Obsah (8)

§ 1132§ 4034§ 113§ 1§ 402§ 408§ 401§ 403

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2023, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-135579 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi X vastu

§ 1132

lg 2 p 3 tuginevalt on sissenõudmiskulud 35 eurot (sissenõudmiskulud koosnevad järgnevast: nõudekiri 07.06.2023 – 0 eurot; pretensioon 14.06.2023 – 25 eurot; hagihoiatus 21.06.2023 – 5 eurot; meeldetuletus 27.06.2023 – 5 eurot, kokku 35 eurot). Hagiavalduse p-is 12 viitas hageja

§ 4034lg 1, lg 3 ja KAVS § 49 lg 3 p 3.

Kokkuvõtvalt palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 3500 eurot, intressivõlgnevus 207,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 338,30 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista menetluskulud summas 490 eurot ning menetluskuludelt viivis

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni (dtl 30-37). Kostja vastuväited

1. 02.11.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus (dtl 148-151) ja hagimaterjalid on kostjale TsMS § 314¹ lg 2 alusel kätte toimetatud 17.11.
2. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 07.12.2023 hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4. Hageja nõue tuleneb kostja ja IPF Digital AS vahel 30.03.2016, 16.04.2019 ja 29.10.2020 sõlmitud krediidikonto lepingutest nr xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx-1 (dtl 38-105, sh lepingud, üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed). Kuna IPF Digital AS sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1

lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

1. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu
2. 03.2020 otsus asjas nr C679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (

) §

1. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal ehk nõude loovutusest tulenevalt antud juhul hagejal.
2. 13.10.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt

§ 4034lg-le 7.

Kohus selgitas hagejale, et kui kostja sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama, tuli hagejal välja tuua asjaolud, millest nähtub, et kostja sai krediidisumma kätte või hakkas krediiti kasutama (nt kuhu ja mis summas raha kanti) (

§ 408lg 2).

Seega tuli hagejal hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et rahasumma on kostja käsutusse antud (nt maksekorraldus/pangakontoväljavõte) ja hageja on eeltoodu osas oma kohustuse täitnud (

§ 401

). Ühtlasi selgitas kohus hagejale, et krediidisumma üleandmise tõendamata jätmine võib olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks (dtl 2528). 7.

§ 4034

lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab kostjalt nõudma krediidilepingu sõlmimise eelselt pangakontoväljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika), mida antud juhul tehtud ei ole. Viidatud lahendi p-s 55 on Tallinna Ringkonnakohus osundanud, et: „Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 218-977, punkt 43). Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“.
2. Hageja ei ole 13.10.2023 puuduste määruses osundatult esitanud hagis andmeid ega tõendeid (

§ 4034

lg 13), mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

1. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2. Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 tsiviilasjas nr 2-22-147995 otsuse punktis 12.2 osundanud, et: „Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks

§ 403

⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada ning seda ei saaks teha ka ringkonnakohus“. Kuivõrd krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka

§ 4034

lg-ga 7 kooskõlas olevalt tagasimaksete uuesti määramist (kohus on 13.10.2023 puuduste määruses ümberarvestuse tegemise võimaluse hagejale andnud, mh ei saa kohus omal algatusel ümberarvestust teha). Kohus peab vajalikuks märkida, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse tagasimaksed põhinõude katteks. Hagi lisa 8 (laekumiste arvestus, dtl 125133) nähtuvalt on kostja teinud tagasimakseid summas 14 050,68 eurot (dtl 127) ning krediiti on kokku väljastatud summas 11 734, 12 eurot (dtl 127), millest tulenevalt ei ole kostjal hageja ees hagis märgitult põhivõlgnevust summas 3500 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata.

1. Kohus selgitab, et kui kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa ta teha tagaseljaotsust TsMS § 407 lg 1 alusel ja peab tegema sisulise otsuse. Tagaseljaotsusega ei saa TsMS § 407 lg 1 alusel jätta hagi rahuldamata (vt Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-23-116306, p 6).
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal asjas menetluskulusid ei esine, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik