1-23-5182 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-5182 Kohtukoosseis Inna O

§ 4896

lg 1 loetelu p 5 all, s.o narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu, mistõttu on otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduste järgi. Seega ei pea kohus, tulenevalt

§ 50870p-st 7 kontrollima, kas N.

Hyvärineni poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis.

1. Eesti Vabariigile Soome Vabariigi asutuse poolt esitatud tunnistusest nähtub, et N. Hyvärinen on perioodil
2. juuni 2017 –
3. aprill 2018 toime pannud raske narkokuriteo. N. Hyvärineni poolt toimepandud tegu kvalifitseeriti Soome Vabariigi karistusseadustiku
4. ptk § 2 järgi raske narkokuriteona. Ebaseadusliku kauplemise eest suurel hulgal väga ohtliku narkootilise ainega karistati N. Hyvärineni Helsingi apellatsioonikohtu otsuse alusel vangistusega 3 aastat 2 kuud ning see otsus jõustus
5. juulil
6. Seega on täidetud tunnustamise üldtingimused.
7. Vastuseks N. Hyvärineni esindaja jurist JK e-kirjas toodule märkis maakohus, et

§ 50838

lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on

§ 50836

lg-s 1 nimetatud isik ehk Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis või Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotletavast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. 6. Nii Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on N. Hyvärinen Eesti Vabariigi kodanik. N. Hyvärineni elukoht on kohtule teadmata, kuivõrd rahvastikuregistris on olemas nii Soome Vabariigi kui Eesti Vabariigi aadress, lisaks ei vastanud N. Hyvärinen maakohtu päringule oma elukoha osas. Kuivõrd N. Hyvärineni elukoht on kohtule teadmata, ei saa kohus asuda seisukohale, et tema puhul oleks tegemist

§ 50836lg 1 p-s 1 kirjeldatud isikuga.

1. Tunnistuse kohaselt on N. Hyvärinen Soome Vabariigi Migratsiooniameti
2. detsembri
3. a otsusega nr 4772/440/2019 saadetud Soome Vabariigist välja tema kodumaale Eesti Vabariiki ja kohaldatud tema suhtes sissesõidu keeldu Soome Vabariiki 10 aastaks. Seega isegi juhul, kui N. Hyvärineni alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, on isik juba peaaegu 4 aastat tagasi 2

§ 50838

lg 1 ja

§ 50836

lg 1 p 2 alusel praegusel juhul Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks N. Hyvärineni nõusolek nõutav, kuivõrd ta on Eesti Vabariigi kodanik, kes on saadetud Soome Vabariigist välja Eesti Vabariiki muu pädeva asutuse otsuse alusel.

1. Praeguses menetluses ei ole võimalik arvestada N. Hyvärineni esindaja ja käesolevas menetluses kaitsja esitatud (perekondlikke) põhjuseid tunnustamise ja täitmise takistusena. Kuivõrd N. Hyvärinenil on Soome Vabariiki sisenemise keeld, ei saa ta seal ka pereelu jätkata. Meelevaldne on N. Hyvärineni esindaja väide, et lähedastel ei oleks võimalik süüdimõistetut Eesti vanglas külastada.
2. Vabaduskaotusliku karistuse tunnustamisel ei lähtuta välisriigi tingimusliku karistuse regulatsioonist. Kuivõrd N. Hyvärinen on Soomest välja saadetud
3. aasta otsuse alusel, tunnistus on Eestile edastatud
4. juulil 2023, ehk pärast N. Hyvärineni Soomes eelvangistuses viibitud aega (lõppes
5. veebruaril 2020), siis on ilmne, et Soome Vabariigis ei peeta tema karistuse kandmist võimalikuks. Lahendit tunnustav maakohus hindab, et karistus (mitte sellest ennetähtaegse vabastamine tingimused) vastaks sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse määradele. Seda arvestades ei ole asjakohane rääkida ka hüpoteetilistest ennetähtaegsete vabastamise tingimustest kui asjaoludest, mis välistaksid välisriigi otsuse tunnustamise ja täitmise Eestis.
6. Esitatud materjalidest ei nähtu

