Obsah (8)

§ 14§ 18§ 15§ 45§ 2§ 46§ 44§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Kohtujurist Kelly Oper Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 17. jaanuar 2024, Rapla Tsiviilasi R M maksejõuetusavaldus pankroti väljaku

) § 9 alusel kehtestatud vormil maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma kohustusi täita. Võlgnik on vallaline. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik on 6-klassi haridusega. Võlgnik on töötu. 2 Võlgnikule ei kuulu vara. Võlgniku sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused riigilt ja/või kohalikult omavalitsuselt 300 eurot. Igakuised väljaminekud on kokku 261 eurot (eluasemekulud; kulutused toidule; kulutused majatarvetele, hügieenile, ravimitele; sidekulud ning ravimid ja tervishoiukulud). Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 39 eurot. Kokku on võlgnikul kohutusi vähemalt 2 võlausaldaja ees 8892,53 eurot. Võlgniku vastu on esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused tsiviilasjades nr 2-23-144709, 2-23-148696 ja 2-23-151709. Võlgnik ei palu peatada tema suhtes käimasolevad täitemenetlusi. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas töökaotus. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise. 2. Kristjan Aava andis 17. jaanuaril 2024 kohtule nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks (haldur). MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus vastab 1. juulist 2022 kehtivale

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta.

§ 14lg-s 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

1. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kohus kontrollis
2. jaanuaril 2024, et võlgnikule kuulub sõiduk OPEL VECTRA registreerimismärgiga xxx ning muud avalike registrite järgi väärtuslikku vara (kinnisasju, äriühingute osasid) võlgnikule ei kuulu. Võlgniku vastu ei ole alustatud täitemenetlusi. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik viimati töötamisest maksustavat tulu
3. aasta juunikuus. Võlgniku kohustused (kokku ca 8892,53 eurot) ületavad olulises määras tema vara ja sissetulekuid ning see olukord ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused riigilt ja/või kohalikult omavalitsuselt 300 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 39 eurot. Seetõttu võlgnevuste tasumiseks piisavalt sissetulekuid pole.
4. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. Tuginedes PankrS §-le 86 ja

§ 18

lg-le 8 kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest. 6. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Kristjan Aava, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. 8.

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus 3 algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel

§ 45

lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. 10.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Kristjan Aava on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

1. jaanuariks
2. Kohus selgitab:  PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.  Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (

§ 44

).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid 4   ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§-d 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (

§ 49lg 9). 11. Pankr

S § 18 lg-te 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-de 2-6 järgi rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud. Pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus võlgnikul oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
2. Kohtu selgitused seoses hagi esitamisel tasutud riigilõivuga Võlgnik on tasunud maksejõuetusavalduse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg-st 8 tulenevalt tasutakse võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. Kuna võlgnik on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, on tal õigus taotleda riigilõivu tagastamist enammakstud osas.
3. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse osakonnale ja avaldajale teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 5