute vastustest, mille kohus tegi kohustustest vabastamise menetluse perioodi kohta Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, Sotsiaalkindlustusametile, Pensionikeskusele, Töötukassale ning Maksu- ja Tolliametile, et võlgniku arvelduskontodele on perioodi vältel toimunud laekumisi kokku üle 105 000 euro, millest lähtuvalt oli arvutuslik keskmine sissetulek kalendriaastas ca 15100 eurot. Kohtu ette ei ole toodud ning rahvastikuregistri päringust ei nähtu, et võlgnikul oleks kohustustest vabastamise perioodi jooksul olnud alaealisi ülalpeetavaid. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et võlgniku sissetulek oli kohustustest vabastamise menetluse perioodil suuruses, mis ületas täitemenetluse seadustikus sätestatud sissetulekut, millele ei saa sissenõudet pöörata. Täiendavalt saab kohus asuda seisukohale, et võttes arvesse, et võlgnik on oma kohustuse Tallinna Linnavalitsuse ees täies ulatuses täitnud, kuid teiste võlausaldajate ees mitte, on võlgnik kohelnud võlausaldajaid ka ebavõrdselt. Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle

§s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud

§ 173

lõikest 2 tulenevaid kohustusi sh ei ole võlgnik esitanud kohtule (täielikke ja ammendavaid) andmeid oma tulude ja vara kohta. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks reaalne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemine või nende tegemine lähtuvalt reaalsest sissetulekust kohustustest vabastamise perioodi vältel.

§ 175

lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus võlausaldajatele väljamakseid teha, võlausaldajate ebavõrdne kohtelmine ning kohtule täielike andmetega nõuetekohaseid usaldusisiku aruandeid esitada tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohtu hinnangul esineb alus

§ 175

lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad V. L.i kanda. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.