Obsah (12)

§ 66§ 14§ 12§ 15§ 16§ 18§ 5§ 2§ 260§ 47§ 56§ 57

Väärteoasi 4-23-3308 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg 22. detsember 2023. a Väärteoasja number 4-23-3308 (940023000609) Kohtunik Marek Vahing Väärteoasi Agrost

) § 14 lõike 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhul teoeest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Hanna-Stiina Pettai Agrostina OÜ juhatuse liikmena otsustab ettevõtte põllumajanduslike tööde üle juriidilise isiku huvides. Agrostina OÜ tegevusalaks on põllumajandus, sellest tulenevalt on maaharimine ettevõtte igapäevase majandustegevusega seotud tegevus. Veekaitsevööndisse põllukultuuri külvamisega suurendati Agrostina OÜ-le kuuluva haritava maa pindala. Kuna maaharimine toimub juriidilise isiku huvides kuulub vastutusele võtmisele Agrostina OÜ juriidilise isikuna. Hanna-Stiina Pettai juhtimisel on Agrostina OÜ põldusid haritud Kirikuvalla oja veekaitsevööndis, kus põllumassiivil 63449477376 oli kõige kitsamas kohas jäetud puhverriba laiuseks 4,3 m, põllumassiivil 63449487230 3,4m ja põllumassiivil 63549419876 3,8m (kolme põllu kõige kitsamate kohtade keskmisena 3,8m). Kolmele põllule jääva veekaitsevööndi kogupindala on 6674m2, millest 2545 m2 on haritud. Põllumassiivil 63449477376 on haritud 22,78 % veekaitsevööndist, põllumassiivil 63449487230 38,3% ja põllumassiivil 63549419876 48,25%. Põllumassiividele jäävast veekaitsevööndist on haritud 38,13%. Veeseadus § 118 lg 1 sätestab, et veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt arvestatakse veekaitsevööndi ulatus lähtejoonest järvedel (v.a Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel), jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel vooluveekogudel – kümme meetrit. Kirikuvalla oja (VEE1028000) veekogu tüüp on oja, seega on veekaitsevööndi laius 10 m. Veeseadus § 119 p 3 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine. 2

1. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja saabus 12.10.
2. a menetlusaluse isiku Agrostina OÜ kaebus Keskkonnaameti 27.09.
3. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr
4. Kaebuse kohaselt leiab kaebaja, et trahv on määratud liiga suurena arvestades nii rikkumist kui rikkuja isikut. Kaebaja selgitab, et kaebaja juhatuse liige Hanna-Stiina Pettai on temale määratud rahatrahvi 300 eurot tasunud ning see on piisav, et täita karistamise eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kaebaja juhib tähelepanu, et veekaitsevööndisse jäävad alad niideti pärast seda, kui Keskkonnaamet kaebajat kontrollis ja juhtis tähelepanu veekaitsevööndile. Kaebaja juhib tähelepanu, et Agrostina OÜ on oma tegevusega alustanud ettevõtja ning sellise ettevõtja jaoks on rahatrahv suuruses 3000 eurot põhjendamatult suur. Agrostina OÜ osakapital on 2500 eurot ehk trahv on sisuliselt suurem kui asutamiselt tehtud osaniku sissemaks osakapitali. Seejuures on teises asjas seoses sama veekogu veekaitsevööndiga (väärteoasi nr 940023000608), mille asjaolud kattuvad ning trahv on määratud Astelmari OÜ-le ja millega seoses on samuti esitatud kaebus Tartu Maakohtusse, määratud trahvid täpselt samas suuruses. Seega ei ole kaebaja hinnangul hinnatud konkreetsete äriühingute puhul seda, milline peaks olema karistuse eripreventiivne mõju. Ilmselgelt on äriühingute finantsvõimekus erinev ning seega on erineva mõjuga ka trahv summas 3000 eurot. Seda aga ei ole trahvi määramisel arvestatud. Kaebaja selgitab, et rikkumise tagajärjel ei ole tekkinud kahju (pinnase erosiooni, reostust vmt). Kohe peale rikkumise tuvastamist tagajärjed kõrvaldati. Juhatuse liige ei ole seejuures trahvi vaidlustanud ning on teinud rikkumisest enda jaoks järeldused. Sellises olukorras äriühingu karistamisel tekib küsimus otstarbekusest, eriti arvestades asjaolu, et juhatuse liige HannaStiina Pettai on ka äriühingu ainuosanik (talle kuulub 100% osa 2500 eurot). Agrostina OÜ on küll subjekt juriidilise isikuna, kuid antud juhul on tegemist siiski selgelt olukorraga, kus juriidiline isik on fiktsioon eelkõige ja trahv saab mõjutada eelkõige ühte inimest. Sellises olukorras tuleks väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel või alternatiivselt vähendada määratud karistust. Kaebaja palub jätta menetlusaluse isiku Agrostina OÜ õigusabikulud summas 240 eurot riigi kanda.
5. Tartu Maakohtu 23.10.
6. a määrusega võeti Agrostina OÜ kaebus menetlusse ning edastati kaebuse koopia kohtuvälisele menetlejale. Kohtuvälisel menetlejal paluti edastada kirjalik seisukoht kaebuse kohta.
7. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 07.11.
8. a, milles palub jätta menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja Keskkonnaameti 27.09.
9. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940023000609 muutmata. Keskkonnaamet palu jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Keskkonnaamet kaebaja esitatud kaebusega ei nõustu ja on seisukohal, et määratud karistus vastab seadusele ja Riigikohtu kujundatud praktikale. Keskkonnaamet on karistuse määramisel arvestanud nii teo iseloomu, selle ohtlikkust, kahju puudumist ja süüd vähendavaid asjaolusid ja kõike seda ka kiirmenetluse otsuses kirjeldanud. Samuti on menetleja kaalunud, kas tegu võib olla vähetähtis, mis annaks aluse kaaluda otstarbekuse kaalutlusel lõpetamist, kuid on jõudnud järeldusele, et tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga. Kõige eelneva tulemusel on menetleja jõudnud järeldusele, et süü on küll keskmisest väiksem, kuid mitte nii väike, et saaks väärteomenetluse lõpetada ning karistuseks, mis mõjutab Agrostina OÜ-d edaspidi hoiduma sarnaseid süütegusid toime panemast, on 3000 eurot, mis on 1/100 sanktsioonimäärast. Seega on karistuse kujunemine jälgitav. Eelnevat arvestades ei vasta tegelikkusele kaitsja väide, et menetleja ei ole hinnanud, milline karistus mõjutab ettevõtet eripreventiivselt. Nagu eespool märgitud, on karistuse aluseks isiku süü. Seega ei ole karistuse suuruse puhul oluline, milline on menetlusaluse isiku finantsvõimekus. Juhul, kui isikul ei ole võimalik rahatrahvi tähtaja jooksul korraga tasuda, võib kohtuväline menetleja või kohus seda arvestada ja

§ 66lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

3 Karistusõigusega on ka kooskõlas praktika, mille kohaselt karistatakse nii teo toimepannud füüsilist isikut kui ka juriidilist isikut. Riigikohus on otsuses 3-1-1-7-04 märkinud järgmist: „Kui sama süüteo eest võetakse üheaegselt vastutusele nii juriidiline isik kui ka teo faktiliselt toime pannud juriidilise isiku esindajast füüsiline isik, ei ole rikutud kahekordse karistamise keelu (ne bis in idem) põhimõtet, sest juriidilise isiku karistamine ei ole käsitatav juriidilise isiku esindaja karistamisena. Tulenevalt võrdsuspõhiõigusest (PS § 12 lg 1 lause 1) puudub võimalus teha

