Obsah (7)

§ 113§ 132§ 128§ 127§ 1045§ 1054§ 1043

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1-21-2315 27.jaanuaril 2022.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Prokurör Jürgen Hüva Kaitsja Aivar Pil

a raietööde korraldamine ning sõlmitud töövõtulepingu kohaselt kohustus töövõtja I. Jalakas teostama Xxxx detailplaneeringu alal vajaminevate raietööde organiseerimise, sh raieloa taotlemise, märkima looduses raiumist vajavad puud ja

a, leidma töövõtja raietööde teostamiseks, konsulteerima raiete teostajat tööde tegemisel (sh raiumist vajavad puud) ning samuti tagama, et töö teostamisel juhindub ta kehtivatest normidest, standarditest ja teistest asjakohastest õigusaktidest. Lepingu sõlmimisega I. Jalakas mh kinnitas, et tema tegevus vastab kõigile Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ning õigusnormide 1 eiramise või rikkumise korral vastutab töövõtja õigusorganite või kahjunõudjate ees oma varaga. K OÜ formaalselt, kuid sisuliselt Indrek Jalakas, sõlmis tellijana 18.04.2019 töövõtulepingu nr xxxx töövõtjaga K OÜ. Lepingu objektiks oli mh ka puude langetamine vastavalt tellija poolt antud juhendile ja märgistusele. Samal kuupäeval, s.o 18.04.2019 sõlmis K OÜ omakorda tellijana töövõtulepingu nr xxxx töövõtjaga C OÜ. Lepingu alusel kohustus C OÜ muu hulgas teostama ka puude langetamise ning järgima tellija, s.o formaalselt K OÜ, kuid sisuliselt Indrek Jalakase juhiseid ja korraldusi. 25.02.2019 andis Harku Vallavalitsus raieloa nr 16 Xxxx maaüksusel 347 puu raiumiseks. Seejärel Indrek Jalakas, olles raie keskseks figuuriks, ajavahemikul 20.04.2019 – 02.05.2019 korraldas kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, millega Indrek Jalakas vahendliku täideviijana rakendas eksimusse viidud C OÜ töötajaid, mille tulemusel metsa ülestöötava äriühingu C OÜ harvesterijuhid teostasid puude raiet mh ka Indrek Jalakase jaoks võõrastel kinnisasjadel, s.o X OÜ-le kuuluvatelt Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistutelt, milliseks puudus igasugune X OÜ nõusolek ja luba ning millisega rikuti omaniku X OÜ õigushüve, s.o õigust asja vallata, kasutada ja käsutada. Indrek Jalakas valitses ärakasutatavaid isikuid (metsa ülestöötanud isikuid) ülekaaluka teadmisega, nähes ette asjaolusid, millest süüteokoosseisupärane tegu kujuneb – I. Jalakas oli teadlik, et X OÜ-le kuuluvatel kinnistutelt puudub tal õigus raiet teostada. Võõralt kinnisasjalt saadi 143-165 tihumeetrit puidumaterjali. Indrek Jalakase eelkirjeldatud tegevuse tagajärjel tekkis X OÜ-le varaline kahju vähemalt KarS § 121 p 1 sätestatud olulises määras. Tekitatud varaline kahju koosneb maha raiutud puidu väärtusest, s.o 9591 eurot; kinnistute väärtuse vähenemisest, s.o 10 000 eurot; kinnistute taastamisega seotud kuludest, s.o 28 314 eurot ja kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kuludest, s.o 1425,60 eurot, kahju kokku summas 49 270,60 eurot. Sellega pani Indrek Jalakas toime KarS § 203 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Kohus uuris järgmisi tõendeid: − X OÜ 07.01.2020 kuriteoteade (1 kd lk 24-27); − Harku Vallavalitsuse kuriteoteade (1 kd lk 28-40); − K OÜ raieloa taotlus koos asendiplaaniga (1 kd lk 41-44); − Harku Vallavalitsuse 09.05.2019 pildid (1 kd lk 45-59 ); − Harku Vallavalitsuse raieluba nr 16 (1 kd lk 60); − 01.01.2019 töövõtuleping nr xxxx (1 kd lk 61-66); − V. T. 21.05.2019 e-kiri (R. K. poolt 20.05.2019 teostatud droonifotod) (1 kd lk 68-89); − 21.05.2019 kinnistusraamatu väljatrükid (1 kd lk 90-97); − X OÜ esindaja K. U. 21.05.2019 e-kiri Harku Vallavalitsusele (1 kd lk 98 ); − Maa-ameti 18.04.2019 aerofoto (1 kd lk 99); − Xxxx kinnistute raiemahu arvestamine (lisa 11.02.2020 asjatundja T. A. ülekuulamise protokolli juurde) (1 kd lk 67); − Xxxx kinnistutel 10.12.2019 tehtud fotod (lisa 12.02.2020 tunnistaja A. T. ülekuulamise protokolli juurde) (1 kd lk 1-23); − Töövõtuleping nr xxxx (1 kd lk 100-102); − Töövõtuleping nr xxxx (1 kd lk 103-105); 2 − Fotod tunnistaja M. S. märkmikust (lisa 19.05.2020 tunnistaja M. S. ülekuulamise protokolli juurde) (1 kd lk 106-108); − Indrek Jalakas karistusregistri väljavõte ( 1 kd lk 109-110); − Kannatanu X OÜ hagiavaldus, selle täpsustamine ja tsiviilhagi tagamise taotlus koos lisadega (süüdistusakti lisa ja 2 kd lk 42-83, 156-158); − OÜ X äriregistri väljatrükk (1 kd lk 111-112); − K OÜ äriregistri väljatrükk (1 kd lk 113-114); − Andmed I.Jalakse sissetulekute kohta (1 kd lk 115-117); − K OÜ arved (1 kd lk 118-119); − I.Jalakase töövõimetust kinnitavad tõendid (1 kd lk 120-128); − Kinnistu ostu-müügi leping (1 kd lk 130- 144); − Ülevaade 2019 aasta III kvartali puiduturust (I kd lk 145-160); − Xxxx kinnistu ning lähiala detailplaneeringu põhijoonis ja seletuskiri (1 kd lk 161-178); − Metsamaterjali üleandmise vastuvõtmise aktid 1/5 ja 1/5/1 (1 kd lk 179-181); − Metsamaterjali veoselehed (1 kd lk 182-200); − T OÜ hinnapakkumine (I kd lk 201); − S OÜ hinnapakkumine (I kd lk 202); − Fotod kinnisasjast (1 kd lk 203-212); − Arco vara koostatud hinnnang (III kd lk 1-95); − Kinnistute müügi notariaalsed lepingud (III kd lk 96-135); − C OÜ arve ja hinnapakkumised (III kd lk 136-138); − U.R. eksperthinnang (III kd lk 139-172); − Pindi Kinnisvara eksperthinnang nr 36171 (III kd lk 173-192); − M. J. ja K.U. vaheline kirjavahetus (III kd lk 193- 199). Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad T. A., A. T., S. J., E. J., M. S., M. P., M. M. ja kannatanu esindaja K.U.. Kohus, kuulanud ära prokuröri, kaitsja, tunnistajad, kannatanu ja süüdistatava Indrek Jalakase ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: Kinnisturaamatu andmetel kuulub Xxxx kinnistu OÜ-le K. Kinnistud Xxxx kuulusid 2019 aastal OÜ-le X (lk 90-97). Kriminaalasjas puudub ja vaidlus faktis, et menetlusesemeks olevate sündmuste ajal 2019 aastal oli nimetatud Xxxx kinnistute omanikus OÜ X. 07.01.2020 kuriteoteate kohaselt teostas K OÜ poolt tellitud töövõtja 2019 kevadel/suvel OÜle X kuuluvatel kinnistutel Xxxx raiet, omamata selleks X OÜ nõusolekut. Raiutud alast oli ca 71 % kasemets ja ca 29 % männimets. Kasemetsa raiuti ca 101,53 tihumeetrit ja männipuitu ca 41,47 tihumeetrit. Raiega tekitati kahju palgi väärtust arvestades ca 9591 eurot, kahju seoses metsa taasistutamisega (1 k lk 24-17). Kriminaalasjas puudub vaidlus ka faktis, et Xxxx kinnistutel teostati raietöid aprillis-mais 2019. Nimetatud asjaolu kinnitavad nii kannatanu ja tunnistajate ütlused kui ka I.Jalakase enda ütlused. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt avastas raide 21.05.2019. Masinad olid peal, Harvester vedas palke välja, raie oli peaaegu lõpetatud. Helistas valda, kust öeldi, et raieluba ei ole antud. Kohapeal olnud isikutega ei suhelnud. Helistas S. J.ele, kes ütles, et ta on reisil ja isa tegutseb seal ja ei tea asjast midagi. Indrek Jalaks ütles, et on vana metsamees ja oleks kannatanu asemel väga õnnelik. 3 21.05.2019 on K.U. saatnud Harku Vallavalitsusele e-kirja, milles kinnitab, et ei ole andnud luba oma kinnistutel metsa raieks. Tal puudus kavatsus lageraieks. Kui raie avastas, ei olnud seal enam metsamaterjali. Pole saanud mingit tasu materjali eest. Kannatanu OÜ X esindaja K. U. ütluste kohaselt temalt ei olnud keegi raieks nõusolekut küsinud ja Xxxx kinnistutel raie tegemiseks puudus ka raieluba. Ka selles, et kannatanu ei olnud raieks nõusolekut andnud, puudub kriminaalasjas vaidlus. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist, samuti ei ole vastupidist väitnud ka ükski menetlusosaline. Kriminaalasjas puuduvad ka tõendid, mis kinnitaks, et kannatanu kinnistutelt raie käigus väljaveetud metsamaterjali eest oleks kannatanule midagi tasutud. K OÜ juhatuse liikme S.J. ja Indrek Jalakase vahel on 01.01.2019 sõlmitud tööleping nr xxxx tähtajaga 31.07.2021. Lepingu kohaselt kohustub töövõtja ehk Indrek Jalakas organiseerima Xxxx (Xxxx) detailplaneeringu alal vajaminevad raietööd. Jalakase ülesandeks oli raieloa taotlemine detailplaneeringu alale, loodusesse raiumist vajavate puude ja põõsaste märkimine, raietööde tegemiseks töövõtja leidma. Konsulteerima raiete teostajat kõigis vajaminevates erialastes küsimustes. Töövõtja pidid tagama, et juhindub kehtivatest normidest ja standarditest ning teistest asjakohastest õigusaktidest. K OÜ, mida esindab E. J. ja M OÜ ning K OÜ, keda esindab S. J. vahel sõlmitud töölepingu nr xxxx kohaselt töövõtja s.o K OÜ tööks on kinnistute Xxxx ja Xxxx ja elamukruntide ala ehituseks ettevalmistamine. Töö sisaldab endas

