Obsah (7)

§ 30§ 578§ 401§ 402§ 421§ 42§ 4034

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.12.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-148653 Tsiviilasi Aktsi

§ 30

mõttes, sest kostja kinnitab seda kokkuleppe punktis 1.1, et tal on varasemast 14.09.2021 järelmaksust 398496 tulenev võlgnevus. Kostja tunnistas võlatunnistuse punktis 2.1 nõuet enda suhtes ja loobus vastuväidetest nõude osas. Hageja on seisukohal, et kehtiva deklaratiivse võlatunnistuse olemasolul ei ole vaja võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning hagejal ei ole kohustust tõendada esialgsest lepingust tekkinud võlgade kujunemist ja koosseisu.

1. Kostja väitel Esto AS (krediidi andja) hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, pensionikeskuse päringu vastuse ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Creditinfo Eesti AS ja taust.ee maksehäireregistrite andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired (dtl 97). Krediidiandja analüüsis kostja arvelduskonto väljavõtet perioodi 04.02.2021 - 13.09.2021 kohta ja tuvastas, et kostja keskmine töötasu koos autokompensatsiooni ja komandeeringute päevarahadega laenu taotlemisele eelneval viiel kuul oli 1598 eurot ja igakuised finantskohustused 200 eurot (dtl 101-115). Pensionikeskuse päringu vastuse kohaselt oli kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval viiel kuul 506,68 eurot. Krediidiandja arvestas, et autokompensatsioon ja komandeeringute päevarahad on 2 2-22-148653 maksuvaba tulu, mistõttu ei kajastu need pensionikeskuse andmetes. Lisaks arvestas krediidiandja kostja igakuisteks majapidamiskuludeks 300 eurot. Põhjendav osa
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3. Kohus, tutvunud asjas esitatud väidete ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
4. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja tunnistasid 25.04.2022 lepinguga kostja ja Esto AS 14.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust 398496 tuleneva võlgnevuse olemasolu ja suurust ning leppisid kokku võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel (dtl 23). 25.04.2022 lepingu p 1.1 kohaselt omab võlausaldaja kokkuleppe sõlmimise seisuga võlgniku vastu nõuet, millise ta on omandanud vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt Esto AS-lt. Nõue koosneb põhiosanõudest 567,84 EUR ja viivitusintressinõudest 53,27 EUR. Nõue tuleneb Järelmaks Nr. 398496, 14.09.
5. Lepingu p. 2.2 kohaselt tunnustab võlgnik käesolevaga lepingu punktis 1.1 toodud võlausaldaja nõuet tema vastu (deklaratiivne võlatunnistus

§ 30mõttes).

Lepingu p. 2.1 kohaselt sõlmivad pooled punktis 1.1 toodud nõude osas kompromissilepingu

§ 578lg 1 tähenduses.

Hageja on asunud seisukohale, et 25.04.2022 lepingut tuleb käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena

§ 30lg 1 tähenduses (dtl 53).

10. Kompromissileping on

§ 578

lg 1 tähenduses leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel ning

§ 578

lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 30

lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. 11. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus võlatunnistus (

§ 30

) sisaldub kompromisslepingus (

§ 578). Õigusalases kirjanduses (Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 216, § 30 kommentaar) on leitud, et kui kompromisslepingus sisaldub deklaratiivne võlatunnistus, siis ei saa selle eesmärk ja tulemus olla uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlanõudele, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Nõudest loobumine ja võlatunnistus kompromissi sisuna ei ole üldjuhul suunatud kompromissi aluseks olevate algsete kohustuste olemuse muutmisele. Kompromiss hõlmab eelduslikult üksnes neid vaieldavaid või ebaselgeid küsimusi, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille üle nad sõlmisid kompromisslepingu kui kohustustehingu. Deklaratiivse võlatunnistuse korral tuleb maksegraafikut käsitada eraldi kui tingimuslikku kompromisslepingut maksetähtaja pikendamise kohta juhuks, kui kohustus on sissenõutav. Kohtu hinnangul on pooltevahelise kokkulepe puhul tegemist õiguslikult siduva võlatunnistusega

§ 30lg 1 mõttes.

Seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, selgitab kohus võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh 3 2-22-148653

§-s 29 sätestatut. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal. Konstitutiivse võlatunnistusega on tegemist siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2021 otsus tsiviilasjas 2-19-5601, p 1618.2, p 21). Kohus on pooltevahelist lepingut tõlgendades seisukohal, et pooled on sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse, millega kostja on kinnitanud olemasolevat võlga (võlgnevus järelmaksulepingust). 12. Arvestades, et järelmaksulepingute sõlmimisel antakse isiku kasutusse raha, mille eest krediidisaaja kohustub maksma krediidiandjale tasu, siis on kompromisslepingu ja võlatunnistuse aluseks oleva lepingu puhul tegemist krediidilepinguga

§ 401lg 1 tähenduses.