§ 14

lg-s 2 sätestatud juriidilise ja füüsilise isiku karistusõigusliku vastutuse kumulatiivsuse põhimõttest erandit ka juhtudel, mil juriidilisele isikule omistatava süüteo toime pannud isik on ühtlasi selle juriidilise isiku ainuosanik (ainuaktsionär) ja ainuke organi liige. Kuna

sätestab juriidilise isiku vastutuse tuletatud (derivaatse) vastutuse põhimõttel, on ühe subjekti (füüsilise isiku) tegevus teise subjekti (juriidilise isiku) vastutuse eelduseks. Seetõttu tuleb rääkida kahest ühe ja sama teo eest eraldi vastutavast isikust.“ Veelgi enam, Karistusseadustiku eelnõu seletuskirjas märgitakse

§ 14

lg 2 (eelnõu algses redaktsioonis § 13 lg 2) kohta: "Nähes seega ette nii juriidilise isiku kui ka süüteo toimepannud füüsilise isiku üheaegse karistamise võimaluse, on selle lõike eesmärgiks vältida olukordi, kus juriidilise isiku karistatavuse taha püütaks maskeerida füüsiliste isikute poolt toimepandud süütegusid." Seega, Agrostina OÜ juhatuse liikmele füüsilise isikuna määratud karistus ei asenda juriidilise isiku karistust, mistõttu ei ole põhjendatud Agrostina OÜ karistuse tühistamine ega vähendamine. KOHTU SEISUKOHT

1. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
2. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Keskkonnaametile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, leiab, et Keskkonnaameti 27.09.
5. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023000609 tuleb osaliselt, s.o Agrostina OÜ-le määratud karistus tühistada ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldada osaliselt.
6. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Agrostina OÜ-le ja juhatuse liikmele Hanna-Stiina Pettaile ette seda, et menetluse käigus täpsemalt määratlemata ajast kuni 08.06.
7. a Jõgevamaal Põltsamaa vallas Kirikuvalla külas põllumassiividel 63449477376, 63449487230 ja 63549419876 hariti maad Kirikuvalla oja ehk Repsi oja veekaitsevööndis.
8. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust teo faktiliste asjaolude üle. Kaebaja ei ole väärteo toimepanemisele vastu vaielnud. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja ei ole temale määratud rahatrahvi vaidlustanud ning on selle tasunud.
9. Rikkumine on tõendatud järgmiste tõenditega: 4 − objekti vaatluse protokoll, millega on tõendatud, et Kirikuvalla oja veekaitsevööndis põllumassiividel 63449477376, 63449487230 ja 63549419876 on maad haritud; − tunnistaja xxxxxxxxxxxülekuulamise protokoll, millega on tõendatud, et Jõgevamaal Põltsamaa vallas Kirikuvalla oja veekaitsevööndis on maad haritud; − tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx ülekuulamise protokoll, millega on Kirikuvalla oja veekaitsevööndi kohal tehtud drooni ülelend, mis on võetud aluseks veekaitsevööndis haritud maa pindala ja laiuse arvutamiseks; − menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millega on tõendatud, et Hanna-Stiina Pettai haris maad veekaitsevööndis põllumassiividel nr 63449477376, 63449487230 ja
11. VeeS § 118 lg 1 kohaselt on veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. VeeS § 118 lg 2 p 2 järgi arvestatakse veekaitsevööndi ulatust lähtejoonest järvedel (v.a Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihka järvel ning Võrtsjärvel), jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eelvooludena kasutatavatel veekogudel – kümme meetrit. Kuivõrd Kirikuvalla oja (VEE1028000) veekogu tüüp on oja, on selle veekaitsevööndi laius 10 meetrit.
12. VeeS § 119 p 3 järgi on veekaitsevööndis keelatud maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on võimalik asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Hanna-Stiina Pettai juhtimisel haris Agrostina OÜ maad põllumassiividel 63449477376, 63449487230 ja 63549419876 veekaitsevööndis. Põllumassiivil 63449477376 on haritud 22,78%, põllumassiivil 63449487230 38,3% ja põllumassiivil 63549419876 48,25% veekaitsevööndist. Põllumassiividele jäävast veekaitsevööndist on haritud 38,13% veekaitsevööndist. Liiatigi puudub vaidlus selle üle, kas menetlusalune isik haris maad veekaitsevööndis.
13. VeeS § 260 lg 1 järgi on keelatud veekaitsevööndis kehtestatud nõuete rikkumine. Kuivõrd Hanna-Stiina Pettai juhtimisel toimus maaharimine Kirikuvalla oja veekaitsevööndis, on rikutud VeeS § 119 p
14. Seega on täidetud VeeS § 260 lg 1 objektiivne koosseis.
15. Lisaks objektiivsele koosseisule peab olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivne koosseis, milleks on

§ 12

lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg-st 1 tulenevalt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus.

