§-de 137 lg 1 ja 319 lg 1 tunnustel Y ja Q OÜ (käesolevaks ajaks kustutatud, äriregistri kohaselt 21.07.2023 on tehtud ühinemiskanne ühendava ühingu X OÜ registrikaardile) esindaja kuriteokaebuses esitatud asjaolude kontrollimiseks. Kuriteokaebuse kohaselt esitas C 18. aprillil 2022 MTA-le (Maksu- ja Tolliamet) kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks
lgte 1 ja 2 alusel füüsilise isiku Y ja Q OÜ suhtes selles, et nad on tootnud ja müünud veine, mis ei ole registreeritud alkoholiregistris ning kuriteokaebuse aluseks olnud teave on avaldajate hinnangul saadud eraviisilise jälitustegevuse tulemusena.
Kas alustatakse kriminaal- või väärteomenetlus, on diskretsiooniotsustus, mille peab vastu võtma kõiki asjaolusid kaaludes kogemustega menetleja. Väärteoasjas nr 930022000383 tuvastati 3. mai 2022 läbiotsimisega, et Q OÜ tegevuskohas väljaspool aktsiisiladu asuvates ruumides, samuti mõisahoone keldri ruumides hoiti Riikliku Alkoholiregistrisse kandmata alkoholi. Väärteomenetluse lõpetamisel konfiskeeriti 186 pudelit (kokku 115,5L) Alkoholiregistrisse kandmata alkohoolseid jooke. Seetõttu ei saa olla vaidlust selles, et kuriteokaebuses märgitu – alkoholiregistrisse kandmata veinide tootmine/turustamine - vastas tõele. Et seda ei tuvastatud kuriteokaebuses märgitud koguses, ei too kuriteokaebuse esitajale kaasa vastutust
Olukord võis muutuva pärast kuriteokaebuse esitamist toimunud läbiotsimise ajaks, st sellises koguses ebaseaduslikku alkoholi, nagu C arvas tema käsutuses olevate fotode põhjal olevat, läbiotsimise ajaks seal enam polnud. 4.2 Riigiprokurör ei tuvastanud materjalidega tutvumisel, et isikud sisenesid eraviisiliseks jälituseks alale mis oli keelatud. Selliseid alasid ei olnud märgitud. Materjali pinnalt saab järeldada, et mõisat külastanud isikutel oli vaba voli seal oma äranägemisel ringi liikuda ja nähtut salvestada ning nende tegevust ei saa pidada
4.3 Lisaks leidis riigiprokurör, et kriminaalmenetlus oli alustatud Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri poolt põhjendamatult, mille võis tingida otsuse langetamine vaid kaebajate esitatud informatsioonist lähtuvalt, tutvumata kõigi asjasse puutuvate materjalidega. Tähelepanuta olid jäetud selleks ajaks alustatud väärteomenetluses nr 930022000383 sh 03.05.2022 läbiotsimise käigus tuvastatu. Kriminaalmenetluse alustamise otsuse tühistamist seadus aga ei võimalda, seda nii kaebemenetluses kui järelevalve korras. Kriminaalmenetluse jätkamist välistavate asjaolude ilmnemisel tuleb aga kriminaalmenetlus KrMS § 200 sätestatu kohaselt lõpetada. 4.4 Riigiprokurör ei nõustunud kaebajaga, et kriminaalmenetluse lõpetamisega ilma ühtki menetlustoimingut teostamata rikuti KrMS §-s 6 sätestatud legaliteediprintsiipi ning märkis, et menetlustoiminguid ei pea teostama pelgalt seetõttu, et neid on võimalik teostada. Kaebaja pole täpsustanud, milliseid konkreetseid menetlustoiminguid oleks tulnud tema hinnangul enne menetlusotsuse vastuvõtmist kindlasti teha. Kuna aga kaebuses leitakse jätkuvalt, et C on toime pannud kuriteod, võib järeldada, et ette heidetakse talle kahtlustuse mitte esitamist. Sarnaselt kohtueelse menetleja ja menetlust juhtiva prokuröriga leiab riigiprokurör, et selleks puudub alus juba olemasolevast materjalist nähtuvalt. Kriminaalmenetlust pole ka lõpetatud üldse mitte midagi tegemata. Nimelt on menetluse käigus MTA-st välja nõutud, kriminaalasja materjalidele lisatud ja kriminaalmenetluse lõpetamisel arvesse võetud väärteomenetluse nr 930022000383 materjale. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele 5. Tallinna Ringkonnakohtule esitas kaebuse X OÜ ja Y esindaja Risto Käbi, taotledes Riigiprokuratuuri 22. detsembri 2023. a määrus tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Kaebaja ei nõustu Riigiprokuröri argumentidega ning heidab riigiprokurörile ette suurema osa kaebuse väidete käsitlemata jätmist. 5.1 Vastuväidetes eraviisilise jälitustegevuse (