§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusaluse koostöö lubamatuse aluseid. Ei esine ka muid

§-s 477 sätestatud välisriigi otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid. Lisaks ei tuvastanud kohus

§-s 50839 sätestatud lubamatuse aluseid. 11. Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt mõisteti N. Hyvärinenile Helsingi apellatsioonikohtu otsusega karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Arvestades, et Eesti Vabariigis on selline tegu karistatav KarS § 184 lg 1 järgi ühe- kuni kümneaastase vangistusega, siis ei ületa Soome Vabariigis N. Hyvärinenile mõistetud karistus sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse ülemmäära, mistõttu ei kuulu mõistetud karistus muutmisele. 12.

§ 50845lg 2 kohaselt, kuivõrd N.

Hyvärinen viibis eelvangistuses

1. aprill –
2. august 2018 ja
3. märts 2019 –
4. veebruar 2020, s.o 1 aasta 3 kuud ja 1 päev, tuleb see mõistetud karistusest maha arvata. Eeltoodust lähtudes tunnistab kohus

§ 48911lg 1 p 1 kohaselt Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 26.

mai

1. a otsuse nr 20/118553 (R 18/2918) täitmise Eesti Vabariigis N. Hyvärinenile mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmise osas lubatavaks ning määrab, et N. Hyvärinenil kuulub ärakandmisele 1 aasta 10 kuud 29 päeva vangistust. Määruskaebus
2. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu N. Hyvärineni määratud kaitsja, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tunnistada Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu
3. mai
4. a otsuse nr 20/118553 täitmine Eesti Vabariigis lubamatuks. 3

§ 50836lg 1 p-s 1 nimetatud isikuga.

Kui isikule on määratud sissesõidukeeld Soome Vabariiki, kuid ta elab seal endiselt ja seda mitteametlikult, võib ta karta oma elukoha aadressi avaldada. Seega ei oleks maakohus tohtinud teha järeldusi N. Hyvärineni elukoha osas. 15.

§ 50836

lg 1 p 2 ei ole kohaldatav, sest selle kohaldamine eeldab tulevikus tehtavat toimingut. Veelgi enam, süüdimõistetu osas on nimetatud toiming tehtud juba

1. aastal, seega ei saa väita, et N. Hyvärinen on Soome Vabariigist (taotletavast riigist) välja saadetav.
2. Lisaks, arvestades N. Hyvärineni e-kirjas toodut, ei aita kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamist

§ 50835lg 3 mõttes.

Menetlus ringkonnakohtus

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määrusega võeti N. Hyvärineni kaitsja määruskaebus Harju Maakohtu
4. oktoobri
5. a määruse peale menetlusse. Kohtumenetluse pooltele võimaldati esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni
6. detsembrini
9. novembril
10. a andis Justiitsministeerium teada, et Soome Vabariigi Vangla- ja kriminaalhooldusameti kohaselt on N. Hyvärinen Soome Vabariigis kinni peetud ning asunud seal talle mõistetud vangistust kandma. Soome Vabariigi Vangla- ja kriminaalhooldusamet kaalub, kas tunnistust täiendada ja Eesti Vabariigis karistuse kandmise tunnustamise ja täitmisega jätkata või tunnistus tagasi võtta.
12. novembril esitas Tallinna Ringkonnakohus Justiitsministeeriumi kaudu taotluse lisainfo saamiseks Soome Vabariigi Vangla- ja kriminaalhooldusametile. Lisainfona soovis Tallinna Ringkonnakohus teada järgmist. Mis kuupäeval peeti N. Hyvärinen Soomes kinni? Kas N. Hyvärineni suhtes
13. juulil
14. a esitatud tunnistust täiendatakse või N. Hyvärineni suhtes
15. juulil
16. a esitatud tunnistus võetakse tagasi. Lisainfot soovis ringkonnakohus hiljemalt
17. detsembriks
18. a.
20. novembril 2023 esitas N. Hyvärineni kaitsja ringkonnakohtule Läti Vabariigis koostatud inglise keelse dokumendi, millest nähtuvalt on N. Hyvärinen viibinud
21. oktoobrist 2023 –
22. oktoobrini 2023 sõltuvusravil seoses pikaaegse Subutex kasutamise tagajärjel tekkinud sõltuvuse tõttu. Dokument on tõlkimata ning kaitsja ei ole selgitanud, mida nimetatud dokumendi esitamisega taotletakse.
24. novembril 2023 edastas Justiitsministeerium Soome Vabariigi Vangla- ja kriminaalhooldusameti poolt saadetud lisainfo, mille kohaselt Soome Vabariik jätkab N. Hyvärineni Eesti Vabariiki karistuse kandmiseks üle toomisega, täiendades
25. juuli
26. a tunnistust
27. novembril 2023, milline asendab varasema tunnistuse. Täiendavalt teavitas Soome Vabariigi Vangla- ja kriminaalhooldusamet, et N. Hyvärinen peeti Soome Vabariigis kinni
28. novembril 2023 ning ta asus samal kuupäeval Soome Vabariigis karistust kandma.
30. detsembril 2023 edastas riigiprokurör Heleri Randma kirjalikud seisukohad, paludes jätta Harju Maakohtu
31. oktoobri
32. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 4