a, puude ja põõsaste langetamist vastavalt tellija poolt antud juhendile ja märgistusele; ümarmaterjali ja raiejäätmete kokku vedu ja ladustamine (laoplatsi asukohad määrab tellija); kändude välja juurimine, kokku vedu ja ladustamine (laoplatsi asukohad määrab tellija), tööde järgne pinnase tasandamine; metsamaterjali ära vedu. Töö tähtaeg 30.09.2019. Töövõtja kohustus järgima iga tööobjekti kohta tellija poolt kirjalikult antud juhiseid ja korraldusi ning enne raietöödega alustamist tutvuma raietöö aluseks olevate metsateatistega ja jälgima, et raietööd viiakse läbi kooskõlas sellega. K OÜ, mida esindab E. J. ja C OÜ, mida esindab R. A. vahel sõlmitud töövõtulepingu nr xxxx kohaselt töövõtja s.o C OÜ ülesandeks oli Xxxx ja Xxxx kinnistul oleva raieõiguse ülestöötamine. Töövõtja kohustused on puude langetamine, tüvede jätkamine sortimentideks, okste koondamine kuhjadesse; ümarmaterjali ja raiejäätmete kokkuvedu ja ladustamine (laoplatsi asukohad määrab tellija); metsamaterjali transport ja müük (hinnad sortimentide kaupa). Töövõtja kohustus järgima iga tööobjekti kohta tellija poolt kirjalikult antud juhiseid ja korraldusi. Enne raietöödega alustamist tutvuma raietöö aluseks olevate metsateatistega ja jälgima, et raietööd viiakse läbi kooskõlas sellega. Tellija peab andma töövõtjale viimase nõudmisel vajalikud objektide töö- ja laoalasid kujutavad kaardid ja joonised, kuhu on märgitud eritingimused, millega tuleb töötamisel arvestada. Lepingu lisaks on muuhulgas raieload ja kinnistusraamatu väljavõtted. Tsiteeritud lepingud kinnitavad tunnistajate S. J., E. J. ja M. ütlusi lepingute sõlmimise kohta ja selle kohta, kes milliseid töid tegema pidi. Samuti nähtub lepingutest, et rahalist liikumist äriühingute vahel ei toimunud. Metsamaterjali müügist saadud summad pidid katma raiega seotud kulud. Samuti kinnitavad lepingud, et need olid sõlmitud raietööde teostamiseks Xxxx (Xxxx) kinnistul ja mitte ükski leping ei olnud sõlmitud metsa- või raietööde tegemiseks Xxxx kinnistul (Xxxx), mille piires olid Xxxx kinnistud. 1/42 fototabel kinnitab, et Xxxx maaüksuse detailplaneeringu alal hõlmab endast Xxxx kinnistuid ja Xxxx kinnistu detailplaneerinu ala Xxxx kinnistuid. Seega kõik raietööd, mis tehti Xxxx kinnistutel, väljuvad eeltsiteeritud lepingutega kokkulepitud tööde raamest. 4 Harku vallavalitsuse 04.06.2019 kuriteoteade koos lisadega kinnitab, et 08.02.2019 esitati K OÜ poolt raieloa taotlus Xxxx maaüksuse osas ehitusaluste puude raiumiseks 347 puud. Täitja kontaktisik S. J.. 25.02.2019 andis Harku Vallavalitus K OÜ-le raieloa nr 16 Xxxx Xxxx maaüksusel 347 puu raiumiseks läbimõõtudega 8-50 cm. Aerofotodel nähtub, et 18.04.2019 ei olnud veel kõnealust raiet tehtud. 2019 maikuu alguses avastas Harju Valavalistus, et lisaks Xxxx Xxxxl asuvale maaüksusele on puid raiutud suurel alal nimetatud maaüksuse ümbruses. Vallavalitus pildistas 09.05.2019 ja 16.05.2019 Xxxx ümbruses toimuvat. Xxxx maaüksuse ümbruses on tehtud lageraiele sarnanevat raiet, milleks raieluba puudus. Nähtus ka Xxxx äärde okas- ja lehtpuu palkide suuremahuline virnastamine. Mais 2019 toimus raiealal puude ära vedu ja kändude välja juurimine. 20.05.2019 tehti droonifotod. Fotodest ja asendiplaanist nähtub, et raiet on tehtud Xxxx maaüksuse detailplaneeringu alal ja Xxxx maaüksuse detailplaneeringu alal. Fotodelt nähtuvad sõidukite liikumise jäljed. Raie on tehtud ca 8,21 ha suurusel alal, millest 3,02 hõlmab Xxxx kinnistut ja raie tehti muu hulgas Xxxx (ca 1,19 ha) . X OÜ juhatuse liige K.U. teatas vallale, et ei ole andnud luba oma kinnistutel metsaraieks. Droonifotodelt nähtub, et alal jäeti vähem puid alles võrreldes ülejäänud raiealaga. Xxxx kinnistu ning lähiala detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on ette nähtud säilitada kõrghaljastus vähemalt 75% kogu krundi pindalalast, lubatud sanitaar- ja hooldusraiet hoonealusel maal on vajadusel lubatud lageraie. Väljaspool hoonestusala on lageraie keelatud. Harku valla Xxxx kinnistu ning lähiala detailplaneeringu kohaselt katab enamus planeeringuala lehtpuu- ja segamets. Metsamaa asub maaüksuse kesk ja lõunaosas, lagedam ala (rohumaa) jääb põhjasuunda. Maapinna reljeefsus langeb põhjast lõunasse. Mets on halvasti laasunud ning madala-boniteediline. Kõrghaljastuses domineerivad mänd, arukask, kuusk. Vähesel määral pihlakas ning kadakad. Xxxx krundid 3,7,8,9 krundid (s.o pos 5,6,7,8) sihtostarve on väikeelamumaa. Tegemist on kuivendatud segametsaga, kus tihedalt kasvavate puude võrad on deformeerunud. Kõrghaljastus on ettenähtu säilitada vähemalt 75% kogu krundi pindalast. Lubatud sanitaar- ja hooldusraie. Seega ei olnud detailplaneeringu kohaselt lubatud sellises ulatuses raie teostamine nagu teostati 2019 aprill-mai Xxxx kinnistutel (fotod I kd lk 1-23). Samuti ei olnud antud raieluba raie teostamiseks Xxxx kinnistutel. Tunnistaja A. T. poolt 2019 detsembris tehtud fotodelt (I kd lk 1-23) on näha, et raiutud puude kändude diameetrid on 29-47 cm. Seega on raie käigus raiutud puid, mille rinnasdiameeter ületab 8 cm ja selliseks raieks on vaja raieluba. Raieloa vajalikkus puude raiumiseks rinnasdiameetriga üle 8 cm oli teada ka I.Jalakasele (rõhutas istungil, et alla 8 cm rinnasdiameetriga puude raiumiseks ei olnud raieluba vaja). Kaitsja väide, et süüdistatav tegutses talle väljastatud raieloa alusel on ümber lükatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vaidlust ei ole asjaolus, et Harku valla poolt väljastatud raieluba, kehtis üksnes Xxxx kinnistute (lepingus märgitud Xxxx) suhtes (I/60). Tunnistaja S. J. ütlused kinnitavad, et raie korraldamisega tegeles Indrek Jalakas. Raie luba oli teede ja trasside ala kohta. Elamumaad seal ei olnud. Luba ei katnud K.U. kinnistut. Tunnistaja allkirjastas raieloa taotluse. Indrek leidis firma, kes raie teostas, kuid lepingu allkirjastas S. J.. Tunnistajal raie juures roll puudus. Raie piirid pidi panema paika Indrek Jalakas. Tegi töövõtulepingu Indrekuga. Raie pidi looduses maha märkima Indrek Jalakas või palkama inimese, kes teeb. Kokkuleppe oli et isa teeb. Andis volituse isale teha kogu raie. Kinnistutele 5 läks kui raietööd oli lõpetatud. Küsis isa käest, mis juhtus. Isa ütles, et teostas seal raiet. Võib olla tõesti on midagi ka sealt maha võetud. Isa ei öelnud mitu puud kuskilt võeti. Indrek Jalakase enda ütlused kinnitavad, et sõlmis K OÜ-ga töövõtulepingu. Oli vaja teostada puude raiet ja poeg tellis isalt puude raiete organiseerimise sellelt alalt. Ala oli puutumata, seal kasvas isetekkeline puude ja põõsaste kooslus, mille raieks tuli teha põhjalik ülevaatus, mida raiuda ja mida mitte. Käis mitmed päevad ala läbi. Märkis kogu alal ära väärtuslikud puud, mis pidas vajalikuks säilitada. Kogu ala tähendas Xxxx kinnistu Xxxx ja Xxxx kinnistud Xxxx. Xxxx tänava krundid ei asu Xxxx vaid Xxxx. Vaatlust teostas kõigil kruntidel. 2019 märtsis märgistas puid. Märgistas säilitamist vajavad puud. Nähtavus oli kehva, märkis ehitustöötajate kollase märkelindiga, sidus need silmade kõrgusel puude külge, et kaugele oleks näha. Raiutavatele puudele tegi ristid,

a ei märgistanud. Peenemad kui 8 cm märgistas märkelindiga, kui oli haruldane puu. Puude märgistamise hetkel oli tõenäoliselt raieluba olemas. Raieloa asja ajas ise. Märgistamise käigus raieloa andmeid ei võrrelnud. Raieloa andmed oli andnud enne ise hinnanguliselt kohapealse vaatluse ja aerofotode põhjal. Tööd tellis K. Leidis M. J. kaudu K OÜ, kellega sõlmiti töövõtuleping raiete teostamiseks, kändude juurimiseks ja väljaveoks. Esimese asjana teostati K poolt

araie, milleks luba ei ole vaja. Suhtles E. J.ga. Kohtus E. ja M. või M. Xxxx teise ristmikul, kus olid ristidega märgitud puud. Ütles, et lintidega puid mitte mingil juhul puudutada. Raiete teostaja ütles, et noaga märgitud ristid võivad öisel ajal jääda tähelepanuta. Tegi ristid mõlemale puu küljele ja värviga üle. Oli kohti, kus oli

ale ja põõsastele tõmmatud ümber märkelint, et jääks alles. Paralleelselt

a eemaldamisega alustati ka raie teostamist. Ei tea kuidas täpselt info raiujatele edastati. C OÜst kellegagi ei suhelnud. Väärtuslikud puud märgistas ja need kasvavad siiani. Kinnistuil märkis Jalakas lintidega puid nii Xxxx kui Xxxxl. Kinnistute piirid olid märgistatud märkelindiga puude peale. Märkelindid pidi eristama nii riigimaad kui ka Xxxx krunte, mis ei kuulu K OÜle. Raie alustamise aja kohta puudus info. Ei mäleta kumb oli ennem kas notari tehing või puude märkimine. Kinnistuid positsioneeris aerofotode ja sabatunde abil. Raieloa taotlus esitati 08.02 ja luba väljastati 25.