lg 1) osas kriminaalmenetluse lõpetamisele, märgib kaebaja, et riigiprokuröri seisukoht ei põhine asjas esitatud faktidel. Riigiprokurör on üksnes oletanud registreerimata alkoholi koguste üle ning selle vähenemise üle ajavahemikul 18.04.202203.05.2022. Tehtud ei ole ühtegi toimingut, et kontrollida kas veinivarud võisid sellel ajal kahaneda. Valekaebuse esitamisel on C teinud omalt poolt kõik selleks, et kaebajate suhtes kriminaalmenetlust alustada ja see on olnud tema eesmärk. Kaebaja leiab, et Riigiprokuratuuri määruse punktis 3.2 toodud arusaam, et seni kui valekaebuse esitaja kindlalt ei tea, et tema poolt süüstatud isik ei ole kuritegu toime pannud, ei ole valeandmete alusel kriminaalmenetluse taotlemine
Sellist valekaebaja jaoks soodsat kitsendust seadus ette ei näe ja see on menetlusökonoomiliselt samuti vastuvõetamatu seisukoht. Lisaks ei ole selline kitsendus käesolevas juhtumis kohalduv.
mõtteks on mitte lubada kasutada õiguskaitseorganeid ära selleks, et teistele isikutele ebameeldivusi põhjustada. Kui isik ei ole enda poolt esitatavates andmetes kindel, ei tohi ta „talle teadaolevaid“ fakte kriminaalmenetluse alustamiseks esitada. C ei sundinud mitte keegi väitma, et kaebajad panevad toime kuritegusid, ometi oli ta ise silmnähtavalt motiveeritud seda tegema. Arvestades kõiki kuriteokaebuse esitamise asjaolusid on
5.3 Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna menetluses ei ole tehtud sisulisi menetlustoiminguid, on rikutud legaliteedipõhimõtet. Menetluses puudub mistahes uus oluline info, mis oleks saanud muuta hinnangut varem kuriteoteates esitatud asjaoludele. Sealhulgas ei ole üle kuulatud mitte ühtegi isikut, kellele 07.09.2022 kuriteoteates viidati. 07.10.2023 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on sisuliselt asutud vastupidisele seisukohale, võrreldes prokuratuuri 13.09.2022 otsustusega, kuid ebaselgeks jääb ümber otsustamise põhjus, kui midagi sisuliselt uuritud ei ole. Alustades küll kriminaalmenetlust, kuid lõpetades selle menetluse aasta pärast sisulist uurimist toimetamata on samaväärne kui menetlust üldse mitte alustada. Samuti ei ole legaliteedipõhimõte järgitud, kui valikuliselt jäetakse üldse käsitlemata kuriteoteates välja toodud asjaolud, millel kuriteokahtlus kannatanu hinnangul põhineb. Kaebaja on kuriteokaebuses loetlenud menetlustoimingud, millega on võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Riigiprokuratuuril polnud põhjust arvata, et mõni kuriteokaebuses viidatud võimalikest tõendite kogumise võimalustest oleks kaebaja hinnangul oma vajalikkuse kaotanud. 5.4 Kaebaja vaidlustab ka riigiprokuröri määruse p 3.5 oletuse, et Lääne Ringkonnaprokuratuur alustas kriminaalmenetlust tutvumata asjasse puutuvate materjalidega. Asjasse puutuv materjal oli 3
sätestatud kuriteokoosseisu ei saa pidada täidetuks seetõttu, et XXXs veinituuril olnud isikud sisenesid sellistesse ruumidesse, kuhu nad ei oleks tohtinud minna. Menetlejad on õigesti asunud seisukohale, et kuna mingeid keelavaid märke sisenemiseks mingitesse ruumidesse, mis ei olnud veinituuriga hõlmatud, ei esinenud ning teadaolevalt ei keelanud ka veinituuri juhendanud giid ruumidesse sisenemist, siis ei ole põhjust asuda seisukohale, et isikud sisenesid salaja keelatud ruumidesse. Ka ei olnud kohtule teadaolevalt pildistamist keelavaid märke. Materjalidest, mille kaebuse esitaja ise koos kuriteokaebusega ametivõimudele esitas nähtub, et Kadi nimeline naine broneeris
alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmisel on kaalutud tähtsust omavaid asjaolusid ning on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses. 10. Riigiprokurör on põhjalikult ja arusaadavalt selgitanud
