Obsah (6)

§ 14§ 187§ 188§ 190§ 1§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-15058 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2023. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Aktiva Finants OÜ hagi I T

§ 14

lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist, kuna võlgniku lahusvara arvelt on nõude rahuldamine täitemenetluses ebaõnnestunuid. Kokku võlgneb kostja 1 hagi koostamise seisuga hagejale tsiviilasjades 2-17113595, 2-19-122670 ja 2-19-130334 kokku koos täiendavate viivistega 13.10.

1. a seisuga 7 577,14 eurot. Lähtudes kohtutäitur xxx teadetest, ei ole võimalik täita võlgniku kohta tehtud täitedokumente ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevusi, kuna kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul lahusvara ja rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik sissenõudja nõue täitemenetluse raames koheselt ja täies ulatuses rahuldada. Ühisvara jagamise hagi ettevalmistamisel selgus, et kostja 1 ja kostja 2 on sõlminud 07.09.
2. a abieluvaralepingu, millega korteriomand xxx on läinud ainuomandina üle kostjale
3. 07.09.
4. a ühisvara jagamise lepingu kohaselt, sõlmisid kostja 1 ja kostja 2 Jõhvi notar xxx büroos ühisvara jagamise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (leping). Nimetatud lepingu esemeks oli kostja 1 ja kostja 2 poolt varaühisuse varasuhte kestel omandatud vara lepingu punktis 1.1 kinnisasi asukohaga xxx . Lepingu punktiga 3.2 jagasid kostja 1 ja kostja2I omavahel kinnisasja ehk lepingu objekti 1.
5. Ühisvara jagamise tulemusel jäi kinnistu asukohaga xxx, registriosa xxx kostja 2 lahusvaraks. Lepingu punkti 2.1.4 kohaselt oli abielu poolte vahel sõlmitud xxx. a ja abielu lahutatud xxx. a. Lepingu punkti 3.4 kohaselt kostja 2 T Ta ei maksa I Tile seoses käesoleva lepingu alusel enamsaaduga mingeid hüvitisi. Hageja rõhutab, et kostja 2 ei ole ühisvara jagamise lepingu kohaselt kostjale 1 hüvitist saadud vara eest üldse maksnud. Täitemenetluse seadustiku (

) § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses.

§ 187

lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

§ 188

lg 1 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.

§ 188

lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Kostja 2 kui kostja 1 endise abikaasa puhul on tegemist ilmselgelt lähikondsega PankrS § 117 lg 1 p 1 mõistes. Olukorras, kus kostja I osas juba käisid täitemenetlused nende abielu kestel on ilmselgelt nimetatud tehing võlausaldaja huvisid kahjustav.

§ 190

p 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe sõlmiti pärast täitemenetluse alustamist.

§ 190

järgne võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel.

§ 14

lg 2 võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. PKS § 33 lg 3 kohaselt vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses: kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga. Vastavalt hagiavaldusele lisatud kohtutäituri 17.08.2020. a tõenditele on tõendatud, et lahusvara 3 arvelt on nõude rahuldamine täitemenetluses ebaõnnestunud. Seega

§ 14

lg 2 ja PKS § 33 lg 3 ühisvara jagamise eeldus, et lahusvarast kohustuse täitmiseks ei piisa, on täidetud. Hageja ei soovi vara jagada selliselt, et jagamise käigus jääks mõlemale abikaasale ½ mõttelisest osast kinniskinnisvarast/korteriomandist, kuna see toob kaasa olukorra, mil hagejal ei ole võimalik oma nõuet võlgnikust abikaasa/kostja 1 vastu rahuldada ka ühisvara jagamise abil. Seda seetõttu, et on praktiliselt võimatu leida ostja ½ korteriomandile, kuna puuduvad soovijad, kes sooviskid omandada vaid poole kinnisasjast/korteriomandist. Samuti on ka teada tuntud asjaolu, et ½ mõttelist/kaasomandi osa müües on ilmselgelt selle väärtus väiksem, kuna ostjat leida ½ kaasomandile on raske. Kui müüa kinnisasi tervikuna saab ilmselgelt selle väärtust tõsta, mistõttu jääks pärast müügitulemi jaotamist võrdselt abikaasade vahel, kostja 1 kohustuse katteks kindlasti suurem summa kui ainult ½ korteriomandi müügist. Hageja taotleb kostjale 1 I Tile ja kostjale 2 T Tale kuuluva ühisvara jagamist ja ühisomandi lõpetamist selliselt, et lõpetada ühisomand kinnistule, mille asukoht xxx, selle müümisega avalikul enampakkumisel

sätestatud korras. Sundtäitmine viiakse läbi

§ 1

tulenevalt

alusel. Hageja käesolevas hagiavalduses taotleb vara jagamist, selle müügi teel läbi avaliku enampakkumise, mida saab teha vaid kohtutäitur läbi täitemenetluse seadustiku ning vara jagamise kohtulahendi täitmist saab täita vaid

§ 23alusel.

