MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar
- november 2023, Tartu 3-23-1328 H.S. kaebus Võru valla kohustamiseks anda sundüürnikule eluruum või maksta hüvitist H.S. määruskaebus Tartu Halduskohtu
- juuli
- a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja H.S. Vastustaja Võru vald RESOLUTSIOON
- Jätta H.S. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- juuli
- a määrus muutmata.
- Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 248 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- H.S. esitas Tartu Halduskohtule kaebusena pealkirjastatud avalduse. Kaebaja väljendas rahulolematust endises Orava vallas omandireformi käigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel tehtud ebaõigete otsuste üle. Teiseks heitis kaebaja endisele Vastseliina vallale ette temalt ära võetud korteri (xxx) asemele teise korteri või muu lahenduse (sh kompensatsiooni) pakkumata jätmist. Kaebaja on sundüürnik ning ta võidakse igal ajal välja tõsta, aga Võru vald ei taha talle korterit anda. Kui vald või riik maksaks kaebajale mõistliku hinna, siis ta lahkuks korterist.
- Tartu Halduskohus
- juuli 2023 a. määrusega tagastas kaebuse. Halduskohus selgitas, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi kaebuse tunnustele vastavat nõuet seoses õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega. Küll on kaebaja vastavasisulise kaebuse samadel asjaoludel esitanud juba haldusasjas nr xxx. Seetõttu ei ole põhjendatud nende õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta tehtud etteheidete lahendamine praeguses asjas, vaid kohus lahendab need küsimused haldusasjas nr xxx. Kaebaja soovis esitada kohustamisnõet temale kui nn sundüürniku staatuses olevale isikule senise korteri asemel teise korteri andmiseks ning alternatiivselt hüvitamisnõuet. Kuid ka nende nõuete sisuline läbivaatamine ei ole põhjendatud. Vastseliina Vallavalitsuse
- novembri
- a kirja nr 160 kohaselt on kaebaja sisse kirjutatud aadressil Võru maakond Vastseliina alevik xxx alates
- detsembrist
- Vastseliina Vallavalitsuse
- novembri 1993.a määrusega nr 83 on Vastseliina aleviku xxx maja tagastatud õigustatud subjekt L.M..
- aastal Vastseliina Vallavalitsus ja Volikogu arutasid kaebaja pöördumist talle korteri eraldamiseks, kuid ei otsustanud kaebajale ühegi korteri kasutamise õigust anda, sest vallal puudusid korterid, mida olnuks võimalik erastada. Kaebajal soovitati osaleda Võidu 20-4 korteri enampakkumisel. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks eelnimetatud
- a otsustusi kohtus vaidlustanud.
- aasta lõpust valdade ühinemise tulemusel moodustatud Võru vallale ei ole kaebaja esitanud avaldusi elamispinna saamiseks. Haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks peaks kaebaja pöörduma esmalt haldusorgani poole. Kuna ta seda teinud ei ole, siis puudub kaebajal alus kohustamisnõude esitamiseks kohtule. Kohus ei saaks haldusorgani asemel lahendada asenduskorteri andmise küsimust, vaid saab lahendada vaidlust siis, kui haldusorgan on jätnud taotluse rahuldamata või läbi vaatamata. Alternatiivse hüvitamisnõude osas ei ilmne kaebaja õiguste riivet, mille korral võiks kaebeõigust jaatada. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et omanik sooviks temaga üürilepingut lõpetada (teda korterist välja tõsta). Kaebeõigust kohtusse pöördumiseks ei loo kaebaja võimalik subjektiivne ebakindluse tunne üürisuhte poolena. Kui kaebaja seostab hüvitatavat kahju avaliku võimu otsustustega Vastseliina xxx maja tagastamisega õigusjärgsele omanikule (
- aastal), siis sellise kahju hüvitamise nõude esitamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele või halduskohtule on ilmselgelt möödas RVastS-s sätestatud tähtajad. Ka on ilmselgelt möödas kahju hüvitamise nõude tähtajad, kui kaebaja leiab, et kahju on tekitatud talle Vastseliina valla
- a otsustustega.
- Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- juuli
- a määruse tühistamist. Kaebaja selgitab, et määruskaebuses, et Vastseliina vald on eksinud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel kaebajale, samuti kaebajale kui sundüürnikule teise eluaseme võimaldamisest keeldumisel. Seejuures on kaebajale põhjustatud arvestatav kahju õigusvastaselt võõrandatud maal kasvava metsa väärtuse ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus on selge, määruskaebus puudutab üksnes kaebaja õigusi. Nendel asjaoludel, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks küsida vastustajalt seisukohta määruskaebuse osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda. Määrusekaebuse kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
- Kaebaja tugineb määruskaebuses jätkuvalt suuresti sellele, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluses on ebaõigesti tuvastatud endise xxx talu omanike ring ning seega ka vara tagastatud valedele isikutele. Seejuures on kaebaja isegi möönnud, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise asjaolud ja sellega tekitatud võimalik kahju puudutavad haldusasja xxx vaidluse eset. Nimetatud asjas on kaebaja esitanud nõude Võru valla vastu xxx 2 talu maa tagastamata jätmisega tekitatud kahju 1,762 miljoni euro hüvitamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus need väited ja seisukohad tähelepanuta.
- Määruskaebuses kirjeldab kaebaja veel seda, kuidas toimus
- aastal Vastseliina Vallavolikogus kaebaja taotluse arutamine ja lahendamine, samuti Võidu 20-4 korteri enampakkumine. Samas ei selgu kaebaja kirjeldusest endiselt, millisel viisil võinuks valla organite tegevus riivata kaebaja kodu puutumatust ja jätta ta elamispinnata. Ringkonnakohus mõistab kaebaja väiteid selliselt, et Vastseliina alevikus xxx maja omanik ei ole käesoleva ajani väljendanud tahet lõpetada üürisuhe, mille alusel kaebaja kasutab oma praegust eluruumi. Seega on kaebaja väide eluruumist ilmajäämist oletuslik ning oli oletuslik ka 16 aasta eest, mil kaebaja taotles eluruumi vallalt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, kus kaebaja isegi ei väida enda poolt nimetatud kahjuliku tagajärje tegelikku saabumist, ei saa järeldada, et vastustaja tegevus võinuks kaebaja õigusi riivata. Seega ei ole kaebajal kaebeõigust kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Vastavalt oli halduskohtul õigus otsustada kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ka hüvitamisnõudes. Kaebaja ei ole otsesõnu väitnud, et talle oleks kahju tekitatud
- aasta otsusega tagastada xxx maja omandireformi käigus. Ringkonnakohus nõustub, et arvestades selle otsuse tegemisest möödunud aega ja seega võimaliku kahjunõude esitamise tähtaja ilmselget möödumist, ei pidanud halduskohus täiendavalt selgitama, kas kaebaja võiks siiski soovida esitada kahju hüvitamise nõuet seoses elamu tagastamisega õigustatud subjektile.
- Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata.
- Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3