1. Katastritunnus vastab Xxxx kinnistule. Ei tea miks luba ei hõlma Xxxx kinnistuid. Taotles, kuna raieluba peab olema. Teab, et luba hõlmab trasside tegemiseks vajalike puude raiet. Trass rajati Xxxx kinnistule, sealt tuli puud maha võtta. Kinnistutel ei olnud vaja puid maha võtta. Raieks märkis ära märkenoaga risti tegemise teel. Harvesteri juhiga ei suhelnud. Oli raske hinnata, kas võeti maha täpselt märgitud puid, seda hinnata ei oska. Kõik lindiga märgitud puud olid alles. Alles olid ka lindiga märkimata puud, mis on siiani kinnistutel alles sadades. K OÜ nimel allkirjastas dokumente poeg. I.Jalakas ise dokumente ei koostanud, kuid organiseeri meili ja telefoni teel. I kd lk 41-44 taotlus on esitatud Xxxx kinnistu osas, ei ole ise taotlust koostanud, võis anda puude arvu, liigi ja läbimõõdu info. See oli ligikaudne info Xxxx kinnistu kohta, mitte Xxxx kinnistu kohta. Xxxx ühtegi puud mahavõetavaks ei märkinud. Ei märkinud raieks suuredimensiooniga puid, mis oleks vajanud raieluba Xxxx kruntidel. Andis juhised K OÜ esindajale mahavõetavate puude osas. Juhised said ainult E. ja S. J.. Ühelegi Harvesteri juhile juhiseid ei andud. Tsiteeritud Indrek Jalakase ja S. J.e ütlused kinnitavad, et Xxxx kinnistul (Xxxx krundid) ja Xxxx maaüksusel teostati metsaraiet, mille tegemist organiseeris Indrek Jalakas. S. J. kinnitas, et raie teostamise eest vastutas Indrek Jalakas. Indrek Jalakase enda ütlused kinnitavad, et ta oli protsessiga seotud alates raieloa taotlemisest ja ajas raieloa asja ise. Jalakas ise andis raieloa andmed hinnanguliselt kohapealse vaatluse ja aerofotode põhjal ning info oli ligikaudne Xxxx kinnistute kohta. Xxxx kinnistute kohta raieluba ei taotletud. Seega kinnitavad I.Jalakase enda ütlused, et ta oli teadlik, et raieluba hõlmab üksnes Xxxx kinnistuid. Andes ise raieloaks algandmed üksnes Xxxx kinnistute kohta, oli I.Jalakasele selge, et luba taotletakse üksnes Xxxx kinnistu kohta ja kogenud metsandusega aastakümneid seotud isikuna oli talle ka teada asjaolu, et luba väljastatakse üksnes taotletud kinnistule. Lisaks on loas kirjas, et see on antud Xxxx asuvale maaüksusele. I.Jalakas rõhutas korduvalt kohtuistungil, et Xxxx kinnistud ei asu Xxxx 6 vaid Xxxx, seega oli I.Jalakasele ka raieloa andmete alusel üheselt mõistetav, et luba ei hõlma Xxxx kinnistutel raie teostamist. Jalakase enda ütlused kinnitavad, et ta oli teadlik, et märtsis 2019 Xxxx kinnistuid OÜ W poolt ära ei ostetud. S.J. on märkinud, et kogu Xxxx tee ja Xxxx kinnistute tegemine ühekorraga oli majanduslikult mõistlikum, kuna osaline raie tegemine oleks läinus kulukamaks. Samuti möönis tunnistaja S. J., et kogu raie ei olnud täpselt reeglitekohane. Hinnates I.Jalakase ja tema poja S.J. ütlusi koostoimes on leidnud tõendamist, et loodeti ka esialgu ostmata jäänud kinnistud ära osta ning taheti kõigil kinnistutel raie korraga ära teha. Asjaolu, et Xxxx kinnistute, ka nende osas, mis oli OÜ K ära ostnud, kohta ei taotletud raieluba, viitab faktile, et I.Jalakasele oli teada, et tulenevalt detailplaneeringust ei ole kindel, et ta saaks Xxxx kinnistutel raieluba sellises ulatuses puude mahavõtmiseks nagu reaalsuses teostati. Indrek Jalakase väited, et tema märkis raieks puud ära märkenoaga risti tegemise teel, ei kinnita ükski teine kriminaalasjas uuritud tõend. Tunnistaja S. J. kinnitas, et tõenäoliselt märgib isa raieks puid noaga, kuid see väide ei kinnita, et vaidlusalusel juhul oli I.Jalakas selliselt ka raieks mõeldud puid märgistanud. S. J. raietööde ajal ise sündmuskohal ei käinud, seega ei saa tema ütlused kinnitada ega ümber lükata I.Jalakase väiteid puude märgistmaise viisi kohta. Tunnistajate E.J., M.M., M.S. ja M. P. ütlused kinnitavad, et töömehed pidid tegema raiet Indreku juhiste järgi. Lindid olid ümber alade, kust puid ei tohtinud võtta. J. kinnitas, et Indrek näitas piire ja juhendas töötajaid ning kopameeste ülesanne oli teha Indreku juhiste järgi ning OÜ C pidi lõikama Indreku poolt näidatud puud. Indrek Jalakas juhatas töid, kust mida lõigata. M. kinnitas, et raiepiirid olid tellija poolt märgitud ja seda tegi Jalakas või keegi tema poolt. M. sai juhised Indreku käest. Raiutav ala oli määratud, eraldatud ala pidi seisma tervena, et sinna ei langeta. Puutumata ala oli lindiga märgistatud. Palus Indrekul märgistust kontrollida. Indrek selgitas kohtumisel, et raiutavad puud märgitakse ette. I.Jalakase tellitud 12.09.2021 eksperthinnangu kohaselt detailplaneeringu ala kinnistutel Xxxx xxxx ja xxxx kinnistutel kollase märkelindiga märgistatud puud asetsevad detailplaneeringuga säilitamisele kuuluva väärtusliku kõrghaljastusega alal. Märkenoaga märgitud puud on valdavalt kahjustuste ja vigastustega ja asetsevad transpordimaa servades. Sellest hinnangust ei selgu, mis kuupäeval U. R. kinnistutel kohapeal käis, kuid ilmselgelt ei olnud see enne 2021 suve (kaitsja ütlustest nähtub, et see arvamus telliti kohtumenetluse ajal). On pildistatud ühte ristiga puud, kuid see ei kinnita, et ristiga puu asuks Xxxx kinnistutel või oleks kõnealusel kinnistul tähistatud ristiga rohkem kui 1 puu ning samuti ei tõenda see fakti, millal rist puu peale tehti. Samas on Jalakas vastupidiselt väitnud, et Xxxx ta ühtegi puud mahavõetavaks ei märkinud. Kui selline rist (III/147) oleks olnud puudel ka 2019 kevadel, oleks tunnistajad S. ja P. seda kindlasti märganud, kuid tunnistajad eitasid puudel ristide olemasolu aprillis-mais
2. Puid maha võtnud harvesteri juhid S. ja P. ei näinud märkenoaga või värviga ristiga märgitud puid. Ka tunnistaja M. ütlustest ei nähtu, et raiumiseks mõeldud puid oleks ristiga tähistatud. On eluliselt usutav, et olukorras, kus kumbki harvesteri juht ei näinud, et puudel oleks olnud märkenoaga või värviga riste, ei olnud puid I.Jalakase väidetud viisil ristiga tähistatud. On eluliselt usutav, et I.Jalakase väide puude märkimise kohta ristiga, on antud soovist vabaneda vastutusest. Kriminaalasjas uuritud ükski teine tõend seda väidet ei kinnita. Kui harvesteri juhid pidanuks maha võtma üksnes ristiga tähistatud puud, siis puudunuks vajadus ülejäänud puude, kui kasvama jääma pidanud puude, lintidega eraldamiseks. Kohtu hinnangut I.Jalakase ütluste usaldusväärusele raie märkimise viisi kohta mõjutavad ka teised ebakõlad I.Jalakase ütlustes. Jalakas väitis, et 2019 aasta kevadel oli tema tervis kehv ja liikumine raskendatud. Samas on ta väidetava kehva tervisega käinud läbi Xxxx kinnistud ja märgistanud seal tema enda sõnade kohaselt raskesti ligipääsetaval ja märjal alal puid. Et Xxxxl oli osa alast märg, kinnitavad ka tunnistaja S. ütlused. Puude märgistamine Xxxx tee kinnistutel 7 ei olnud raieluba arvestades üldse vajalik. Nimetatud asjaolu oli I.Jalakasele teada, sest ta teadis, et luba ei hõlma kinnistuid Xxxx. Jalakase poolt sellises olukorras puude märgistamine ka Xxxx kinnistul viitab üheselt tema soovile, et puid raiutaks ka Xxxx kinnistutel. Kohtu arvamust mõjutab ka Jalakase poolt istungil öeldu: „Miks ei võinud linte panna puu ümber ka Xxxx kasvavatele puudele kuigi luba oli antud Xxxx.“ Arvestades ka tooni millega I.Jalakas selle lause ütles, ei ole kohtul alust kahelda, et I.Jalakas märgistas puid ka Xxxx kinnistul eesmärgiga, et ka neil kinnistutel teostataks raie, kuigi I.Jalakasele oli teada, et raieluba selleks väljastatud ei ole. Eesti Töötukaasa otsuste kohaselt oli Indrek Jalakasel xxxx puuduv töövõime ja perioodil xxx osaline töövõime ja Sotsiaalkindlustusameti 07.10.2019 otsuse kohaselt tuvastati Indrek Jalakasel keskmine puue perioodiks xxxx. Nende otsuste põhjal väidab kaitsja, et Indrek Jalakase tervislik seisund ei võimaldanud tal raie tegevust süüdistuses toodud ulatuses kontrollida. Kuigi I.Jalakasel võis olla teatud perioodil liikumine raskendatud, kinnitas Jalakas ise, kuidas ta tähistas märtsi kuus mitmel päeval puid lindiga nii Xxxx kui Xxxx kinnistutel. Samuti kinnitavad tunnistajate M. ja E.J. ütlused, et raiet teostati I.Jalakase juhiste järgi. Seega ei välistanud I.Jalakase tervislik seisund tal puude tähistamist ja raie organiseerimist 2019 märts- mai ning tunnistajate ütluste kohaselt mitte ainult Xxxx ja Xxxx kinnistutel vaid ka veel suuremal maa-alal, Xxxx kinnistul. I.Jalakase ütluste kohaselt tema OÜ-st C kellegagi ei suhelnud. Samas ei välista, et võis kellegagi suhelda. Kohtus erinevate inimestega, kelle nime ei tea. Kohtus käinud tunnistajate näod ei tundu tuttavad. Tunnistaja M. ütluste kohaselt sai ta juhised I.Jalakase käest, kes käis ka kohapeal ning ta on palunud I.Jalakasel märgistust kontrollida. Seega on tuvastamist leidnud, et I.Jalakas andis juhiseid tööde tegemiseks OÜ C töötajale M.. Tunnistajate J., M., S. ja P. kokkulangevatest ütlustest nähtub, et lintide sisse jäävaid puid ei tohi võtta ja mujal tuli puud maha võtta. E.J. kinnitab, et just I.Jalakas oli see, kes juhendas töötajaid ja töid, kust mida lõigata. C töötajad pidid lõikama Indreku poolt näidatud puid. Kopameestel oli ülesanne teha Indreku juhiste järgi. Ka M. kinnitas, et sai juhised I.Jalakase käest. Samuti nähtub, et palus Indrekul märgistust kontrollida, kui avastati et märgitud oli puid ka RMK alasse. Seega nähtub M. ja E.J. kokkulangevatest ütlustest, et just I.Jalakas oli see, kes selgitas, et lintide sisse jäävad puud tuleb alles jätta ja väljaspool lintidega tähistatud ala tuleb puud raiuda. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate, kes mõlemad mõistsid Jalakase selgitusi ühte moodi, kokkulangevates ütlustes. Kuna ei ole leidnud tõendamist, et I.Jalakas oleks väljaspool lintidega tähistatud ala olnud puid tähistanud raiumiseks eraldi mingil muul moel, on eluliselt usutav, et I.Jalakas selgitas J. ja M., et raiuda tuleb kõik need puud, mis jäävad lintidega tähistatud alast välja poole. Kuna töid teostavatele isikutele antud selgitus oli selline, et kõik lintidest väljapoole jäävad puud tuleb maha võtta, puudus vajadus neid puid ka eraldi tähistada. I.Jalakas oli teadlikult tähistanud 2019 aastal OÜ-le X kuulunud Xxxx kinnistutel osad kohad lintidega ja selgitanud raietööde teostajatele, et lintide sisse peavad puud kasvama jääma ja väljaspool linte tuleb maha raiuda. I.Jalakase selline käitumine kinnitab, et ta soovis, et ka Xxxx kinnistutel teostataks raiet. Jalakase enda ütlused kinnitavad, et märkis puid märtsis kogu alal, kuna Xxxx kinnistud olid plaanitud osta pojale kuuluva ja W äriühingute poolt. Jalakase ütlused kinnitavad ka, et ta oli teadlik, et kui enne tehinguid selgus, et kinnistute hindadele lisandub käibemaks, siis poja äriühing leidis raha, kuid W seda raha ei leidnud ja sel hetkel jäi W tehing tegemata. M. J. leidis kuu pooleteise jooksul käibemaksu ja oli nõus kinnistud ära ostma. Ka S. üritas neid kinnistuid ära osta. Seega oli I.Jalakas märtsis 2019, sõltumata sellest, mis kuupäeval ta Xxxx kinnistutel puid märgistas, teadlik et Xxxx kinnistud kuuluvad jätkuvalt OÜ-le X, samuti oli I.Jalakas 8 teadlik, et raieluba ei hõlma Xxxx kinnistuid (vt lk 7). Maa ameti aerofotodelt on näha, et 18.04.2019 oli kõnealustel kinnistutel kasvav mets alles (lk 99) ja tunnistaja S. märkmikust nähtub, et asus Xxxx kinnistul tööle 20.04.
3. Juhendades aprillis 2019 raietöid oli Jalakas teadlik, et Xxxx kinnistud kuuluvad OÜ-le X. Kinnistu ostu-müügi lepingu projekt kinnitab, et tehing pidi toimuma 20.03.
4. Jalakas kinnitas, et teadis, et sel päeval tehingut ei toimunud ja W leidis käibemaksuks vajaliku summa alles kuu-pooleteise jooksul. Ehk siis enne olid I.Jalakase juhtimisel juba alanud raietööd nii Xxxx kui Xxxx kinnistutel. Kuna I.Jalakas ise kinnitas, et tema pidas seoses Xxxx kinnistutega läbirääkimisi, oli ta teadlik, et Xxxx kinnistuid ei ostnud tema pojale kuulunud äriühing vaid need pidi algse plaani kohaselt ostma W. I.Jalakas väide, et tal puudus raie alustamise aja kohta info, on väär, sest tunnistaja M. ütluste kohaselt käis Jalakas kohapeal kui tuvastati RMK maale lintide märkimine. Seega oli aprilli teises poole kohapeal käies I.Jalakasele selge, et raietöödega on alustatud ja sel hetkel oleks saanud peatada raie teostamise Xxxx kinnistutel. I.Jalakas oli ka teadlik, et Xxxx kinnistutel raie teostamiseks ei olnud lepingut sõlmitud ja puudus raieluba, kuid sellele vaatamata ei pidanud ta vajalikuks raietööde tegijate tööd piirata raieloas toodud alaga. Olles teadlik, et raieluba ei kehti Xxxx asuvate kinnistute suhtes ja, et Xxxx kinnistud kuuluvad jätkuvalt OÜ-le X, juhendas I.Jalakas sellele vaatamata raietöid ka Xxxx kinnistutel. I.Jalakase ütluste kohaselt ei märkinud ta Xxxx kinnistutel ühtegi puud mahavõetavaks. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et eraldi ei olnudki puid mahavõetavateks märgitud. Olid lintidega eraldatud alad, mille sees tuli puud kasvama jätta ja ülejäänud ala, kust tuli puud maha võtta. Seega I.Jalakase väide, et ta ei märkinud Xxxx kinnistutel ühtegi puud mahavõetavaks on usutav, kuid kuna I.Jalakase poolt tunnistajatele E.J. ja M. antud juhiste kohaselt tuli väljapoole lintidega tähistatud ala jäetud puud maha võtta, ei oma see tähtsust, et ühtegi puud eraldi tähistatud ei olnud. Kuna Jalakas ise kinnitas, et ta oli ka Xxxx kinnistutel märkinud lintidega alasid, mille sees pidid puud tingimata kasvama jääma, tõid tema poolt tunnistajatele antud juhised kaasa selle, et väljapoole lintidega tähistatud ala raiuti puud ka Xxxx kinnistutelt. Kui Jalakas ei soovinud, et Xxxx kinnistutelt puid raiutaks, puudunuks tal ka vajadus tähistada neil kinnistutel lindiga osa puid, mis pidid tema arvates kasvama jääma. Kui Jalakas ei oleks soovinud, et Xxxx kinnistutelt raiutakse puid, oleks ta hiljemalt hetkel, kui tema tähelepanu juhiti asjaolule, et ka riigimetsas on tähistatud lindiga puid, pidanud aru saama, et teised isikud mõistavad tema märgistust nii, et kasvama tuleb jätta lindiga piiratud alas olevad puud ja ülejäänud puud võib raiuda. Kuna tunnistajate ütlustest ei nähtu, et I.Jalakas oleks muid korraldusi puude maha raiumise kohta andnud, kinnitab see fakti, et I.Jalakase soov oligi, et kõik lintidest väljapoole jäävad puud raiutaks maha. Tunnistaja E.J. ütluste kohaselt näitas I.Jalakas raieluba Xxxx kinnistu kohta. Indrek ütles, et need on nende kinnistud, kuid ei kontrollinud seda infot. Ei olnud teadlik, et osade kinnistute puhul puudub omaniku nõusolek. Usaldas Indrekut. Tunnistaja M. ütluste kohaselt ei olnud tema kohustus omaniku dokumente kontrollida, enne tööde alustamist näidati raieluba. Ei teadnud, et osad kinnistud ei kuulunud Indrek Jalakasele. Tööandja ütles, et raiepiirid märgitakse tellija poolt. Hinnates I.Jalakase käitumist tervikuna, on kohus veendunud, et I.Jalakas teadlikult andis töid teostavatele OÜ C isikutele juhiseid, mille kohaselt tuli maha raiuda lintidega tähistatud aladest väljapoole jäävad puud. Kuna looduses võib kruntide eristamine olla raskendatud, kasutas I.Jalakas teadlikult ära töömeeste usaldust, kes uskusid, et neile näidatud raieluba katab kogu raieks tähistatud ala ja et kogu raieks tähistatud ala kuulub I.Jalakasele või, et ta tegutseb nende kinnistute omanike volitusel. 9 Seega Indrek Jalakas kasutas Xxxx kinnistutel ebaseadusliku raie teostamiseks teadlikult ära OÜ C töötajate usaldust I.Jalakase poolt antud info suhtes ning teostas seeläbi vahendlikul 2019 aastal OÜ-le X kuulunud kinnistutel metsa raiet, milleks tal puudus luba ja omaniku nõusolek. Xxxx kinnistutelt puude raiumisega tekitati kinnistu omanikule kahju. Kinnistutelt suures ulatuses puude raiumisega rikuti kinnisasja, kuivõrd selle seisund ei vastanud enam detailplaneeringus ettenähtud 75 % kõrghaljastuse säilitamise nõudele. Samuti kinnitavad pinnases olevad rööpad pinnase kahjustusi. Kinnistutelt omaniku loata puude raiumisega ja omanikule raiutud puidu eest tasu maksmata rikuti ka omaniku varalisi õigusi ning tema õigust vallata, kasutada ja käsutada oma kinnisasja vastavalt enda soovile. Kuigi kinnistuid on võimalik kasutada ka pärast ebaseaduslikku raiet, on selle raiega vähendatud kinnistute väärtust ilma omanikule selle eest hüvitist maksmata ja neid kinnistuid ei ole enam võimalik kasutada detailplaneeringuga vastavalt. On omaniku õigus otsustada kas, millal ja kuidas ta oma maalt metsa raiub, kas ta raiub ja müüb metsa enne kinnistu müüki või müüb kinnistu koos metsaga. I.Jalakasel puudus igasugune õigus ja volitus organiseerida ja juhendada raietöid kinnistutel Xxxx. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et Indrek Jalakas korraldas 20.04.2019 – 02.05.2019 Xxxx kinnistutel kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, millega Indrek Jalakas vahendliku täideviijana kasutas eksimusse viidud C OÜ töötajaid, mille tulemusel metsa ülestöötava äriühingu C OÜ harvesterijuhid teostasid puude raiet X OÜ-le kuuluvatelt Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistutelt, milliseks puudus igasugune X OÜ nõusolek ja luba. Sellega Indrek Jalakas valitses ärakasutatavaid isikuid (metsa ülestöötanud isikuid) ülekaaluka teadmisega, andes isikutele korraldusi ja juhiseid raiutavate puude kohta. KarS § 203 lg 1 koosseisu täitmiseks peab kinnisasja rikkumisega s.o raietegevusega olema tekitatud omanikule vähemalt oluline kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt loetakse oluliseks kahjuks 4000 eurot ületavat summat. Otsuse lk 16-19 on kohus arvutanud menetlusesemeks oleva süüteoga tekitatud kahju suuruseks 36460 eurot, seega ületab süüteoga tekitatud kahju 4000 eurot. Kohus leiab, et I.Jalakas on süüteo pannud toime otsese tahtlusega. I.Jalakas teadis, et kõik kinnistud, kus ta märgistas puid ning organiseeris ja juhendas raietöid, ei kuulu tema pojale või M.J., seega ta teadis, et lastes OÜ C töötajatel Xxxx kinnistutel puid raiuda tekitab ta kahju nende kinnistute tegelikule omanikule. Kohtu arvates ei ole S. J.e seisukoht, et majanduslikult oli põhjendatud olukorras, kus kogu raietehnika on kohale toodud, teostada vajalikud raietööd ka veel müümata Xxxx kinnistutel, asjaoluks, mis välistaks vastutuse ja õigustaks ebaseaduslikku raiet Xxxx kinnistutel olukorras, kus raieks puudus nii raieluba kui omaniku nõusolek. Eeltoodust tulenevalt tuleb Indrek Jalakase tegevus kvalifitseerida KarS § 203 lg 1 järgi kui võõra asja rikkumine, kui sellega on tekitatud oluline kahju. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine 10 määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Indrek Jalakase karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Indrek Jalakast iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht. Samuti arvestab kohus, et I.Jalakasel tuleb hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Arvestades kohtu poolt väljamõistetava tsiviilhagi suurust, et I.Jalakas ise kinnitas, et tal on olnud füüsilisest isiku pankrot, et tema sissetulek 2018 aastal oli 586 eurot ja hilisemate aastate kohta andmed puuduvad, ei ole kohtu arvates põhjendatud karistada I.Jalakast rahalise karistusega. Kohus arvestab I.Jalakase suhtumist tema poolt toime pandud teosse (kannatanu peaks talle raie eest tänulik olema), tekitatud kahju suurust, et tegemist ei olnud juhusliku raiega, vaid planeeritud ja teadlikult menetlusesemeks olevatel kinnistutel ilma raieloata teostatud raiega, samuti I.Jalakase püüdlusi tervisliku seisundi tõttu vähendada oma rolli raie tegemisel, mistõttu loeb kohus I. Jalakase süüd keskmiseks. Arvestades eeltoodut ning Jalakase soovi vältida vastutust kohtuistungil osalemisest kõrvalehoidumiseks pidevalt põhjuste otsimis kaudu ja tema suhtumist toimepandusse ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida I.Jalakast edaspidi kuritegusid toime panemast), on kohtu arvates teda võimalik karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras s.o 2 aastat ja 6 kuud, millest on teda võimalik KarS § 73 sätete alusel tingimisi vabastada kolmeaastase katseajaga. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot ja KrMs § 175 lg 1p 2 alusel tunnistajatele sõidukulude hüvitamiseks tasutud 101.22 eurot riigituludesse. I.Jalakase enda kaitsetasu kulud jätta Indrek Jalakase kanda. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku 11 materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Tsiviilhagi OÜ X on esitanud süüdistatava ja tsiviilkostja vastu hagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise põhinõudes 49270.60 eurot + viivised