Jagada kinnistu asukohaga xxx, registriosa xxx müügist saadud raha kostja 1 ja kostja 2 vahel võrdsetes osades. Kostjale 1 jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kostja 1 kohustused hageja ees, mis tulenevad kohtulahenditest 2-17-113595, 2-19-122670 ja 2-19-

1. Kostja 1 lõplik kohustuste suurus selgub alles pärast kogu põhivõlgnevuse laekumist kohtutäiturile, kuna vastavalt täitedokumendile lisanduvad viivised põhivõlalt kuni kohustuste täitmiseni.
2. Hageja taotles hagi tagamise kohaldamist. MENETLUSE KÄIK
3. Maakohtu 16.10.
4. a määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus (tl 49-51). Hagi tagamiseks kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kostjate ühisomandis olevale kinnisasjale xxx (registriosa nr xxx) käsutamise keelumärge Aktiva Finants OÜ kasuks.
5. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid on kostjale 1 kätte toimetatud isiklikult 22.10.
6. a ja kostjale 2 22.10.
7. a isiklikult (tl 58-59).
8. Kostja 2 esitas 11.11.
9. a kohtule kirjaliku vastuse hagile (tl 60-63). Vastuse kohaselt on kostja 1 võlgnevuse aluseks kolm võlga, millest esimene mõisteti välja 22.08.
10. a tsiviilasjas 2-17-
11. Alates 04.09.
12. a kuni mai
13. a viibis kostja 1 kinnises asutuses, mille kattuvast ajast alustati ka täitemenetlust 08.09.
14. a. Kostja 2 arvates lasub vastutus võlgnevuse ja selle suuruse tekkimisel hagejal, kuna hageja on laenanud vastutustundetult. Vastutustundetu on laenata isikule, kes on jäänud varasemalt maksetega hätta veel kahel korral ja kelle suhtes on jõustunud maksekäsk
15. a võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja 1 isiksusest tulenevalt (probleemid seaduskuulekusega ja keelatud ainete tarvitamisega) ei teatanud ta kostjale 2, et ta on võtnud laene ning võetud laene ei ole perekonna huvides kasutatud. Seda kinnitas kostja 1 ka notari juures ühisvara jagamise lepingu sõlmimisel. Kinnipidamiskohast vabanedes asus kostja 1 elama üüripinnale ning suvest
16. a ei elanud kostjad enam koos. Kostjal 1 on uus elukaaslane ja elukoht. Korteriomandit kasutab kostja 2 kahe kostjate ühise alaealise lapsega, mis on ka nende koduks. Abielu lahutati 23.07.
17. a ja ühes sellega jagati ka vara. Korteriomandi xxx soetamiseks võeti xxx AS-ilt eluasemelaen ja seati panga kasuks hüpoteek summas 23 625 eurot. Laenu jääk on 6 145,63 eurot. Peale laenu 4 võtmist ja korteriomandi soetamist võõrandas kostja 2 oma lahusvara hulka kuuluva korteri ja tasus selle arvel eluasemelaenu. Alates kostja 1 kinnisesse asutusse paigutamisest 04.09.
18. a kuni käesoleva ajani on kostja 2 üksi panustanud korterisse. Kostja 2 tasus üksi eluasemelaenu 06.10.
19. a kuni 02.04.
20. a 1 415 eurot ja 02.09.
21. a kuni 10.09.
22. a 1 775 eurot, kokku 3 170 eurot. Hageja pole arvesse võtnud korteril lasuvat hüpoteeki. Kostja 2 huvi on oma kodus koos lastega edasi elada ja ta on valmis tasuma laenujäägi lõpuni. Hagejal pole õigus, et kostja 1 kinkis (loovutas hüvitist saamata) korteriomandi abikaasale. Kostja 1 loobus oma osast, kuid kostjal 2 tuleb laenukohustust tasuda.
23. Kostja 1 ei ole kirjaliku vastust hagile esitanud. Kostja 1 on andnud oma selgitused kohtu eelistungil 03.06.
24. a (tl 128p-129). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
26. Asja materjalist nähtub, et kostja 1 suhtes toimub kolm täitemenetlust, millest ühe täitemenetluse puhul on kostjalt 1 võlausaldaja kasuks kinni peetud 484,09 eurot (xxx) ning kahes täitemenetluses ei ole võlgnikult raha laekunud (xxx ja xxx).
27. Kostja 1 ja kostja 2 ühisvara hulka kuulus korteriomand asukohaga xxx, registriosa nr xxx, mis on omandatud kostjate abielu kestel. Kostjate abielu sõlmiti xxx. a ja lahutati xx. a. Kostjate vahel oli varasuhte liigiks enne abielu lõppemist varaühisus.
28. 07.09.
29. a sõlmisid kostjad ühisvara jagamise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (tl 29-35), mille kohaselt lepingu esemeks oli abikaasade ühisomandis olev korteriomand xxx millel lasus hüpoteek xxx AS kasuks 23 625 eurot. Endised abikaasad hindasi d lepingu eseme väärtuseks 14 000 eurot. Lepingus avaldasid lepingu pooled, et nad ei soovi lisaks lepingu esemele muud ühisvara jagada ning on teadlikud, et vastavalt seadusele on ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, sealhulgas ka varalised kohustused, abikaasade ühisvara (lepingu p 2.1.15). Pooled leppisid kokku, et T Ta lahusvaraks jääb korteriomand ning T Ta ei pea maksma I Tile rahalist hüvitist Lepingu alusel jagatava ühisvara arvel enamsaadu eest (lepingu p 3.2 ja 3.4). 11.