Krediidilepingu sõlmis füüsilisest isikust kostjaga krediidiandja Esto AS. Seega saab kohus eeldada, et 25.04.2022 on pooled sõlminud kompromisslepingu ja deklaratiivse võlatunnistuse, mis põhineb tarbijakrediidilepingul

§ 402lg 1 mõttes.

13. Hageja väitel loobus kostja vastuväidetest nõude osas (vt hageja 20.10.2023 dokument, dtl 53). Kohus tuvastab, et pooled on 25.04.2022 lepingu p.-des 2.1 ja 2.3 kokku leppinud vastuväidetest loobumises 14.09.2021 tarbijakrediidi lepingust tulenevate nõuete osas. 25.04.2022 lepingu p. 2.1 kohaselt võlgnik selgelt ja vaieldamatult tunnustab võlasuhet ning võtab kohustuse tasuda lepingu järgne võlg vastavalt lepingule ning lepingu p. 2.3 kohaselt pooled kinnitavad, et lepingu tagajärjel nad loobuvad oma nõuetest (lõpetavad lepingu punktis 1.1 toodud võlasuhte) ning omandavad lepingu alusel uued õigused. Kohus on seisukohal, et vastuväidetest loobumise kokkulepe on selgelt tarbija kahjuks kõrvalekalduv. Seetõttu on vastav tarbijakrediidilepingut puudutav kokkulepe tulenevalt

§-st 421 tühine. Kohus on seisukohal, et tarbija ei saa ühegi lepinguga (sh võlatunnistusega) võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Tarbija ei saa loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, mistõttu on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus. Kohus on seisukohal, et kuna kompromisslepingu ja tehingulise võlatunnistuse eesmärgiks on kokkuleppe saavutamine vastuväidetest loobumise osas, siis ei saa eeldada, et leping oleks sõlmitud ka tühise osata. Seetõttu toob tarbija vastuväidetest loobumine kaasa kogu lepingu tühisuse (TsÜS § 85). Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa

§ 421

. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka

§ 42lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel.

Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (Riigikohtu

1. november 2023 kohtumääruse p.-s 28 tsiviilasjas 2-21-13098).
2. Kohus on eelnevalt tuvastanud 25.04.2022 lepingu 25071218 tühisuse, millest tulenevalt on kohus seisukohal, et 25.04.2022 lepingu 25071218 alusel esitatud nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. 4 2-22-148653
3. Hagiesemega on nõue piiritletud konkreetselt 25.04.2022 lepingust 25071218 tuleneva võlgnevusega ning nõue on esitatud vaid nimetatud lepingu rikkumisest tuleneval alusel. Kohus on nii 25.01.2023 koostatud puuduste kõrvaldamise määruses kui ka 25.09.2023 kohtu selgitustes pööranud hageja tähelepanu sellele, et hagi rahuldamise eelduseks on võlatunnistuse sõlmimise aluseks olevate asjaolude sh tarbijakrediidilepingu asjaolude esitamine. Hageja on jäänud selle juurde, et nõue tuleb rahuldada võlatunnistusest tuleneva kohustuse rikkumise alusel ning hagejal ei ole kohustust tõendada esialgsest lepingust tekkinud võlgade kujunemist ja koosseisu.
4. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. Kohus märgib täiendavalt, et hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud kõiki asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida 25.04.2022 lepingule eelnenud tarbijakrediidilepingu kehtivust (näiteks krediidikulukuse määra vastavus seaduse nõuetele) ega tarbijakrediidi põhist nõude kujunemise arvestust. Hageja esitatud asjaoludest ei selgu järelmaksulepingu täpsem sisu, sh laenusumma ning kokkulepitud osamaksete suurus. Arvestades, et autokompensatsiooni ja komandeeringute päevarahade laekumist ei saa pidada kostja regulaarseks sissetulekuks, millega saaks krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmisel arvestada, oli kostja keskmine sissetulek lepingueelsel perioodil ca 500 eurot, mis arvestades olemasolevaid krediidikohustusi 200 eurot kuus ja minimaalset majapidamiskulude määra 300 eurot kuus (dtl 97), ei võimalda täiendavate krediidikohustuste võtmist. Seega ei ole esitatud asjaoludel võimalik tuvastada krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Vaatamata kohtu selgitustele (dtl 48, p 8), ei ole hageja juhuks, kui vastutustundliku laenamise põhimõte järgmine jääb tuvastamata, esitanud alternatiivset võlgnevuse ümberarvestust juhindudes

§ 4034lg-st 7. 18. Juhindudes Ts

MS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 5