§ 113

lg 1 sätestatud määras alates 30.09.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning edasi protsendina seadusjärgses määras põhinõudest kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. X OÜ-le kuulusid Xxxx 4 kinnistut: Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx. Kõik neli kinnistut on 100% elamumaad ning olid suures ulatuses kaetud metsaga. 2019. a suvel avastas kannatanu, et kinnistutel on tema nõusolekuta teostatud lageraiet. Metsaraie oli tellinud kinnistute ostmisest huvitatud olnud K OÜ . K OÜ sõlmis 01.01.2019 töövõtulepingu Indrek Jalakasega, kelle ülesandeks oli organiseerida raielubade taotlemine detailplaneeringu (Xxxx detailplaneeringu) alale, märkida looduses raiumist vajavad puud ja

a, leidma töövõtja raietööde teostamiseks, konsulteerima raiete teostajat kõigis vajaminevates erialastes küsimustes nagu raiumist vajavad puud, põõsad, väljaveoteede, laoplatside asukohad, kändude juurimine ehitiste alt jne. K OÜ nimele oli taotletud raieluba naaberkinnistule (katastritunnus xxxx), mis väljastati 25.02.2019. Raieluba kannatanu kinnistuid ei hõlmanud. K OÜ sõlmisd OÜ-ga K Töövõtulepingu nr xxxx. 18.04.2019 sõlmis K OÜ C OÜ-ga töövõtulepingu nr xxxx. Raieala märgistamise viis läbi Indrek Jalakas, kes märgistas teadlikult ka kannatanu kinnistutele olnud ala raiumise alaks. C OÜ töötajad K raieloa aluseks olevat ala eraldi üle ei kontrollinud. Selle tulemusel raius C OÜ kannatanule kuuluvatelt kinnistutelt olevad puud maha. Kannatanule tekitatud kahju koosneb maharaiutud puidu väärtusest (9 531 eurot), kinnistute väärtuse vähenemisest (10 000 eurot), kinnistute taastamisega seotud kuludest (28 314 eurot) ja kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kuludest (1425,6 eurot). Kahju tekitavaks teoks oli kannatanule kuuluvatel kinnistutel puude (kannatanu omandi) raiumine, mille tulemusena jäi kannatanu ilma temale kuuluvatest puudest ja vähenes kinnistute väärtus, samuti tekivad kannatanul kulud seoses metsa taastamisega. Lisaks on kannatanul tekkinud otsene varaline kahju seoses kahju hüvitamise nõude esitamisega. Kahju tekitajateks on Indrek Jalakas, kes teadlikult märgistas raiealaks ka kannatanule kuulunud kinnistud ning juhendas C OÜ-d võtma õigusliku aluseta maha kannatanu kinnistutel asuvaid puid. Samuti on kahju tekitajaks C OÜ, kes oma majandus- ja kutsetegevuses ei kontrollinud raieloa ulatust ning teostas õigusliku aluseta raietöid kannatanu kinnistutel.

§ 132

lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks 12 tehtavatele mõistlikele kulutustele.

§ 132

lg 2 kohaselt, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kohtupraktika kohaselt, kui kahjustatud isik on metsamaterjali omandi kaotanud või ei saa seda muul põhjusel välja nõuda, saab ta nõuda mahavõetud metsa kui vallasasja võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist

§ 132

lg-te 1 ja 2 alusel, st metsamaterjali taassoetamise hariliku väärtuse hüvitamist (RK 3-2-1-51-11, p 21). Eeltoodust tulenevalt nõuab kannatanu raiutud metsamaterjali väärtuse hüvitamist. Väärtuse arvestamisel lähtub kannatanu E OÜ hinnangust maharaiutud puidumaterjali osas, milleks on hindaja hinnanud 143-165 tihumeetrit puidumaterjali. Kinnistutel oli valdavaks puuliigiks vastavalt (

1. i)kask (Xxxx, metsamaa 406 m2), (
2. ii)kask (Xxxx, metsamaa 3787 m2), (iii) mänd (Xxxx, metsamaa 3754 m2) ja (
3. iv)kask (Xxxx, metsamaa 3619 m2). See tähendab, et kasemets moodustas raiutud alast (ca 1,1
4. ha)ligikaudu 71% ((406+3787+3619)/11000) ning männimets seega ligikaudu 29%. Kannatanu on jäänud ilma seega kasepuidu materjalist vähemalt 101,53 tihumeetri ulatuses ning männipuidu materjalist vähemalt 41,47 tihumeetri ulatuses. Puidu väärtuse arvestamisel lähtub kannatanu Erametsakeskuse poolt avaldatud ümarpuidu keskmistele hindadest september 2019 seisuga. Analoogset kahju arvestamise metoodikat on tunnustatud ka kohtupraktikas (vt nt RK 3-2-1-25-14, p 3). Võttes arvesse, et september 2019 seisuga on männipalgi keskmine hind 74,71 eur/tm ning kasepalgi hind 63,95 eur/tm, tuleb Kannatanule hüvitada 9 591 eurot (101,53x63,95 + 41,47x74,71).

§ 132

lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohtupraktika kohaselt on metsaomanikul

§ 132

lg 3 järgi õigus kinnisasja parandamise mõistlike kuludena nõuda kahju tekitajalt metsa taastamise (eelkõige puude istutamise) kulusid (RK 3-2-1-25-14, p 10). Tulenevalt asjaolust, et kannatanu kinnistutel on õigusvastase tegevuse tulemusel alles jäänud sügavad metsamasinate roopad, tuleb kannatanul taastada ka pinnas. Puude istutamise ning pinnase taastamistööde kulu on 28 314 eurot. Eeltoodust tulenevalt soovib kannatanu puude istutamise ning pinnase taastamisega kaasnevate kulude 28 314 eurot hüvitamist. Kohtupraktika kohaselt on metsaomanikul

§ 132

lg 3 järgi õigus kahju tekitajalt nõuda hüvitist kinnisasja väärtuse (turuhinna) vähenemise eest, sest ainuüksi uute puude istutamisega ei tagata vähemalt üldjuhul kinnisasja väärtuse taastamist (RK 3-2-1-25-14, p 10). Kannatanu kinnistute väärtus vähenes vähemalt 10 000 euro võrra. Tulenevalt asjaolust, et tegemist on planeeringute kohaselt elamumaaga, millel asuval kõrghaljastusel on eraldiseisev, metsamaast oluliselt kõrgem väärtus, avaldab kõrghaljastuse mahavõtmine kinnistute hinnale mõju 10 – 15 % ulatuses. Kannatanu on pidanud oma õiguste kaitsmiseks ning kahju hüvitamise nõude esitamiseks kasutama õigusabi. Kannatanu edastas K (raietööde tellija) 2020 aastal kaks nõudekirja, mille eest tuli kannatanul tasuda 486 eurot. Kannatanu õiguste kaitseks kriminaalmenetluses on annatanu juba kandnud kulutusi 939,6 eurot.

§ 128

lg 3 alusel käsitletakse otsese varalise kahjuna muu hulgas kulutusi, mida tuleb kannatanul teha kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Õigusabikulu kuulub sellise otsese varalise kahju alla. 10.09.2021 tsiviilhagi täpsustuse kohaselt on kannatanu võõrandanud kõnealused kinnistud 14.05.