§ 18lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

Kohus on seisukohal, et Hanna-Stiina Pettai pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et HannaStiina Pettai, kui Agrostina OÜ juhatuse liige, kelle eestvedamisel toimus Agrostina OÜ maaharimine eeltoodud põllumassiividel, pidi enne põldude harimist tutvuma kehtivate piirangutega, põlluga piirnevate veekogudega ning veekaitsevööndi laiusega ja veeseaduses kehtestatud nõuetega. Seega pidas Hanna-Stiina Pettai võimalikuks ja möönis Kirikuvalla oja vahetus läheduses maad harima asudes, et maaharimine võib toimuda veekaitsevööndis. 16. Hanna-Stiina Pettai teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on kohtuväline menetleja õigesti kvalifitseerinud Hanna-Stiina Pettai teo VeeS § 260 lg 1 järgi. 17.

§ 5lg 1 järgi mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.

Kuivõrd väärtegu pandi toime väärteomenetluses täpselt määratlemata ajast kuni 08.06.

1. a, tuleb kohaldada 01.04.
2. a jõustunud karistusseadustiku redaktsiooni, mille § 14 lg 1 järgi vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise huvides. Tegemist on omistamisnormiga. Kuna

§ 2

lg 2 järgi saab isikut karistada vaid teo eest, mis vastab süüteokoosseisule ja on õigusvastane ning süüline, saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik 5 deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 2019. a otsus nr 4-18-6507, p 27). 18. Seega on vajalik tuvastada, kas Hanna-Stiina Pettai, kelle suhtes on eelnevalt tuvastatud

§ 260

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemine, on pädev isik

§ 14lg 1 tähenduses ning kas tema tegutses Agrostina OÜ huvides.

Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 järgi on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Sama sätte lõike 2 järgi võib juhatusel olla üks või mitu liiget. Hanna-Stiina Pettai on Agrostina OÜ ainuosanik, s.o pädev isik

§ 14

lg 1 tähenduses, kelle juhtimisel toimus Agrostina OÜ maaharimine põllumassiividel 63449477376, 63449487230 ja 63549419876 veekaitsevööndis. Seeläbi suurendati Agrostina OÜ-le kuuluva haritava maa pindala, mistõttu on tegemist teoga, mis pandi toime Agrostina OÜ huvides. Kuivõrd Hanna-Stiina Pettai, kui Agrostina OÜ juhatuse liikme poolt toimepandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ning pandud toime pädeva isiku poolt juriidilise isiku huvides, saab selle omistada

§ 14lg 1 kohaselt Agrostina OÜle. Seega on täidetud Vee

S § 260 lg 2 koosseis, mille kohaselt karistatakse veekaitsevööndis kehtestatud nõuete rikkumise eest selle toime pannud juriidilist isikut. 19.

§ 14

lg-st 2 tuleneb, et kui füüsiline isik, kelle poolt juriidilise isiku huvides toime pandud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest juriidilist isikut karistatakse, on personaalselt tuvastatud, ei vabasta juriidilise isiku karistamine karistusest füüsilist isikut. Seda põhjusel, et juriidiline või füüsiline isik on erinevad õigussubjektid. Tulenevalt põhiseaduse § 12 lg 1 lauses 1 sätestatud üldisest vabaduspõhiõigusest, puudub võimalus teha