§ 50836

lg 1 p-i 2 tõlgendanud grammatiliselt, kuid vaid sellest ei piisa, et hinnata vabadusekaotuse tunnistuse tunnustamise kriteeriume. Riigisisese õiguse tõlgendamisel tuleb säilitada kooskõla raamotsusega. See tähendab, et vabadusekaotuse tunnistuse üle otsustamisel tuleb lähtuda ka Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusest 2008/909/JSK. Selle raamotsuse kasutamiseks on välja antud käsiraamat, millest tulenevalt peab

§ 508

³⁶ lg 1 ps 2 sätestatud aluse kasutamiseks kohtuotsus või kohtuotsusega seonduv kohtu- või haldusmäärus või muu meede sisaldama väljasaatmis- või piirile tagasisaatmise meedet. See tähendab, et raamotsuse selgituse kohaselt peab väljasaatmise meede olema juba kasutuses. Selline nõue on ka õiguslikult korrektne, sest tulevikus tehtav või ka jõustumata väljasaatmise otsus ei ole lõplik otsus, millele kohus saaks tugineda. Arvestades, et kriminaalmenetlus ja isiku väljasaatmiseks kasutatud haldusmenetlus kulgevad sageli üksteisest sõltumatult ning ajaliselt lahus, on mõistetav ka käesolev olukord, kus isik on enne vabadusekaotuse tunnistuse esitamist välisriiki tegelikult juba riigist välja saadetud. Prokuratuur leiab, et vabadusekaotuse tunnistuse tunnustamisest keeldumise aluseks

§ 508³⁹ p 3 mõttes ei ole käesolev olukord.

Vastupidine tõlgendus piiraks otsuste vastastikust tunnustamist ega ole kooskõlas eeltoodud raamotsuse eesmärkidega. Soome Vabariik on vabadusekaotuse tunnistuses märkinud, et N. Hyvärineni väljasaatmise kohta on tehtud otsus Migratsiooniameti poolt ja see on jõustunud. Prokuratuuri hinnangul on esitatud info piisav, et nõustuda

§ 508³⁶ lg 1 p 2 tunnustamise kriteeriumi olemasoluga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda N. Hyvärineni kaitsja kaebus väiteid, mis õigustaksid maakohtu seadusliku ja põhjendatud määruse tühistamise ja N. Hyvärineni suhtes tehtud välisriigi kohtuotsuse täitmise lubamatuks tunnistamise.
2. Kohus tunnistas vaidlustatud määrusega

§ 48911

lg 1 p 1 alusel lubatavaks välisriigi otsustega mõistetud vangistuse täitmise Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud vabadusekaotuslikke karistusi käsitlevate otsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise regulatsioon sisaldub