1. Kinnistud oli kõrghaljastuseta ja sügavate metsaveotehnika jälgedega. Kinnistud ei vastanud kehtestatud detailplaneeringu nõuetele ning pinnase taastamiseks tuleb teha täiendavaid kulutusi. Kannatanu teavitas ostjaid ülal kirjeldatud puudustest, mille tõttu pooled sõlmisid kinnistute võõrandamise kokkulepped alandatud ostuhinnaga alljärgnevalt: Xxxx esialgne müügihind 27 000 eurot. Puudustest tulenevalt alandatud hind 23 000 eurot; Xxxx esialgne müügihind 38 971 eurot. Puudustest tulenevalt alandatud hind 25 100 eurot; 13 Xxxx esialgne müügihind 38 971 eurot. Puudustest tulenevalt alandatud hind 25 100 eurot; Xxxx esialgne müügihind 44 162 eurot. Puudustest tulenevalt alandatud hind 27 100 eurot. Kannatanu alandas tulenevalt kinnistutega seotud puudustest kinnistute müügihinda kokku 48 804 eurot. Juhul, kui kinnistutel ei oleks esinenud kirjeldatud puudusi ning kõrghaljastus olnuks alles ja pinnas oleks kahjustamata, oleks kannatanu saanud nimetatud kinnistuid müüa 48 804 eurot kallimalt. Kokkuvõtvalt on kannatanu nõuded järgnevad:
2. 9 591 eurot metsamaterjali väärtuse hüvitamise nõue;
3. 28 314 eurot metsa ning pinnase taastamistööde mõistlike kulutuste hüvitamise nõue;
4. 10 000 eurot kinnistute väärtuse vähenemise hüvitamise nõue;
5. Alternatiivselt punktidele 11.2 ja 11.3 kinnistute väärtuse vähenemise hüvitamise nõue summas 38 314 eurot;
6. 486 eurot kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kulutuste hüvitamise nõue. Tsiviilkostja vaidleb hagile vastu. Kannatanu ei ole välja toonud, miks ta leiab, et metsa ja pinnase taastamistööde võimalik kahju on sisuliselt sama, mis oleks kinnistu väärtuse vähenemisega kaasnev kahju. Samuti ei ole kannatanu välja toonud asjaolusid, miks ta leiab, et nende nõuete rahaline ulatus kattub. C OÜ hinnangul on kinnistu taastamistööde hüvitamise nõue ja kinnistute väärtuse vähenemise nõue erineva sisuga nõuded. Kannatanu ei ole tõendanud ei taastamistööde vajadust, ulatust ega sellest tingitud nõude suurust ega ka kinnistute väärtuse vähenemise nõude suurust. Puuduvad tõendid, et kannatanu kinnistul kasvas keskmise statistilise väärtusega puit, mitte sellest kehvema väärtusega puit. Kannatanu on esitanud seetõttu ülemäärase kahjunõude. Kannatanu nõudesumma 9591 eurot on saadud arvestusega, et kasepuid raiuti vähemalt ca 101,53 tihumeetrit ja männipuitu vähemalt ca 41,47 tihumeetrit ja et kasepalgi hind oli 63,95 eur/tm ja männipalgi keskmine hind 74,71 eur/tm (ehk 101,53*63,95 + 41,47*74,61). Tegelikult müüdi
7. aastal üleandmise-vastuvõtmise aktide kohaselt männimaterjali keskmiselt hinnaga 54,99 eur/tm ja kasematerjali hinnaga keskmiselt 52,97 eur/tm. Isegi kui kaebaja kinnistutelt raiutud tihumeetrite maht oleks tõendatud (nii see ei ole), oleks sarnase arvestuse järgi kahjusumma 7658,48 eurot (101,53*52,97 + 41,47*54,99), mitte 9591 eurot. Kahjust tuleb maha arvata kasu, mida kannatanu sai seoses sellega, et tema kinnistutelt võeti maha väärtusetut puitu, mis nagunii mahavõtmisele kuuluks ning et sellega hoidis kannatanu kokku vastavate tööde arvelt ja sai tulu kinnistu väärtuse tõusust. K. U. kinnitas, et arendamaks kinnistutel elamupiirkonda, oleks pidanud

a ja puid igal juhul maha võtma, mistõttu raie väärtustas kannatanu krunte. Samuti tuleb metsamaterjali saamiseks ja müümiseks tehtud kulutused arvestada maha kannatanu võimalikust nõudest. Isegi kui kannatanu poolt väidetud raiutud tihumeetrite maht oleks õige ja tõendatud, siis tuleks kannatanu nõudest täiendavalt maha arvata metsa ülestöötamisega kaasnev summa 2202,2 eurot (101,53+41,47=143 tihumeetrit; 143*13 eurot komplektteenuse tasu = 1859 eurot ja 143*2,40 raiejäätmete kokkuvedu = 343,2 eurot). Kannatanu nõue saaks metsamaterjali väärtuse vähenemise eest olla kokku ca 5456,28 eurot (9591–1932,52–2202,2), mitte 9591 eurot. M OÜ asjatundja T. A. arvamus on üksnes allkirjastamata trükis, millel ei saa olla tõendi väärtust tuvastamaks raiutud ja väljaveetud puidu kogust ja hindasid. Selles ei ole esitatud arvutuskäike ega ka A. T. poolt kogutud ja esitatud andmeid, mistõttu ei ole kogu hinnang kontrollitav. A. T. hindas vaidlusalust metsa eeskätt selle kõrval asuva metsa järgi, kuigi arvamuse koostanud hindaja T. A. ei saanud oma ütlustega kinnitada, et kõrvalkinnistu mets oli vaidlusaluse metsaga võrdväärne. T. tegi oma hinnangud ühe kännuhunniku põhjal, mis oli veetud kokku erinevate kinnistute pealt ning seetõttu ei ole selge, kas üldse ja mis osa neist kändudest oli veetud Xxxx kinnistutelt ja mis osa Xxxx tänavalt. C OÜ hinnangul juba seetõttu 14 ei ole viidatud arvamus usaldusväärne ega anna ülevaadet, kui palju võis kannatanu kinnistutel puid kasvada. Kannatanu on vaidlusalused kinnistud võõrandanud 14.05.2021. Kannatanu on 10.09.2021 hagi täpsustuses selgitanud, et kinnistud olid müügitehingu sõlmimise hetkel kõrghaljastuseta ja et kinnistutel olid sügavad metsaveotehnika jäljed, mistõttu ei vastanud kinnistud kehtestatud detailplaneeringu nõuetele. Pinnase taastamiseks oleks tulnud teha täiendavaid kulutusi. Kannatanu toob välja, et kannatanu alandas tulenevalt kinnistutega seotud puudustest kinnistute müügihinda kokku 48 804 eurot. Nimetatud väited ei ole tõendatud. C OÜ on seisukohal, et kuivõrd kannatanu on oma kinnistud võõrandanud, siis on alusetu nõuda kinnistute taastamise kulutusi. Kannatanu ei ole selliseid kulutusi kandnud ega kanna ka tulevikus. Lisaks on kannatanu näidatud kinnistute taastamise kulutuste vajadus tõendamata ja väidetavad kulutused ülemäärased. Näidatud kulutused on omased pigem kruntide ettevalmistusele, mitte olukorra taastamisele. Kannatanu ei ole kinnistute müügist kahju saanud. Kannatanu soovis oma 4 kinnistut algselt müüa netohinnaga kokku 60 000 eurot (ehk ühe kinnistu hinnaga 15 000 eurot). Hagi täpsustuses selgitanud, et müüs kinnistud kokku 100 300 euro eest, mistõttu ei ole kannatanu kahju kandnud ning ei ole välistatud, et raie võis kinnistute väärtust hoopis tõsta. K. U. ise kinnitas, et arendamaks kinnistutel elamupiirkonda, oleks pidanud

a ja puid igal juhul maha võtma, mistõttu raie väärtustas kannatanu krunte. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kui vahetult enne väidetava kahju tekitamist oli kinnistute väärtus 60 000 eurot, oleks saanud kannatanu kahju küündida peaaegu kinnistute turuväärtuseni ehk 47 905 euroni. Asjaolu, et müügitehingu pooled algset müügihinda vähendavad, ei saa olla tekkinud kahju määramise alus. Kahju hindamiseks oleks vajalik, et eksperdid määraksid kinnistute alghinna ja kinnistute hinna pärast raiet ja väidetava kahju tekkimist. Kannatanu kahju saaks olla kinnistute algväärtuse ja raie tõttu muutunud väärtuse vahe, kui raie üldse kahju tekitas. Kannatanu väidetud kahju puhul tegemist kannatanu subjektiivse hinnanguga, mitte eksperthinnanguga. Kannatanu nõuab muuhulgas õiguste kaitsmiseks ning kahju hüvitamise nõude esitamiseks kasutatud õigusabi hüvitamist summas 486 eurot, kuna hagi kohaselt kannatanu edastas K OÜle (raietööde tellija) 2020 aastal kaks nõudekirja, mille eest tuli kannatanul tasuda 486 eurot. Kohtuistungil kannatanu esindaja selgitas, et nimetatud arve oli seotud nõudekirja koostamisega OÜ-le K. Kuna OÜ K ei ole käesoleva kohtumenetluse osaline ja tema vastu ei ole ka hagi esitatud, jättis kohus arve nr 2009138 tõendina uurimata ja selle summa osas jääb kannatanu hagi rahuldamata. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Xxxx kinnistutel teostati I.Jalakase juhendamisel ebaseaduslik metsaraie ilme raieloata ja kannatanu OÜ X (kinnistute omanik 2019 aastal) nõusolekuta. Indrek Jalakas eitab, et oleks Xxxx kinnistutelt puude raiumise organiseerimisega tekitanud kannatanule OÜ X kahju. Ta on seisukohal, et tänu raiele on Xxxx kinnistute seisund praegu oluliselt parem kui oli 2019 algul. Eelkõige teostatud kuivendustööde tõttu. Kohus on seisukohal, et asjaolu, kas Indrek Jalakas tundis või mitte huvi palju keegi raietööde eest tulu saab, ei mõjuta ega välista I.Jalakase tegevuse läbi kannatanule kahju tekitamist. Vaidlus on selles, kas ja millises summas tekkis kannatanule tema kinnistutel tema loata toimunud ebaseadusliku metsaraiega kahju. Tunnistaja A. T. poolt 2019 detsembris tehtud fotodelt on näha, et kinnistul on tehtud lageraie, kasvama on jäetud üksikud nn seemnepuud. Maapinnal on rööpajäljed, mis on täitunud veega. Üksikud puud on tähistatud lindiga. Kasvama jäetud puude diameeter on 18-24 cm. Raiutud puude kändude diameetrid on 29-