§ 190

kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkuleppe on sõlmitud: 1) pärast täitemenetluse alustamist; 2) ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist; 3) enne käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.

§ 188

lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi teadma sellest tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. 5

1. Kohus leiab, et ühisvara jagamise lepingu sõlmimisega ei muutunud kostja 1 maksejõuetuks, samuti ei pidanud kostja 2 tehingu tegemise ajal olema teadlik sellest, et tehinguga kahjustatakse teadlikult sissenõudja huve. Asja materjalidest nähtub, et abikaasade ühisvara oli korteriomand xxx, mille väärtuseks abikaasad hindasid 14 000 eurot. Seega loobus I T oma osast ühisomandis T Ta kasuks summas 7 000 eurot. Poolte selgitusest kohtu eelistungil tuleneb, et korteriühistule oli võlgnevus summas 6 000 eurot (tl 128p), laenu jääk pangale oli ca 5 200 eurot (tl 128). Kuigi pooled ühiseid kohustusi (laenukohustus xxx AS ja korteriühistu ees) ei jaganud, tuleneb ühisvara jagamise lepingust, et T Ta ei oma hüpoteegist tulenevalt I Tile mingeid nõudeid, samuti ei oma ta lepingu eseme suhtes I Tile mingeid nõudeid (lepingu p 2.2.3 ja 2.25). Seega saab järeldada, et T Ta kohustus tasuma korteriühistule võlgnevuse ning pangale laenu jäägi. Pangalaenu ongi T Ta üksi tasunud alates
2. aastast kuni käesoleva ajani. Seega ei saa väita, et I T, loobudes oma osast korteriomandis, rikastas T Tat ning viimane sai osa ühisvarast endale ilma vastusoorituseta. T Tale jäid kohustused summas ca 11 200 eurot ning I T, loobudes oma osast korteriomandis, säästis vähemalt 5 600 euro ulatuses end ühisvaral lasuvatest kohustustest. Õige on ka kostja 2 väide, et kostja 1 täitemenetluse aluseks olnud rahalised kohustused ei olnud võetud perekonna huvides. Seda kinnitas kostja 1 nii kohtuistungil kui ka oma e-kirjas (tl 111-112). Ebaõiglane oleks kostja 2 suhtes viimase ja kahe alaealise lapse kodu müümine (vt lepingu p 3.3 ja 2.1.11) kostja 1 huvides võetud kohustuste tõttu olukorras, kus kostjal 1 on olemas igakuine sissetulek, millest on vähemalt osaliselt võimalik pöörata sissetulek hageja rahaliste nõuete katteks ning kostjale 1 kuulub lahusvarana sõiduk, mille väärtust ei ole kohtutäitur vaevunud isegi kindlaks määrama.
3. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
4. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega kannab menetluskulud hageja.
5. Kostja 2 menetluskulud on õigusabikulud summas 684 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et kostja 2 menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas teostatud menetlustoimingutega.
6. Kostja 2 palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikest 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
7. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6 7