Obsah (5)

§ 663§ 667§ 651§ 423§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-195 Tsiviilasi Osa

§ 663lg 6 alusel lahendamiseks maakohtule.

Kohtunikuabi viitas, et juhindus lahendi tegemisel Tartu Ringkonnakohtu

1. veebruari 2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-20-
2. 2
3. Maakohus jättis
4. jaanuaril 2024 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi määrus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata tagasi registriosakonnale kandeavalduse uueks läbivaatamiseks (

§ 667lg 2 teine lause).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Avaldaja vaidlustab kohtunikuabi määrust täies ulatuses, mistõttu kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendatust ja seaduslikkust tervikuna (

§ 651lg 1 ja § 659).

1. Avaldaja esitas registripidajale kandeavalduse, milles palus kanda registrisse osanike koosolekul (äriseadustik (ÄS) § 170) vastuvõetud otsuste alusel sisse osakapitali ja osade nimiväärtuse ümberarvestamine (Eesti kroonidest eurodesse) ning muudetud põhikirja. ÄS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Kohtunikuabi leidis vaidlustatud määruses, et kuna üks osanikest (OSAÜHING RAHE TRADING) on äriregistrist kustutatud, ei saanudki avaldaja osanike
2. detsembri 2023 koosolekut seaduslikult kokku kutsuda enne seda, kui pole toimunud OSAÜHINGU RAHE TRADING täiendavat likvideerimist. Ringkonnakohus kohtunikuabi seisukohaga ei nõustu. Kohtunikuabi on jätnud kande tegemata tuginedes osanike koosoleku kokkukutsumise korra olulisele rikkumisele (ÄS § 1721). Samas ei nähtu kohtunikuabi põhjendustest, milles täpselt nimetatud rikkumine seisneb. Määruses puudub viide äriseadustiku sätetele, mida on osanike koosoleku kokkukutsumisel rikutud. Asjaolude kohaselt on ühingu osanik OSAÜHING RAHE TRADING äriregistrist kustutatud, seega puudub tal õigusvõime. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb. Seaduses sätestatud erandjuhtudel on eraõigusliku juriidilise isiku kustutamine registrist võimalik ka likvideerimismenetluseta (TsÜS § 41 lg 1) ja sellisel juhul on võimalik, et registrist kustutatud isikul on vara ja tema omandiõigus sellele varale ei lõpe. Samas ei saa registrist kustutamise järel eraõiguslikku juriidilist isikut hageda ega teha tema nimel tehinguid, sh hääletada tema nimel osanike üldkoosolekul. Sellises olukorras on võimalik pärast juriidilise isiku täielikku lõppemist (registrist kustutamist) tema täiendav likvideerimine ÄS § 218 lg 2 alusel, kuivõrd juriidilisel isikul on vara. Ringkonnakohus selgitab, et seaduses puudub norm, mis sätestaks, et see osaühing, kelle juriidilisest isikust osanik on lõppenud ja äriregistrist kustutatud, saab kehtivalt otsuseid vastu võtta vaid siis, kui registrist kustutatud juriidilisest isikust osanik on registrisse ennistatud. Osaniku väljalangemine ei tohi takistada osaühingu edasist tegevust. Ebaõige on kohtunikuabi seisukoht ka selles, et avaldaja on kohustatud ühingu korrakohaseks toimimiseks esitama registrist kustutatud osaniku ennistamiseks täiendava likvideerimise avalduse kohtule ÄRS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel. Sellist kohustust avaldajal osaühinguna seaduse järgi ei ole. Samaoodi puudub tsiviilkohtumenetluses see kohustus neis menetlustes, kus äriregistrist kustutatud isik osaleb menetluses menetlusosalisena igal juhul tagada menetluse jätkamine ja sel eesmärgil ennistada eraõiguslik juriidiline isik äriregistrisse. Sõltuvalt 3 menetluse olemusest ja juriidilise isiku rollist selles menetluses võib hagi jätta läbi vaatamata perspektiivituse tõttu

§ 423lg 2 p 1 või p 2 alusel (vt selle kohta Tsiviilseadustiku üldosa seadus.

Kommenteeritud väljaanne, 2023, lk 330). Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et osanike koosolekule saab ÄS § 172 lg 1 alusel kutsuda üksnes need osanikud, kes on olemas. Seega ei pruugi osanike koosoleku toimumise teate äriregistrist kustutatud osanikule saatmata jätmine tähendada osanike koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist ÄS § 1721 lg 1 tähenduses, kui teade ei täidaks oma eesmärki. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus äriregistrist kustutatud osaniku kõik osanikud on samuti äriregistrist kustutatud juriidilised isikud, ei ole avaldaja 11. detsembri 2023 osanike koosoleku kokkukutsumisel oluliselt rikkunud koosoleku kokkukutsumise korda ÄS § 1721 tähenduses. 8. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud (s.o esindajakulud) jäävad avaldaja kanda (

§ 172lg 2 esimene lause).

Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda kohtult määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist vastavalt

§ 172lg 2 teisele lausele ja § 150 lg 1 p-le 5.

Taotlusele tuleb lisada pangakonto number, kuhu riigilõivu tagastamist taotletakse. (allkirjastatud digitaalselt) 4