1-23-1894/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. jaanuar 2024 1-23-1894 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Tiit Peegel (ik 38211090260) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. detsembri
3. a määrus Vandeadvokaadi abi Andres Veski Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Alina Paadik RESOLUTSIOON
4. Jätta vandeadvokaadi abi Andres Veski määruskaebus Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a määruse peale läbi vaatamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must Tiit Peeglile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 87 eurot ja 84 senti (sh käibemaks 15 eurot ja 84 senti).
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Tiit Peeglilt Eesti Vabariigi kasuks välja 87 eurot ja 84 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tiit Peegel tunnistati süüdi Harju Maakohtu 08.06.2023 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi. KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Vangistusaja alguseks loeti 23.11.
10. Karistuse lõpp saabub 23.11.
12. Vangla esitas materjalid T. Peegli vabastamise otsustamiseks tingimisi enne tähtaega ja soosib seda. Samal arvamusel on prokurutuuri esindaja.
13. Maakohus tuvastas formaalsed eeldused T. Peegli vabastamiseks tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Materiaalsed eeldused täidetud ei ole. T. Peeglit on vangistuses karistatud distsiplinaarkorras kolmel korral. Teda on karistatud kartseriga füüsilise ründe või selle otsese ohu esinemise eest ja allumatuse ning suhtlemisega seotud rikkumise eest, samuti noomitusega liikumiseeskirjade rikkumise eest. Kõik distsiplinaarrikkumised on toime pandud äärmiselt lühikese aja jooksul (06.,
14. ja 09.11.2023). Nimetatu kinnitab, et T. Peegel ei ole valmis kehtestatud korrale alluma ning vangistus ei ole saavutanud soovitud eesmärki. Samuti ei tekkinud kohtul veendumust, et kinnipeetava hoiakud on tõesti muutunud ning ta edaspidi ühiskonda ei ohusta. Lisaks keeldus T. Peegel tööle asumisest, mille tõttu on algatatud distsiplinaarmenetlus. Positiivseks pidas kohus T. Peegli osalema asumist sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Samas on talle
15. a planeeritud programm „Õige hetk“. Kohtu arvates ei ole T. Peegli varasemat karistatust arvestades olnud sekkumised piisavad tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja ta vajaks sotsiaalprogrammide läbimist vangla tingimustes.
16. T. Peeglil puudus enne vangistust elukoht. Ta asuks elama ühiselamusse. Iseloomustusest tulenevalt on T. Peegel mõjutustele vastuvõtlik, tal puudub reaalne motivatsioon kuritegevusest loobuda. Tema tutvused on peamiselt kuritegelikud. Ühiselamu elukohana ei soosi seaduskuulekust, sest teadaolevalt elavad seal ka vangistusest vabanenud, kelle kuritegelikud hoiakud on kivistunud ja avaldavad negatiivset mõju. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole T. Peegel enne vangistust töötanud. Tal puuduvad eriala ja tööoskused. Toimepandud kuritegusid (vargused, röövid, inimrööv lunaraha nõudmisega) arvestades ei uskunud kohus T. Peegli selgitusi, et talle piisab juhutöödest saadavast sissetulekust. T. Peegel ise ei kaalugi aga töökohti, kus sissetulek oleks väiksem kui 2000 eurot. Töökoha leidmist pidas kohus T. Peegli haridust ja töökogemust arvestades ebatõenäoliseks. Pigem hakkaks ta vabaduses uusi kuritegusid toime panema. Vangistuses ei ole T. Peegel töötegemisest huvitatud. Tal on suured võlanõuded (13 724 eurot), mis raskendab vabaduses majanduslikku toimetulekut. Majanduslike raskuste süvenemisel võib T. Peegel ka teiste isikute mõjul jätkata kriminaalkorras karistatava tegevusega, kasutades seejuures vägivalda ning panna toime varavastaseid õigusrikkumisi majandusliku kasu saamiseks.
17. T. Peeglit on kriminaalkorras karistatud 9 korral, ta viibib
18. korda vangistuses. Ta on toime pannud varavastaseid kuritegusid ning viiel korral sooritanud vägivaldse kuriteo. Kuritegelik karjäär sai alguse
19. eluaastate alguses ning on tänaseni jätkunud. Ühel korral on T. Peeglit karistatud ka vanglas ametniku ründamise eest. Kuritegudega käib valdavalt kaasas vägivald. Kuritegusid iseloomustab etteplaneeritus, varasemalt ka grupiviisilisus. Viimased kolm kuritegu (juveelipoe röövid) pani ta toime relvaga, tahtlikult ja suure majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude soodusteguriks on puudulik probleemilahendusoskus, riskeeriv, hoolimatu ja teisi ärakasutav elustiil, kuritegelikud hoiakud ja motivatsiooni puudus kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Korduvad õigusrikkumised viitavad kuritegelikele hoiakutele. Ühiskonnas kehtestatud normidest ja reeglitest ta ei hooli ega näe põhjust oma käitumist muuta. T. Peegel on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel: neist kahe ajal rikkus ta kriminaalhoolduse nõudeid ja karistused pöörati täitmisele. Kriminaalhoolduse ajal pani ta toime uusi kuritegusid, mistõttu puudus kohtul veendumus, et vabaduses suudaks T. Peegel uute kuritegude toimepanemisest hoiduda.
20. Uute kuritegude ohtu täheldatakse kohtupraktikas varem süüdi tunnistatud ja karistatud ning vargusi toimepannute seas. Selliseks isikuks on ka T. Peegel. Kohtul puudus T. Peegli selgituste ärakuulamise järel veendumus, et süüdlane suudaks edaspidi seaduskuulekalt elada ning et ta on teinud varasemast õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused ega jätka kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS
21. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada T. Peegel tingimisi ennetähtaegselt. 2
22. Vangla ja prokuratuur toetavad T. Peegli vabastamist vaatamata distsiplinaarkaristustele. Osaliselt läbitud sotsiaalprogramm on avaldanud T. Peegli käitumisele piisavalt mõju, et ta vabastada.
23. T. Peeglil puudus varasemalt kindel elukoht. Nüüd on tal elukoht ühiselamus ning ehkki seal elavad vanglast vabanenud ning nn kivistunud kuritegelike hoiakutega isikud, ei ole selline olukord takistuseks isiku vabastamiseks vanglast. Vangistuse täielikul ärakandmisel oleks tema elukoht tõenäoliselt ühiselamu, ent puuduks kriminaalhoolduse järelevalve. Seega T. Peegli resotsialiseerimise huvides tuleks eelistada olukorda, kus ta asub elama ühiselamusse, on kriminaalhooldusel ning osaleb mõnes sotsiaalprogrammis. Võlakoormus, mida kohus T. Peeglile ette heidab, ei kao vangistuse ärakandmisel. Ennetähtaegse vabastamise korral saaks talle aga panna kohustuse leida töökoht või end töötuna arvele võtta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohtu arvates on maakohus T. Peegli ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et T. Peegli karistuse eesmärgid on täidetud. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata.
25. Kaitsja esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsja kulutas määrusega tutvumisele ning määruskaebuse koostamisele 60 minutit, millele vastab 72 eurot. Sellele summale lisandub käibemaks 22%. Seega on rahuldab ringkonnakohus tasutaotluse summas 87 eurot ja 84 senti. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel T. Peegli kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3