§ 14

lg-s 2 sätestatud juriidilise ja füüsilise isiku karistusõigusliku kumulatiivsuse põhimõttest erandit ka juhtudel, mil juriidilisele isikule omistatava süüteo toime pannud isik on ühtlasi selle juriidilise isiku ainuke osanik (aktsionär) ja ainuke organi liige. Vastasel juhul sõltuks võimalus karistada juriidilise isiku huvides süüteo toime pannud füüsilist isikut asjaolust, kas juriidilisel isikul on veel teisi osanikke (aktsionäre) või mitte. Selline piiritlemiskriteerium oleks aga ilmselgelt meelevaldne. Ühtlasi oleks ainuosanikest (ainuaktsionäridest) ühingujuhtidele loodud alusetu soodusolukord äriühingu huvides süütegude toimepanemisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus nr 3-1-1-7-04, p-d 10 ja 11). Eeltoodut arvesse võttes ei ole kohtuväline menetleja eksinud ne bis in idem-põhimõtte vastu, sest füüsilise ja juriidilise isiku üheaegne vastutus on tavajuhus ka juhtudel, kui tegemist on ainuosanikuga äriühinguga.
3. Riigikohus on selgitanud, et juriidilise isiku süüditunnistamisele ja karistamisele ei peaks kohustuslikus korras eelnema või sellega samaaegselt toimuma ka juriidilise isiku organi liikme või tema juhtivtöötaja süüditunnistamine ja karistamine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. mai
5. a otsus nr 3-1-1-137-04, p 17). Võimalikuks on peetud süüteomenetluse lõpetamist isiku suhtes otstarbekusest (Sootak J. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018, XIV/36).
6. VeeS § 260 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

§ 47lg 1 järgi on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut.

Seega on karistuse keskmine määr 150 trahviühikut. VeeS § 260 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 000 eurot.

§ 47lg 2 näeb juriidilisele isikule mõistetava väärteo eest ette rahatrahvi alammäära 100 eurot. Seega on Vee

S § 260 lg 2 järgi mõistetava karistuse keskmine määr 150 050 eurot. 22.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 23. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad (

§ 57

lg 1 ja § 58).

§ 56

lg 1 ja § 57 lg 2 alusel saab võtta süüd kergendava asjaoluna arvesse, et menetlusalune isik niitis veekaitsevööndisse jäävad alad pärast seda, kui Keskkonnaamet veekaitsevööndile tähelepanu juhtis. Sellest nähtub, et menetlusalune isik mõistab õigusrikkumist ja on püüdnud vältida keskkonnale tekkida võivat kahju. Süüd kergendava 6 asjaoluna saab arvesse võtta, et karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole Hanna-Stiina Pettaid ega Agrostina OÜ-d varasemalt sarnaste süütegude eest karistatud. Seega on tegemist mõlema isiku jaoks esmakordse õigusrikkumisega. Süüd kergendava asjaoluna saab arvestada ka seda, et õigusrikkumine ei ole raskekujuline, s.o maaharimine veekaitsevööndis oleks võinud päädida oluliselt raskemate keskkonnaalaste tagajärgedega, kuid praegusel juhul ei ole keskkonnale kahju tekkinud ning selle tekkimine on ka välistatud, kuivõrd menetlusalune isik niitis veekaitsevööndisse jäävad maa-alad. See-eest oli põllumassiivil 63449477376 on haritud 22,78%, põllumassiivil 63449487230 38,3% ja põllumassiivil 63549419876 48,25% veekaitsevööndist. Seega ei toimunud maaharimine üksnes ebaolulisel osal veekaitsevööndist. Eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on oluliselt alla keskmine, s.o väike.