-i

1. ptk-i
2. jao
3. jaotises (§-d 50834-50853). Välisriigi kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmiseks Eestis on formaalse eeldusena

§ 50834

kohaselt nõutav liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud vabadusekaotusliku karistuse tunnistus. N. Hyvärineni suhtes on selle esitanud Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet. Selle tunnistuse pinnalt tuleb Eesti kohtutel hinnata, kas on täidetud

§-s 50835 sätestatud välisriigi otsuse täitmise lubatavaks tunnistamise üldtingimused ja kas esinevad

§-s 50836 nimetatud lubatavaks tunnistamise kriteeriumid. 27. Kaebuse kohaselt ei ole võimalik väita, et N. Hyvärineni puhul ei ole tegemist

§ 50836lg 1 p-s 1 sätestatud isikuga.

Ringkonnakohus eeltoodud mõttekäiguga ei nõustu. Nimelt nähtub Soome Vabariigi Vangla- ja kriminaalhooldusameti poolt edastatud vastusest, et N. Hyvärinen peeti Soome Vabariigis kinni

1. novembril
2. Seega ei saa N. Hyvärineni puhul olla tegemist isikuga, kelle alaline elukoht oleks Eesti Vabariigis. N. Hyvärineni poolt maakohtule edastatud e5

§ 50836lg 1 p-s 2 sätestatu osas.

Kaitsja hinnangul eeldab nimetatud sätte kohaldamine tulevikus tehtavat toimingut. Eeltooduga ei ole võimalik aga nõustuda, kuivõrd tulevikus tehtava või jõustumata väljasaatmise otsusele tuginedes ei oleks võimalik võtta vastu otsustust välisriigis tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise osas. Siinkohal on ringkonnakohus igati päri riigiprokuröri seisukohtades tooduga, mille kohaselt peab väljasaatmise meede olema jõustunud. N. Hyvärinen kuulub Soome Vabariigist väljasaatmisele Migratsiooniameti 20. detsembri 2019 a otsuse nr 4772/440/2019 alusel. Samuti kohaldati tema suhtes Soome Vabariiki sissesõidukeeld 10 aastaks. 29. Kaebuses on vaidlustatud

§ 50835lg-s 3 sätestatud üldtingimust küsimuses, kas N.

Hyvärineni ületoomine Eestisse karistust kandma hõlbustaks tema resotsialiseerumist. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu Eesti Vabariiki toomine raskendaks oluliselt tema edasist suhtlust Soome Vabariigis asuva pere ehk abikaasa ja alaealiste lastega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses põhjendatult välja toonud asjaolu, et N. Hyvärinen on Soome Vabariigist välja saadetud jõustunud otsusega. Lisaks on süüdimõistetule määratud Soome Vabariiki sissesõidukeeld 10 aastaks, mis tähendab, et tal puudub õigus seal viibida. Seega jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et sel põhjusel ei ole arutataval juhul võimalik arvestada asjaoluga, et süüdimõistetu pere elab Soome Vabariigis. Kuivõrd süüdimõistetul on Soome Vabariiki sisenemise keeld, ei saa mõistetavalt pidada seda riiki süüdimõistetu elukohaks ning vangistusest vabanemisel ei saaks ta seal pereelu jätkata. Maakohus on põhjendatult pidanud meelevaldseks väidet, et süüdimõistetu perel ei oleks võimalik teda Eesti vanglas külastada. Kolleegium selgitab, et