1. Tee poolses servas on kännuhunnik (I kd lk 1-23). Tunnistaja T. A. Xxxx kinnistute raiemahu arvestamise kohaselt kui arvestada Xxxx asuva kännuvirna mahuks ca 1000 m3 ja ühe m3 on 1,5 kändu, siis on ühe hektari kohta raiutud 517 15 puud. Kasvama jäetud puude rinnasdiameetri 17-21cm ja kõrguse 18-20 meetrit järgi võib arvestada kogu puistu läbimõõdu ja kõrguse. Keskmiseks vanuseks 60 aastat ja puistu täius on olnud kinnistutel aerofotode ja kõrvaloleva kasvava metsa järgi arvestades 60-70 %. Hinnanguline arvestus kinnistutel kasvanud puistu tagavaraks vahemikus 130-150 tm/h. Kokku 1,1 ha 143-165 tihumeetrit (lk 67). Lk 68-89 olevatel droonifotodel on näha raie ala ja sõidurööpad kinnistutel, samuti metsatehnika. M.S. märkmiku koopia kohaselt on 19.04.2019 märgitud xxxx , 20.04 - 78 tm, 21.04 - 88 tm, 22.04- 63 tm, 28.04- 96 tm , 29.04- 89 tm, 30.04 – 50 tm uppusin 464, 02.05 46 tm (lk 100108). K OÜ 31.05.2019 arve nr 12036 kohaselt on ta müünud C OÜ-le metsamaterjali 425,066 tm hinnaga 44,8 kogusummas 22853.59 eurot. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1/5 kohaselt on OÜ K esindaja E. J. andnud üle OÜ-le C metsamaterjali 425,066 tm kogusummas 22853.59 eurot. K OÜ 31.05.2019 arve nr 12046 kohaselt on ta müünud C OÜ-le metsamaterjali 212,846 tm hinnaga 50,36665 kogusummas 12864.41 eurot. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1/5/1 kohaselt on OÜ K esindaja E. J. andnud üle OÜ-le C metsamaterjali 212,846 tm kogusummas 12864.41 eurot. Lk 182-200 on metsamaterjali veoselehed OÜ C poolt puidu vedamise kohta perioodil 10.05.2019-30.05.
2. I.Jalakase tellitud eksperthinnangu kohaselt detailplaneeringu ala kinnistutel Xxxx xxxx ja xxxx metsamaterjali mahu muutust aastal 2021 võrreldes 2018 ei saa tähendada. Kollase märkelindiga märgistatud puud asetsevad detailplaneeringuga säilitamisele kuuluva väärtusliku kõrghaljastusega alal. Märkenoaga märgitud puud on valdavalt kahjustuste ja vigastustega. Xxxx kasvab ca 15 puud. Suurus 3939 m2, millest 406 m2 moodustab maakatastri andmetel metsamaa. Xxxx kasvab ca 37 puud. Detailplaneeringuga säilitamiseks määratud 6 puud kasvavad ka hetkel kinnistul. Kinnistu suurus 4052 m2, millest maakatastriandmetel 3813 m2 metsamaa. Hetkel ligikaudne puudega katvus ca 986 m2 puittaimedega kaetud ala erinevus võrreldes 2018 aastaga 3093 m
3. Xxxx kasvab ca 50 puud. Kinnistu suurus 3975 m2, millest maakatastriandmetel 3754 m2 metsamaa. Detailplaneeringus nimetatud hõredaks metsaks. Hetkel ligikaudne puudega katvus ca 1440 m2 . Puittaimedega kaetud ala erinevus võrreldes 2018 aastaga 2535 m
4. Xxxx kasvab ca 16 puud. Kinnistu suurus 3869 m2, millest maakatastriandmetel 3619 m2 metsamaa. Detailplaneeringus nimetatud hõredaks metsaks. Hetkel ligikaudne puudega katvus ca 600 m2 . Puittaimedega kaetud ala erinevus võrreldes 2018 aastaga 3019 m
5. Kännuhunnik sisaldab 275 kändu, mis pärinevad Xxxx kinnistutelt. Kännuhunniku mahtu on hinnatud väga ligikaudu. Ükski tsiteeritud tõend, et kinnita otseselt ja selgelt, millises koguse raiuti metsa Xxxx, 7,8,9 kinnistutelt. Kõik arvamuse andjad on märkinud, et hinnangud olid ligikaudsed. Raie toimus oluliselt suuremal maa alal kui on kõnealused kinnistud ja raie toimus ka suuremal maa alal kui oli lubatud raieloaga. Tagantjärgi on võimalik tuvastada palju puid kasvas kõnealustel kinnistutel peale raiet 2019 aprillis-mais, kuid puuduvad ümberlükkamatud andmed selle kohta, milline oli metsa täpne kooslus ja kui palju puid oli kinnistutel enne raiet. Kuna kännud on kinnistutelt välja juuritud ja erinevatelt kinnistutelt pärit kännud on ühte hunnikusse kogutud, ei ole kännuhunniku põhjal võimalik öelda, kui suur kogus kändudest oli pärit Xxxx kinnistutelt. T.A. ütlused kinnitavad, et enne raiet puudusid Xxxxl metsaregistri andmed. Võrdluseks kasutas RMK kinnistu andmeid. Seega kõik arvamused selles osa kui palju metsamaterjali vaidlusalustelt kinnistutelt välja veeti on hinnangulised ja võimalikku veapiiri ulatust arvesse võttesse ei pruugi olla usaldusväärsed. Kännu hunnikute põhjal ei ole võimalik 16 tõsikindlalt tuvastada, kui suur hulk neist oli veetud sinna Xxxx kinnistutelt. Lk 118,119, 179200 olevad dokumendid näitavad võimalikku raiutud puidu kogust kogu raie alalt, kuid nende põhjal ei ole võimalik täpselt arvutada, kui palju sellest kogusest oli raiutud Xxxx kinnistutelt. Fotod (I/1-23, 68-89) ja tunnistaja T. ütlused kinnitavad kinnistutel Xxxx sügavate rööpajälgede olemasolu, mis tähendab, et kinnistute pinnast on raie käigus kahjustatud. Käesolevaks ajaks on kannatanu vaidlusalused kinnistud ära müünud. Kannatanu ütlustest ega ühestki teisest tõendist ei nähtu, et kannatanu oleks seoses metsa taastamise või pinnase kahjustuste likvideerimisega kandnud kulusid. Samuti on ostu-müügilepingutest näha, et kinnistuid müües on hinda alandatud seose detailplaneeringu kohase kõrghaljastuse puudumise ja metsatehnikaga tekitatud vagudega. Seega on ebaseaduslikust raie tõttu saamata jäänud võimalik metsamüügi tulu ja pinnasekahjustuste likvideerimise kulu, arvutatud kinnistu väärtuse vähenemisse. Riigikohus on lahendis 3-2-1-51-21 märkinud, et kasvava metsa mahavõtmisega on kinnisasja eelduslikult kahjustatud, mistõttu hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi sel juhul eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p-d 15 ja 16). Seega tuleb hüvitada metsa taastamise (eelkõige puude istutamise) kulud ja maksta lisaks hüvitis kinnisasja väärtuse (turuhinna) vähenemise eest (ainuüksi uute puude istutamisega ei tagata vähemalt üldjuhul kinnistu väärtuse taastamist). Välistatud ei ole ka kahju hüvitamine ainuüksi kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamise kaudu (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 17). Kuna käesolevaks ajaks on kinnistud müüdud ja kinnistute müügil on arvestatud nende väärtuse vähenemisega seoses pinnase kahjustuste ja detailplaneeringu järgse kõrghaljastuse s.o kasvava metsa puudumisega, peab kohus põhjendatuks hüvitamisele kuuluva summa suuruse määramisel lähtuda kinnisasjade väärtuse vähenemise suurusest, kuivõrd kannatanu tema kinnistult raiutud metsa müügist mingit raha ei ole saanud ja ei ole ka pinnase taastamise kulusid teinud.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kannatanu ütlustest nähtub, et tema eesmärk on algusest peale olnud kõnealuste kinnistute müük, mistõttu on põhjendatud võtta aluseks see kui palju kinnistute väärtus kannatanu loata tehtud ebaseadusliku raiega vähenes. Ka kannatanu on alternatiivse nõudena esitatud kinnistute väärtuse vähenemise hüvitamise nõude ning tsiviilkostja on märkinud, et kannatanu kahju saaks olla kinnistute algväärtuse ja raie tõttu muutunud väärtuse vahe. Arco Vara eksperthinnang nr ARE-214561C kohaselt oli 14.05.2021 seisuga (eeldusel, et kinnisasjadel oli looduslik kõrghalastus) Xxxx hind 35000 eurot ja Xxxx hind 34000 eurot. Ilma kõrghaljastuseta vastavalt 28000 eurot ja 27000 eurot. 25.10.21 kinnistute ülevaatamisel on säilinud mõningane looduslik kõrghaljastus, üksikud põõsad, heakorrastamata rohumaa. III kd lk 47,49, 51, 52, 54,55,57, 58 on märgitud, et võrdlustehingute hindade puhul on arvestatud hindu käibemaksuta, III kd lk 60, 62, 63,65,67,68, 70, 72 on märgitud võrdlustehingute hinnad käibemaksuga, kuid lk 73 on märgitud, et kõik hinnatud tulemused sisaldavad käibemaksu. Notariaalse kinnistute müügilepingu kohaselt müüs OÜ X 14.05.2021 Xxxx ja Xxxx kinnistud vastavalt 23000 euro ja 25100 euro eest. Lepingu punkt 2.1.8 kohaselt kinnistul ei kasva metsa, seal on tehtud metsaraie, mistõttu puudub lepingu esemel detailplaneeringu kohane kõrghaljastus. Metsaraie teostamisel on alles jäänud sügavad metsatehnika tekitatud vaod. Lisaks on kahjustatu kaitsealust liiki (põõsasmaran). Nimetatud puuduste tõttu vähendati hinda 27000-lt 4000 võrra ja 38971-lt eurolt 13871 võrra. 17 Notariaalse kinnistute müügilepingu kohaselt müüs OÜ X 14.05.2021 Xxxx kinnistu 27100 euro eest. Lepingu punkt 2.1.8 kohaselt kinnistul ei kasva metsa, seal on tehtud metsaraie, mistõttu puudub lepingu esemel detailplaneeringu kohane kõrghaljastus. Metsaraie teostamisel on alles jäänud sügavad metsatehnika tekitatud vaod. Nimetatud puuduste tõttu vähendati hinda 44162-lt 17062 võrra. Notariaalse kinnistute müügilepingu kohaselt müüs OÜ X 14.05.2021 Xxxx kinnistu 25100 euro eest. Lepingu punkt 2.1.8 kohaselt kinnistul ei kasva metsa, seal on tehtud metsaraie, mistõttu puudub lepingu esemel detailplaneeringu kohane kõrghaljastus. Metsaraie teostamisel on alles jäänud sügavad metsatehnika tekitatud vaod. Nimetatud puuduste tõttu vähendati hinda 38971-lt 13871 võrra. Pindi Kinnisvara eksperthinnangu kohaselt on seisuga 20.10.2021 Xxxx turuväärtus 88000 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Ühe kinnistu turvärtus 22000 eurot. Tulemuse täpsus +-20%. Objektide ülevaatusel osales tellija Indrek Jalakas, kes esitas andmed. Omaniku esindaja poolt esitatud suuline ja kirjalik informatsioon seisuga 20.10.

1. Arvamusest nähtub, et hinnatavalt alalt on enamik metsast eemaldatud. Igale kinnistule on jäetud mõningasi kõrgemaid puid. Xxxx tänav on V OÜ omanduses. Hinnatav ala jääb detailplaneeringu kohaselt elamumaa alasse. Elamumaa puhul on liigne metsa eemaldamine positiivne asjaolu, mis võimaldab kohe ehitusega alustada. Eeltoodut kahe arvamuse ja kolme ostu-müügilepingu pinnalt saab kohus kinnistute keskmiste hindade kohta teha järgmised arvutused. Arco vara andmetel oleks nelja kinnistu hind koos kõrghaljastusega olnud kokku 139000 eurot koos käibemaksuga, ilma käibemaksuta oleks see olnud 115833.33 eurot. Ostu-müügilepingute kohaselt oleks kahjustamata kinnistute müügihind kokku olnud 149104 eurot, ilma käibemaksuta seega 124253.33 eurot. Pindi Kinnisvara eksperdiarvamusest ei selgu, milline oleks kinnistute väärtus kui puid ei oleks sealt raiutud. Seega ei saa kohus selle arvamuse andmeid koos kasvavate puudega (enne raiet) kinnistute keskmise hinna arvutamisel arvestada. (115833.33 + 124253.33): 2 = 120043.33 eurot. Seega oleks kohtule esitatud andmete alusel arvutatav kõnealuste kinnistute keskmine hind 2021 aastal koos kõrghaljastusega (s.t kui puid ei oleks raiutud) nelja krundi peale kokku 120043.33 eurot. Arco Vara andmetel oleks nelja kinnistu turuhind ilma kõrghaljastuseta (s.t peale raiet) kokku 111000 eurot koos käibemaksuga, ilma käibemaksuta 92500 eurot. Ostu-müügilepingute kohaselt on puuduste tõttu vähendatud kinnistute müügihind kokku 100300 eurot, ilma käibemaksuta 83583.33 eurot. Pindi Kinnisvara eksperdiarvamuse kohaselt oleks nelja kinnistu turuhind kokku 88000 eurot koos käibemaksuga, ilma käibemaksuta 73333.33 eurot. (92500 + 83583.33 + 73333.33):3 = 83138.
2. Seega oleks kohtule esitatud andmete alusel arvutatav kõnealuste kinnistute keskmine hind 2021 aastal peale ebaseaduslikku raiet kokku 83138.88 eurot. Kannatanu sai keskmisest rohkem 444.45 eurot (83583.33- 83138.88). 120043.33-83138.88 = 36904.45 eurot. Seega oleks keskmiste hindade järgi arvutatud kahju suurus 36904.45 eurot, kuna kannatanu sai keskmisest 444.45 eurot rohkem, tuleb see summa kahju hüvitisest maha arvata. Seega loeb kohus kannatanule ebaseadusliku raiega tekitatud kahju suuruseks seoses nelja kinnistu väärtuse vähenemisega 36460 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kannatanu hagi rahuldamisele osaliselt s.o summas 36460 eurot. Asjaolu, et võrreldes 2019 aastaga olid kinnisvara hinnad 2021 aasta maiks tõusnud, ei ole kahju hüvitise suuruse vähendamise aluseks, kuna kannatanu on vaba otsustama, millal ta soovib oma kinnistuid müüa. Riigikohus on lahendis 3-2-1-43-08 (p 13 viimane lõik) märkinud, et ringkonnakohus põhjendas ebaõigesti hageja I varalise kahju hüvitamise nõude osalist 18 rahuldamata jätmist sellega, et hagejal I ei ole tekkinud varalist kahju, kuivõrd korteriomandite turuhinnad on tõusnud.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Õigusrikkuja tegevusest sõltumatu asja turuhinna tõus ei tee olematuks õigusrikkuja tegevuse tõttu juba toimunud asja väärtuse vähenemist. Notariaalse kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu 20.03.2019 projekti kohaselt soovis OÜ X müüa ja OÜ W osta kinnistud: Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx. P 2.1.7 kohaselt ei olnud lepingu ese ühendatud ning liitunud tehnovõrkudega. Lepingu ese on ühendatud ning liitunud järgmiste tehnovõrkudega: elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon ja maagasitorustik. Kinnistutel kasvab mets ja müüja pole võõrandanud kasvava metsa raieõigust. Punkti 3.1 kohaselt on müügihind 60000 eurot iga kinnistu 15000 eurot. Käibemaksu osas on märgitud võimalikud variandid. Vaidlust ei ole asjaolus, et kannatanu soovis 20.03.2019 kinnistud ära müüa hinnaga 60000 eurot ilma käibemaksuta, kuid tehing jäi toimumata müüjast sõltumatutel põhjustel. Asjaolu, et ostjal ei olnud sel kuupäeval võimalik tasuda vajalikku käibemaksusummat ei ole müüjale etteheidetav. Kuna tehing jäi 20.03.2019 tegemata, puudus pooltel siduv kokkuleppe, mida nad oleks pidanud täitma. 21.03.2019 kirjutas M. J. K.U.le sooviga arutada pooleli jäänud müügitehingut Xxxx kinnistutega. 27.03.2019-09.04.2019 arutatakse võimalust, et J. ostab alguses 2 kinnistut. U. pakub Xxxx ja xxxx. J. soovib Xxxx ja xxxx. J. pakub ka hüpoteegiga järelmaksuga ostmise varianti, kuid U. ei soovi järelmaksuga müüa. Kõnealusest kirjavahetusest nähtub, et M.J. ei olnud piisavalt vahendeid, et tasuda koheselt kõigi 4 kinnistu hind koos käibemaksuga. Sellises olukorras on müüja igati õigustatud otsima uusi ostjaid, kuna ta ei saa olla kindel, et tehing senise ostuhuvilisega ikka toimuks. Müüja ei ole kohustatud ostja soovil talle kinnistuid järelmaksuga müüma. Järelmaksuga müük oleks müüja jaoks suurema riskiga ja asjaolu, et müüja seda riski sel hetkel ei soovinud, ei ole kuidagi etteheidetav müüjale ning müüja selline käitumine ei suurendanud talle tekitatud kahju. 14.05.2019 kirjutab U., et J. on küsinud erievaid variante kinnistute ostmiseks. Vahepeal sai parema pakkumise kruntide müügiks. Eelmisel nädala selgus, et on teostatud ebaseaduslik raie. Pakkus omapoolse hinna 99000 + km. Soovib saada konkreetset pakkumist, kuidas olukord lahendada. 16.05 J. kinnitab, et läbirääkimised käisid, kuid tema meelest oli hind lukus. Ebaseadusliku raie koha ei oska midagi öelda. Küsib mis päeval on U. võimalus notarisse tulle ja teha tehingu (4 kinnistut) hinnaga 60000+ km. On eluliselt arusaadav, et kui omaniku kinnistul organiseerib ebaseadusliku metsaraie isik (I.Jalakas), kes on seotud senise potentsiaalse ostjaga, võib kinnistu omanik end tunda solvatuna ja survestatuna, et ta on nüüd pandud olukorda, kus ta peab iga hinna eest kinnistu senisele ostuhuvilise viimase määratud hinnaga müüma. Kuna peale 20.03.2019 ära jäänud tehingut jätkusid läbirääkimised tehingu uute tingimuste üle, ei olnud müüjal mingit siduvat kohustust müüa kinnistud OÜ-le W. Kuna uutes lepingu tingimustes ei olnud kokkuleppele jõutud ja ostja soovis järelmaksu või kinnistute kakshaaval ostmist, mis olid müüja seisukohalt ilmselgelt halvemad tingimused kui esialgse lepingu puhul, oli kannatanu igati õigustatud otsima ka teist ostjat. On arusaadav, et olukorras kus senise ostusoovijaga seotud isikud on teinud kannatanu loata tema maal ebaseaduslikku raiet, on kannatanu solvunud ja ei soovi surve all enam senisele ostuhuvilisele kinnistuid müüa ning otsib turult uusi ostjaid. On eluliselt usutav, et just kannatanu kinnistul tema loata tehtud ebaseaduslik raie oli peamine põhjus, miks kannatanu ei 19 soovinud enam OÜ-ga W tehingut teha. Ebaseaduslik raie kannatanu kinnistul ei ole selline põhjus, miks peab kannatanut kohustama oma kinnistuid müüma ebaseadusliku raiega seotud isikutele. Kuni ei ole, kas lepingut või eellepingut sõlmitud, on kannatanul õigus loobuda müügitehingust ja sellist kannatanu käitumist ei saa lugeda kahju tekitamiseks või tekitatud kahju suurendamiseks. Kannatanul on õigus loobuda oma kinnistute müügist ja oodata võimalikku hinnatõusu, kuid see ei muuda olematuks tema kinnistul kannatanu loata teostatud raiega tekitatud kahju. Kannatanu poolsed hilisemad mitme miljonilised nõuded ja pankrotihoiatused võivad olla taunimisväärsed ja kindlasti ei aidanud kaasa olukorra lahendamisele või kokkuleppele jõudmisele, kuid need olid ilmselgelt kantud solvumisest, tema loata kinnistutel raie tegemisest ja emotsionaalsetetest üleelamistest. Kuid sellise käitumisega ei ole kannatanu kuidagi suurendanud talle tema kinnistutel toimunud metsaraiega tekitatud kahju suurust. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi lisaks I.Jalakasele ka tsiviilkostja OÜ C vastu, kelle töötajad teostasid vahetult raietöid kinnistutel Xxxx. Kannatanu on seisukohal, et metsamasinatel tööd teinud C OÜ töötajad tekitasid kannatanule