1. Lisaks eeltoodule tuleb arvesse võtta ka eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Hanna-Stiina Pettaid ega Agrostina OÜ-d ei ole varasemalt karistatud sarnaste süütegude eest. Lisaks nähtub väärteo otsusest, et menetlusalune isik lubab olla edaspidi hoolsam ja veekaitsevööndis mitte maad harida. Sellest nähtub, et menetlusalune isik mõistab talle etteheidetava teo ka ise hukka. Kuivõrd menetlusalune isik mõistab oma teo tõsidust ja tal puuduvad varasemad karistused, saab seda karistuse mõistmisel arvesse võtta. Lisaks eripreventiivsetele kaalutlustele tuleb arvesse võtta ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures ei saa süüdlasele mõista raskemat karistust, kui vastab tema süüle, üksnes õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt.
2. VTMS § 132 p 3 järgi võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 ja 30 sätestatud alustel. VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
3. Eelnevalt on tuvastatud, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, vaid oluliselt alla keskmise, s.o väike. Samuti ei ole käesoleva õigusrikkumisega keskkonnale kahju tekkinud ning selle tekkimise oht on välistatud, sest menetlusalune isik niitis veekaitsevööndisse jäävad alad pärast seda, kui Keskkonnaamet veekaitsevööndile tähelepanu juhtis. Lisaks tuleb arvesse võtta eesmärke, mida saavutatakse Hanna-Stiina Pettai ja Agrostina OÜ üheaegse karistamisega. Hanna-Stiina Pettai on Agrostina OÜ ainuosanik. Kuigi Hanna-Stiina Pettai ja Agrostina OÜ ei ole õiguslikult samad isikud, on selge, et praegusel juhul on Agrostina OÜ ennekõike fiktsioon, mille läbi Hanna-Stiina Pettai, kui Agrostina OÜ ainuosanik, teostab ettevõtlust ja oma ärilisi huve. Seetõttu omab Agrostina OÜ-le mõistetud rahatrahv Hanna-Stiina Pettaile samasugust mõju, kui temale endale määratud rahatrahv, mille Hanna-Stiina Pettai on kohtuotsuse tegemise aja seisuga tasunud. Seega on kohtu hinnangul karistuse eesmärk täidetud ka üksnes füüsilisele isikule määratud rahatrahvi läbi ning Agrostina OÜ karistamine rahatrahviga 3000 eurot ei ole otstarbekas ega avalikke huvisid arvesse võttes vajalik.
4. Menetluse otstarbekuse põhjustel lõpetamine on alati kaalutlusotsus ja äärmiselt hinnanguline, kuid tihtipeale vajalik. Inimest ei ole alati tarvis karistada, kui teda saab mõjutada ka ilma karistamata edasistest õigusrikkumistest hoiduma. Üldteada on, et sama põhimõtet rakendatakse ka kuritegude menetlemisel ja isegi vaatamata sellele, et ühiskondlik hukkamõist kuritegude puhul on ilmselt oluliselt kaalukam kui väärtegude puhul. Nii jääb karistuseta nii mõnigi joobes juht, kes eksib esimest korda, samuti korruptant ja maksukurjategija, sest neid on võimalik suunata õiguskuulekale teele ka ilma karistamata. Oluline on, et teo toimepanija süü saab hinnata väikseks ja puuduvad kaalukad põhjused, miks ühiskond võiks inimese karistamist nõuda.
5. Neist olulistest põhjustest lähtus kohus ka käesoleva väärteoasja lõpetamisel. Kokkuvõtvalt hindas sarnaselt Keskkonnaametiga ka kohus Agrostina OÜ süü väikeseks ja kuivõrd kohtu hinnangul ei esine põhjuseid, miks avalik huvi nõuaks isiku karistamist, saab menetluse 7 lõpetada. Samas ei ütle kohus seda, et tegemist oleks vähetähtsa väärteoga, seda mitte, keskkonda on tarvis hoida. Kuid teo toimepanija on kõik endast oleneva teinud, et tegelikud kahjud ära hoida ja seda tuleb hinnata ja arvesse võtta. Ehk siis ei pea kohus õigeks, et otstarbekusega lõpetamist saaks rakendada vaid vähetähtsate tegude puhul.
6. Eeltoodut arvesse võttes ja lähtudes VTMS § 117 lg 1 p-st 4, § 132 p-st 3 ja § 30 lg 1 p-st 1, tuleb Keskkonnaameti kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023000609 tühistada osaliselt, s.o osas, milles Agrostina OÜ-d karistati rahatrahviga 3000 eurot, ja väärteomenetlus lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 8