-i regulatsiooniga on üle võetud Euroopa Liidu nõukogu raamotsus nr 2008/909/JSK. Raamotsuse eesmärk on süüdimõistetu huve prioriseeriv, ehk viia vanglakaristust täide riigis, kus on võimalik hõlbustada tema sotsiaalset rehabilitatsiooni (vt raamotsuse preambula p 9 ja artikkel 3 p 1). Praegusel juhul puudub vaidlus asjaolus, et pärast Soomes vangistuse ärakandmist ei ole N. Hyvärinenil võimalik Soomes elama asuda. N. Hyvärinen on Eesti Vabariigi kodanik ning seega on tema kõige tugevam seaduslik side Eesti Vabariigiga. N. Hyvärinenil ei ole võimalik vangistusest vabanemisel Soome Vabariigis elada ega töötada, kuid Eesti Vabariigi kodanikuna on tal see võimalus Eestis. Järelikult tagavad praegusel juhul N. süüdimõistetule kõige adekvaatsema ettevalmistuse eluks vabaduses resotsialiseerivad tegevused Eesti Vabariigi kinnipidamisasutuses. 30. Eelnevat arvestades ei tingi kaebuse argumendid maakohtu määruse tühistamist ega välisriigi kohtuotsuse täitmise lubamatuks tunnistamist. 31. Kuivõrd N. Hyvärineni puhul on tegu

§ 50836

lg 1 p-s 2 nimetatud isikuga, ei ole

§ 50838

lg 1 kohaselt tema nõusolek välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks nõutav. Välisriigi kohtuotsuse, millega on mõistetud vabadusekaotuslik karistus, tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud on määratletud selgelt ja ammendavalt

§-s 50839. Maakohus niisuguseid asjaolusid ei tuvastanud ja kaebuseski pole neile viidatud. Samuti pole kaebuses viidatud ühelegi sellisele asjaolule, mis võiks endast kujutada

§-des 436, 477 sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide kriminaalmenetlusalast koostööd piiravat või välistavat alust. Maakohus lähtus määruses õigetest õigusnormidest ja tuvastas vabadusekaotuse tunnistuses 6

§ 50836

lg 1 imperatiivset sõnastust, tuleb Eesti kohtul eelnevalt käsitletud eelduste tuvastamisel välisriigi kohtuotsust tunnustada ja täita.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus N. Hyvärineni kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
2. Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a määrusega luges maakohus N. Hyvärinenile Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu
5. mai
6. a otsusega nr 20/118553 (R 18/2918) mõistetud ja lõplikuks ära kandmata karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 29 päeva vangistust ning määras, et karistust tuleb N. Hyvärinenil asuda kandma pärast maakohtu määruse jõustumist. Soome Vabariigi Vangla- ja kriminaalhooldusameti poolt edastatud ja Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti poolt
7. novembri 2023 täiendatud tunnistuse kohaselt peeti N. Hyvärinen Soome Vabariigis kinni
8. novembril 2023 ning ta asus samal päeval tunnistuse aluseks olevat karistust kandma. Seega ilmnesid kaebemenetluse ajal uued asjaolud, millest nähtuvalt ei viibi N. Hyvärinen enam vabaduses, vaid ta kannab alates
9. novembrist 2023 maakohtu poolt tunnustatud karistust. Sel põhjusel tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
10. oktoobri
11. a määruse osas, mille kohaselt tuleb N. Hyvärinenil karistust kandma asuda pärast maakohtu määruse jõustumist. Tühistatud osas tuleb lugeda Harju Maakohtu
12. oktoobri
13. a määrusega N. Hyvärineni poolt Eesti Vabariigis täidetava karistuse 1 aasta 10 kuu ja 29 päeva kandmise alguseks
14. novembrit 2023, mil N. Hyvärinen Soome Vabariigis kinni peeti ja tunnistuse aluseks oleva Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu
15. mai
16. a otsusega nr 20/118553 (R18/2918) mõistetud ja ära kandmata karistust kandma asus.
17. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele, analüüsile, kliendiga nõupidamisele ja kaebuse koostamisele kokku 45 minutit, mille eest soovib kaitsja 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3,

§ 175

lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 1 ning viidatud korra § 1 lg-st 1, § 7 lg-st 1, tuleb Advokaadibüroole Radziwill välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 64, 80 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse, hüvitab menetluskulu

§ 187lg 1 kohaselt riik.

35. Juhindudes

§ 390lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27.

oktoobri

1. a määruse osaliselt, s.o karistuse kandmise algusaja osas ja määrab, et N. Hyvärineni karistusaja alguseks lugeda
2. november
3. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7