§ 1045

lg 1p5 kohaselt õigusvastaselt kahju, raiudes kannatanule kuulunud kinnistutel õigusliku aluseta metsa ning tekitades metsamasinatega märkimisväärseid pinnakahjustusi. OÜ C metsameistrina ning kohapeal harvesteride töid juhtinud M. M. raie aluseks olevaid dokumente ei kontrollinud. C OÜ-l kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval professionaalsel metsaettevõttel tuleb enda tegevusalast hoolsuskohustus kontrollida teostatavate raietööde raieala piire ning alusdokumentatsiooni olemasolu. C OÜ vastutab oma töötajate poolt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitamise eest

§ 1054lg 1 ja lg 2 alusel.

OÜ C leiab, et tema ei kanna vastutust kannatanule tekitatud varalise kahju eest. C OÜ ostis ja tasus OÜ-le K puidu eest, mitte ei varastanud seda kannatanult. Raiumiseks ettenähtud puud märkis I.Jalakas. OÜ C järgis tööobjektil tellija poolt antud juhiseid ja korraldusi. Lepingus ei ole kirjas, et C OÜ pidi raieloa aluseks oleva ala ise eraldi üle kontrollima. Kannatanu ei ole näidanud, mis oli see konkreetne OÜ C tegu, mis kannatanule kahju tekitas. Kahju tekitamise eest vastutab tööde tellija. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et OÜ-le C ei ole esitatud süüdistust koos I.Jalakasega ei välista äriühingu tsiviilõiguslikku vastutust kahju tekitamise eest. Lisaks kannatanu nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude ja süüdistuse alusfaktide olulisele ühisosale, peab kannatanu nõue selleks, et seda saaks maksma panna kriminaalmenetluse raames, olema vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 24). Seejuures tuleb aga silmas pidada, et kannatanu võib tsiviilhagis esitada ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest (vt lähemalt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi
3. aprilli
4. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 22). Tsiviilõiguslik vastutus saab põhineda esmajoones lepingu rikkumisel või deliktil. (Vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
5. mai
6. a otsus asjas nr 3-2-1-41-05, p 19 ja kriminaalkolleegiumi
7. jaanuari
8. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 32). Seega ei saa tsiviilhagi aluseks olla mitte süüdistatava "kuritegu" kui karistusõiguslik hinnang süüdistatava käitumisele, vaid süüdistatava "tegu" (faktiline tegevus või tegevusetus), mis täidab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise eeldused, vastates samas tervikuna või osaliselt ka mõne kuriteokoosseisu tunnustele. Tsiviilhagi rahuldamine peab tooma kaasa rikutud hüveolukorra taastamise või heastamise. 20 K OÜ ja OÜ C vahel sõlmitud töövõtulepingu nr xxxx kohaselt oli lepingu objektiks Xxxx ja Xxxx (asub Xxxx) kinnistul olev raieõiguse ülestöötamine. Lepingu punktide 6.1.4 ja 6.1.5 kohaselt kohustas töövõtja teostama tööd vastavalt kehtivale seadusandlusele, sealhulgas Metsaseadusele ja Metsakaitse eeskirjale ja nendest tulenevatele õigusaktidele. Enne raietöödega alustamist pidi töövõtja tutvuma raietöö aluseks olevate metsateatistega ja jälgima, et raietööd viiakse läbi kooskõlas sellega. Seega ei pidanud OÜ C teostama töid mitte üksnes tellija juhiste kohaselt vaid pidi ise kontrollima raietöö aluseks olevat metsateatist ja jälgima, et raietöid teostatakse teatise kohaselt. Lepingu p 6.1.2 kohaselt pidi töövõtja järgima iga tööobjekti kohta tellija poolt kirjalikult antud juhiseid ja korraldusi. OÜ C ei ole kohtule esitanud ühtegi tellija poolt antud kirjalikku juhist või korraldust, mis kinnitaks, et tellija andis äriühingule kirjaliku korralduse teostada raiet ka Xxxx kinnistul (s.o Xxxx kinnistutel). Leping oli sõlmitud raie teostamiseks üksnes Xxxx (Xxxx kinnistud) kinnistul. Lepingu punktid 6.1.4 ja 6.1.5 jätsid üheselt töövõtja s.o OÜ C kohustuseks kontrollida, et ta teostaks töid vastavuse metsateatisega s.t raiuks puid üksnes raieloas märgitud Xxxx kinnistutel. Antud juhul ei saa väita, et piir Xxxx ja Xxxx kinnistute vahel looduses oli raskesti arusaadav, mistõttu n.ö kogemata raiuti puid ka Xxxx kinnistutelt. Kannatanu kinnistute Xxxx ja Xxxx kinnistute vahele jäävad veel teised kinnistud, mille raieks ka ei olnud luba, seega oli välistatud juhuslik puude raiumine kannatanu kinnistutelt. Tunnistaja M. S. ütlused kinnitavad, et tema C harvesteri operaatorina langetas, laasis ja tükeldas metsa. Tunnistaja toodi langi peale 19.04.
9. Esialgu pabereid ei saanud ja keeldus tööd tegemast. 20ndal toodi raieluba ja kaart, kus kirjas. Paberi tõi M.. Viimane äär oli riigimaa sisse mõõdetud ja ei olnud nõus lõikama. Tema ei tea, kes lindid paigaldas. Tunnistajale andis juhiseid M.. Ei olnud teadlik, et osad kinnistud ei kuulunud tööde tellijale. Paberitelt nägi Jalakase nime. Lähtus M. juhistest. Jalakast ei näinud langil mitte kordagi. Kaart oli endal ees ja võrdles mahamärgituga. Ebatäpsuse RMK juures avastas tunnistaja. Lindid jooksid ikka päris mitu meetrit riigimetsa sisse. Ei tea mitmele arendajale see elamupiirkond kuulus. Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt oli C harvesteri operaator. Indrek Jalakast ei ole näinud. Töötas M. S.ga ja juhendas M.. Piiridega probleeme ei olnud. Enne raiet tutvustati dokumente. S. ei hakanud enne tööle kui toodi kaart ja teatis. Ei tea kellelt M. juhised sai. Tsiteeritud tunnistajate, kes reaalselt teostasid OÜ C nimel metsaraie töid kannatanu kinnistutel, ütlused kinnitavad, et nemad isiklikult I.Jalakaselt juhiseid ei saanud ja juhindusid metsameistri M. juhistest. Samuti nähtub S. ütlustest, et ta võrdles kaarti mahamärgituga, kuid ei võrrelnud, kas raieluba ka kaardile ja mahamärgitule vastab. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt töötas 2019 juba 17 aastat C metsameistrina. Raietöid tegi ka Xxxx kinnistul. Nende jaoks oli ühine objekt. Enne raietöid nägi 1/42 sarnast kaarti. Raiepiirid olid omaniku poolt märgitud. Kinnistu välispiir oli vastu RMK-d. Kruntide märkimine ei olnud tunnistaja ülesanne. Indrek tegi korrektuuri tunnistaja juhtis tähelepanu. Ei ole tunnistaja pädevuses teada, millised lepingud on, kes omanik. Enne raie algust anti raieluba vist. Ei jaga raieloast midagi, kõik oli tööandja poolt tehtud. Reaalselt tegid raietööd M. P. ja S.. Nemad tegid töid tunnistaja juhiste alustel. M. sai juhised Indrek Jalakase käest. Dokumentide kontroll oli tööandja poolt kõikide kinnistutega. Tunnistajal ei olnud kohustus seda kontrollida. Ei teadnud, et osad kinnistud ei kuulunud Indrek Jalakasele. Tavaliselt hakkas tema töö kui olid olemas metsateatis ja lepingud. Metsateatise alusel läks metsa ja märkis raieeraldused sisse GPS-ga ja silma järgi looduses takseerandmete alusel. Kõnealusel juhul enne tööprotsessi ei käinud kinnistut läbi. Tööprotsessi käigus käis läbi. Seal ei olnud takseerandmete võrdlusi kinnistute kaupa. Ütles kohe tööandjale, et tema ei märgi neid. Ja tööandja ütles, et need märgitakse tellija poolt. Kui ei ole täpseid andmeid, siis tuleb maamõõtja 21 teenust kasutada, on ka varem kasutanud kui piirid ei langenud GPS-i ja loodusega kokku. Kinnistu välispiir oli GPS-s olemas, looduslik piir RMK piiriga oli natuke eksitav. Palus Indrekul märgistust kontrollida RMK piiriga. Ei mäleta, kas Indrek kontrollis seda. Mingid puud olid märgitud RMK alasse. Raiutud ala GPS andmeid ei olnud. Tsiteeritud M. ütlused kinnitavad, et tema ei võrrelnud raieloas toodud andmeid looduses mahamärgitud raiealaga, sest olemasolevate andmete alusel ta ei suutnud seda teha. Kuna ta sai tööandjalt s.o OÜ-lt C korralduse juhinduda tellija märgistusest, tehti töid tellija märgistuste kohaselt. Tunnistaja kinnitas, et tööandja kontrollis tavaliselt dokumente kõikide kinnistute puhul. Seega oli selline tööpraktika OÜ C puhul tavaline ja kohapeal tööd teinud töötajad ei pidanud dokumente s.h raieloa vastavust tööks ettenäidatud maa-alale ise kontrollima. Tunnistajate M., S., P. ütlused kinnitavad, et OÜ C ei kontrollinud lepingu punktis 6.1.5 sätestatut, et raietööd toimuks vastavalt raieloale. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et keegi OÜ C töötajatest üldse kontrollis, kas puude raiumine toimub raieloas märgitud kinnistul. Tööde käigus märkas M.S., et raieks oli märgitud ala osaliselt ka RMK metsas ja isegi peale seda ei vaevunud OÜ C töötajad kontrollima, kas ülejäänud raie ala on tähistatud vastavalt raieloale. Äriregistri andmetel on OÜ C üheks tegevusalaks metsaraie (II/58) ja tunnistaja M. ütlused kinnitavad, et OÜ-l C oli 2019 kevadeks metsaraiumise alal kogemust juba 17 aastat. Seega varasema pikaajalise kogemuse pinnalt, mida kinnitasid ka M. ja S. ütlused, teadsid OÜ C töötajad väga hästi, milliseid dokumente ja mida on vaja kontrollida enne raietööde alustamist. M. ütlused kinnitavad, et olemasoleva info põhjal ei suutnud tema raieloas raieks lubatud ala looduses ise maha märkida ning tööandja korraldusel lähtuti I.Jalakase kui tellija esindaja juhistest. Tänu S. tähelepanelikkusele jäid raietööd teostamata riigimetsas, kuid see asjaolu ei õigust raietöid 2019 kevadel OÜ-le X kuulunud kinnistutel. Riigikohus on lahendi 3-1-1-93-05 p7.3 märkinud, et juhul, kui raiet (s.t nii langetamist kui ka kokkuvedu) teostab ühtse tervikuna hinnatav ettevõte, ei tähenda see iga raieetapi eest vastutava isiku kontrollikohustust. Sellisel juhul rakendub usalduspõhimõte, mille alusel saab töökorralduse saanud isik üldjuhul tugineda eeldusele, et metsaseaduses esitatud kontrollkohustuse nõuded on täidetud ning raiet teostatakse tervikuna seaduslikult. Siis on kontrollikohustuslasena käsitletav ainult raietööde teostamise üldjuht. Kui nimetatud töid teostavad aga eraldiseisvatena hinnatavad subjektid (nt erinevad juriidilised isikud), lasub kontrollikohustus neist igaühel eraldi. Seadusandja tahe on suunatud õiguspärasuse kontrollikohustuse tagamisele ka juhul, kui üldhinnangul ühtse tervikuna vaadeldavat tegevust on võimalik jagada mitmeks iseseisvaks etapiks. Eeltoodust tulenevalt oli OÜ-l C, kes kaasati lepingu alusel raietöödele, kohustus kontrollida metsaseaduse nõuete kohaselt enda tegevuse seaduslikkust. Lepingu punkti 6.1.4 kohaselt kohustus töövõtja teostama tööd vastavalt kehtivale seadusandlusele, sealhulgas metsaseadusele. Metsaseaduse § 37 lg 2 näeb ette, et metsa raieks andmisel peab andja võtjale tõendama raieõiguse olemasolu ja võtja seda kontrollima. Seega oli OÜ-l C kohustus kontrollida, kas raieks on maha märgitud just raieloas lubatud kinnistud ja kas raiet teostatakse raieloas märgitud kinnistul. Jättes täitmata enda kontrolli kohustuse ja veendumata, et teostab raietöid just raieloas lubatud kinnistutel, ei ole OÜ C raietöid teostades järginud tavalist, nii seadusest tulenevat kui ka lepingus märgitud, hoolsuskohustust. Kui OÜ C oleks jälginud seadusest ja lepingust tulenevat kohustust kontrollida raieloa ja tellija poolt raieks märgistatud raieloa vastavust, ei oleks äriühingu töötajad ilmselt ka teostanud raietöid kannatanu kinnistutel.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega 22 rikuti kannatanu omandit. Kannatanu ütlustest nähtub, et tal puudus igasugune huvi oma kinnistutel raiet teostada. Tehes kannatanu tahte vastaselt 2019 aastal OÜ X omandis olnud kinnistutel raietöid, rikuti sellega kannatanu omandit.

