Obsah (10)

§ 444§ 407§ 163§ 138§ 144§ 172§ 4842§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2023.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ GS Core (hageja) hagi N. O. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõue tuleneb TF Bank AB (publ.) ja kostja vahel 12.05.2021 sõlmitud krediidikontolepingust. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kostjale N. O. olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 23.11.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 07.12.2023) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
2. Vastavalt 06.11.2023 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt esitas krediidiandja kostjale nõuetekohase Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, andis omapoolset täiendavat teavet sõlmitava lepingu kohta ning kontrollis kostja krediidivõimelisust laenutaotluses, pensioniregistris ja maksehäireregistris esitatud andmete alusel. 2 2-23-132413
3. Seejuures nõuab hageja hagiavalduse kohaselt kostjalt üksnes TF Bank AB (publ.) ja kostja vahel 12.05.2021 sõlmitud krediidikontolepingust tulenevat põhivõlgnevust, võla sissenõudmiskulusid ning seadusjärgset intressi. Arvestades võimalusega, et krediidiandja võib olla rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei esita hageja intressinõuet, vältimaks hagi osalist rahuldamata jätmist.
4. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-
5. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
6. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning on ise möönnud, et ilmselt ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
7. Seega ei võlgne kostja kirjeldatud olukorras VÕS § 4034 lg 7 alusel sissenõudekulu summas 58,20 eurot. 9.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole sissenõudekulu nõude osas õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu 58,20 euro osas rahuldamisele, mistõttu jätab kohus

§ 407lg-le 6 tuginedes hagi osaliselt rahuldamata.

10.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt 95% ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda.

1. Hageja on ühes 06.11.2023 hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning õigusabikulud summas 35 eurot (ilma käibemaksuta).
2. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 280 eurot. 13. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas

§ 144punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt

§ 172

lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9).

See 3 2-23-132413 tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 484 2 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista

§ 4842

alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. 14. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt

§ 175

lg-st 1 mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 35 eurot seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega.

1. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 335 eurot (280 + 20 + 35), millest kostja peab hüvitama 95% ehk 318,25 eurot.
2. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 318,25 eurot tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

18.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 4