lg 1 koosseisu ja nõustub, et vaidluse all olevas asjas ei esitatud teadvalt valekaebust. Kaebaja jätab tähelepanuta, et valekaebuse koosseisu olemasolu puhul ei oma tähtsust millises koguses registreerimata alkoholi Ylt leiti ja kas ja millal see kogus muutus. Fakt on see, et registreerimata alkoholi XXXst läbiotsimisel leiti. Sellele ei vaielda ka kaebuses vastu. Kuigi leitud kogus kvalifitseerus väärteo toimepanemise alla ning kriminaalmenetlust ei alustatud, ei tähenda see seda, et avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks, oli tegemist teadvalt valekaebusega. 11. Ainetud on kaebaja etteheited riigiprokurörile valekaebaja jaoks soodsate kitsenduste tõlgendamises. Subjektiivsest küljest eeldab
§-s 319 sätestatud kuriteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st et isik peab olema vähemalt teadlik, et ta esitab vale kaebuse. Kaebaja jätab ise tähelepanuta, et
sätestatud valekaebuse esitamise eest vastutusele võtmine saab tulla kõne alla üksnes siis kui esitatud on teadvalt vale kaebus, st isik peab olema teadlik, et kaebuses kirjeldatu ei vasta tegelikkusele ehk kaebuses on asjaolusid kirjeldatud absoluutselt erinevalt võrreldes tegelikkuses asetleidnuga. Seevastu vale hinnangu andmine mingi asjaolu osas ei täida kuriteokoosseisu (TlnRnKo 1-17-6110, p 8.7). Seejuures ei oma mingit tähtsust, kas menetluse käigus leiab tõendamist, et koosseisu puudumise tõttu enam kriminaalmenetluseks alust ei esine. Asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetatakse kuriteokoosseisu puudumise tõttu ja et menetleja hinnang ei lange kokku avaldaja hinnanguga, ei tähenda, et tegemist oleks olnud valekaebusega (TrtRnKm 114-10750/2 p 7, 8). Vastupidises olukorras saaks suure osa kuriteokaebusi, mille alusel menetlust alustatakse ja hiljem koosseisu puudumise tõttu lõpetatakse, käsitleda valekaebustena. Antud juhul tuleks kõne alla valekaebuse esitamise koosseisu olemasolu kui XXXst ei oleks registreerimata alkoholi üldse läbiotsimisel leitud, kuid olemasolevad tõendid ja läbiviidud väärteomenetlus kinnitab, et kuriteokaebuse esitanud Cl oli alust arvata, et XXXs oli registreerimata alkoholi ning seetõttu ei saa rääkida teadvalt valekaebuse esitamisest
12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, et põhjendamatult on jäänud tegemata menetlustoimingud ja nimelt on üle kuulamata kuriteokaebuses nimetatud isikud. Esmalt tuleb märkida, et kriminaalmenetluse eesmärgiks ei olegi võimalikult suure arvu menetlustoimingute teostamine, vaid tõendamise seisukohalt olulise teabe hankimine. Õige on riigiprokuröri seisukoht, et legaliteedipõhimõtte rikkumist ei ole alust ette heita seetõttu, et kriminaalmenetlus lõpetati ilma kaebuse esitaja arvates vajalike menetlustoiminguid teostamata. Menetlustoiminguid ei pea teostama pelgalt seetõttu, et kuriteokaebuses nende teostamist taotletakse ja neid on võimalik teostada. Kaebuses Riigiprokuratuurile, ei ole viidatud ühelegi konkreetsele menetlustoimingule, mis oli jäänud kriminaalmenetluse lõpetamise ajaks tegemata. Kaebaja on küll kaebuses ringkonnakohtule märkinud, et kõik vajalikud menetlustoimingud oli ta loetlenud kuritoekaebuses ning need on jätkuvalt vajalikud, kuid nagu ringkonnakohus eelpool märkis, teostatakse menetlustoiminguid selleks, et saada asjaolude tõendamise seisukohalt olulist teavet, mitte lihtsalt nende teostamiseks. Kuriteokaebusele on selle esitaja ise juba lisanud mahukalt tõendeid, mida menetleja sai uurida. Menetleja on arvestanud kuriteokoosseisu olemasolu hindamisel asjasse puutuva väärteoasja materjalidega ning nendest tõenditest lähtuvalt on vastu võetud menetlusotsus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks ükski kuriteokaebuses 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.