§ 1054

lg 1 kohaselt kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Tunnistajad S., P. ja M. kinnitasid kõik, et olid 2019 kevadel OÜ C töötajad, neil oli OÜ-ga C töölepinguline suhe ning Xxxx kinnistutel tehtud metsaraiega olid töötajad seotud oma igapäevase tööülesannete täitmise raames, täites neile tööandja poolt antud korraldusi. Seega on OÜ C vastutav oma töötajate poolt OÜ-le X kannatanu tahte vastase ebaseadusliku raiega tekitatud kahju eest. Kohus eelnevalt lk 3-11 leidis, et OÜ-le X on tekitatud kahju ka süüdistatava I.Jalakase kuritegeliku käitumise tulemusena. Riigikohus on lahendis 3-1-1-42-15 märkinud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama muu hulgas ka kahju ja põhjusliku seose kostja teo ning kahju vahel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. septembri 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-80-13, p 15). Põhjusliku seose olemasolu kahju tekkimise ning Indrek Jalaka ja C OÜ tegevuse vahel on ilmne. Kui Indrek Jalakas ei oleks kannatanu kinnistutel puid raiumiseks märgistanud ja andnud juhiseid raiuda lintidest väljapoole jäävad puud või kui C OÜ oleks raieloa ulatust kontrollinud ja ei oleks kinnistutel Xxxx raiet teostanud, ei oleks kannatanu kinnistutel raiet teostatud ning kannatanule ei oleks kahju tekitatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus OÜ-lt C ja Indrek Jalakaselt solidaarselt välja kannatanu OÜ X kasuks kahju hüvitisena 36460 eurot. Kannatanu palus kostjatelt välja mõista viivis

§ 113

lg 1 sätestatud määras kahju hüvituselt alates 30.09.2020, s.o hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning edasi protsendina põhinõudelt, kuni põhinõude täitmiseni.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.04.2016.a lahendis nr 1-15-9505 p-s 10.

1. toonud välja, et: „viivis on vajalik distsiplineerimaks võlgnikku ja motiveerimaks teda leidma võimalusi tasuda välja mõistetud kahjuhüvitis võimalikult lühikese aja jooksul. Ilma viivise nõudeta pole kahju kandnud isikul sisuliselt mingeid õiguskaitsevahendeid ja sellises olukorras kujuneb võla tasumine sisuliselt vabatahtlikuks. Seadusjärgset viivise määra ei ole üldjuhul alust lugeda ülemäära suureks.“ Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (3-21-132-04 ja 3-2-1-66-05). Juhul kui hageja nõuab viivist, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivise nõudena (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 23 TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium
2. jaanuari
3. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
4. Seetõttu rahuldab kohus kannatanu esindaja viivise nõude hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hageja nõue muutub sissenõutavaks alates hagiavalduse esitamisest, seega on viivise välja mõistmine põhjendatud alates hagiavalduse esitamisest, s.o 30.09.
5. Alles hagiavalduse esitamisest on teada, milles seisneb tekkinud kahju ning millises summas nõue esitatakse. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue (vt RKTsKO 3-2-1-162-12). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude ning mõistab Indrek Jalakaselt ja OÜ-lt C solidaarselt TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest 30.09.2020 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 27.01.2021 välja viivise summas 3873.72 eurot ja sealt edasi kuni kannatanu OÜ X nõude 36460 eurot täitmiseni OÜ X kasuks viivise

§ 113lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 36460 eurot. Kr

MS § 182 lg 3 näeb ette, et tsiviilhagi osalise rahuldamises korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Käesolevas asjas mõistab kohus I.Jalakase süüdi, kuid rahuldab kannatanu hagi osaliselt, mistõttu tuleb vastavalt sellele proportsionaalselt mõista kannatanu õigusabi kulud välja solidaarselt tsiviilkostjalt ja süüdistatavalt. Kannatanu esindaja esitas kohtule taotluse mõista Indrek Jalakaselt ja OÜ-lt C OÜ X kasuks esindajale makstud tasu summas 8754.75 + 05.01.2022 kohtuistungil lisanduvad kulud 135 eurot tund (summad ilma käibemaksuta). Tunnihind on kogu menetluse vältel olnud 135 eurot ilma käibemaksuta. Taotlusele on lisatud arved ja spetsifikatsioonid. Esindaja poolt esitatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt on arvestatud kulutatud aja hulka kohtuistungil osalemine, kohtuistungiks ettevalmistamine, nõupidamised prokuröri, süüdistatava kaitsja ja kliendiga, dokumentide koostamine, materjalide analüüs ja toimikuga tutvumine. Kokku kulutas kannatanu esindaja taotluse kohaselt 63,67 tundi ja 05.01.2022 5 tundi s.o 68.67 tundi. Sellest 23 tundi kulutas kannatanu esindaja kohtuistungil. Kannatanu taotletud summast 8754.75 eurot (s.o ilma 05.01 kohtuistungi tasuta) on 400 eurot arvetega (2 kd lk 243-257) tõendamata. Seega on kannatanu tõendanud õigusabikulusid summas 8354.75 eurot pluss 05.01.2022 kohtuistungi eest 675 eurot. Kokku on kannatanu poolt põhjendatud õigusabikulusid summas 9029.75 eurot. Kohus leiab, et sellises suuruses on õigusabikulud põhjendatud ja mõistliku suurusega. Kannatanu esindaja poolt õigusabi eest küsitud tunnihind on Tallinna õigusabituru samasuguste kaasuste tunnihindu võrreldes keskmine või isegi alla selle. Süüdistatava kaitsja tunnihind on samal ajal 170 eurot tund ilma käibemaksuta. Kannatanu õigusabikulusid suurendas ka I.Jalakase käitumine, kes korduvalt jättis kohtuistungile kohale ilmumata, kuid teised menetlusosalised olid kohal. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt s.o 73,9 protsendi ulatuses, kuuluvad kannatanu õigusabikuludest süüdistatava ja tsiviilkostja poolt solidaarselt hüvitamisele 6672.98 eurot. Tsiviilkostja esindaja on taotlenud õigusabikulude hüvitamist summas 5544 eurot (ilma käibemaksuta). Taotlusele on lisatud arved ja spetsifikatsioonid. Esindaja poolt esitatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt on arvestatud kulutatud aja hulka kohtuistungil osalemine, kohtuistungiks ettevalmistamine, selgitused kliendile, dokumentide koostamine, materjalide analüüs ja toimikuga tutvumine. Kokku kulutas tsiviilkostja esindaja taotluse kohaselt 46 tundi ja 12 minutit. Tsiviilkostja esindaja taotletud summa on arvetega tõendatud. Kohus leiab, et sellises suuruse on õigusabikulud põhjendatud ja mõistliku suurusega. Tsiviikostja esindaja 24 poolt õigusabi eest küsitud tunnihind on Tallinna õigusabituru samasuguste kaasuste tunnihindu võrreldes alla keskmise. Süüdistatava kaitsja tunnihind on seal juures 170 eurot tund ilma käibemaksuta. Tsiviilkostja õigusabikulusid suurendas mõnevõrra ka I.Jalakase käitumine, kes korduvalt jättis kohtuistungile kohale ilmumata, kuid teised menetlusosalised olid kohal. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt s.o 73,9 protsendi ulatuses, kuuluvad tsiviilkostja õigusabikuludest kannatanu poolt hüvitamisele 1446.98 eurot. Arestitud vara Harju Maakohtu 10.08.2021 määrusega C OÜ-le (registrikood xxxx) kuuluvale kinnisasjale asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 63 225,02 X OÜ (registrikood xxxx) kasuks jätta kehtima kuni välja mõistetud tsiviilhagi, viiviste ja kannatanu õigusabikulude summa hüvitamiseni, seejärel hüpoteek kustutada. Juhindudes KrMS § 306, 310, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Indrek Jalakas KarS § 203 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aasta ja 6 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Indrek Jalakas ei pane 3- aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Indrek Jalakaselt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 981 eurot ja krMS § 175 lg 1p1 kohaselt tunnistajatele makstud sõidukulud summas 101.22 eurot riigituludesse. Kohustada Indrek Jalakast tasuma väljamõistetud sundraha ja menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 90.18 eurot. Sundraha ja menetluskulud summas 1082.22 tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700002866l. Selgitusena võib märkida „Indrek Jalakas, kriminaalasi 1-21-2315, sundraha.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Indrek Jalakaselt ja OÜ-lt C (reg nr xxxx) solidaarselt kannatanu X OÜ (reg nr xxxx) kasuks 36460 eurot. Välja mõista Indrek Jalakaselt ja OÜ-lt C solidaarselt TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest 30.09.2020 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 27.01.2021 viivis summas 3873.72 eurot ja sealt edasi kuni kannatanu OÜ X nõude 36460 eurot täitmiseni OÜ X kasuks viivise

§ 113lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 36460 eurot.

Välja Mõista Indrek Jalakaselt ja OÜ-lt C solidaarselt OÜ X kasuks valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 6672.98 eurot. 25 Välja mõista kannatanult OÜ-lt X tsiviilkostja OÜ-lt C makstud tasu hüvitamiseks 1446.98 eurot. kasuks valitud esindajale Arestitud vara Harju Maakohtu 10.08.2021 määrusega C OÜ-le (registrikood xxxx) kuuluvale kinnisasjale asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 63 225,02 X OÜ (registrikood xxxx) kasuks jätta kehtima kuni välja mõistetud tsiviilhagi, viiviste ja kannatanu õigusabikulude summa hüvitamiseni, seejärel hüpoteek kustutada. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 27.01.2022 Kohtunik Liina Pohlak 26