Väärteoasi 4-23-2059 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.10.2023 Tallinn Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Vaidl

§ 115

nõuded ning jättis kaebaja kaebuse käiguta ning andis aega kuni 01.08.2023 puuduste kõrvaldamiseks.

1. Kaebaja esitas maakohtule 24.08.2023 uue täiendatud kaebuse, milles ta palub vaadata üle kiirmenetluse otsus nr 002523 trahv 400 eurot, kuna tal ei ole võimalik maksta sellist summat. Kaebaja märgib ära, et on invaliid ja puuduv töövõimetus, on kodutu ja elab Xxxx.
2. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses märgituga ning esitab oma seisukoha alljärgnevalt:
3. Kohtuvälise menetleja välijuhile helistas 08.06.2023 kell 20.58 turvafirma Patriot Security turvamees E. A., kes palus abi aadressile Xxxx. Välijuht A. K. reageeris väljakutsele ning sõitis sündmuskohale. Kohapeal selgus, et kaebaja oli solvanud ebatsensuursete väljenditega turvameest E. A..
4. Peainspektor A. K. jõudes sündmuskohale; selgitas välja väljakutsega seonduvad asjaolud, ja alustas kaebaja suhtes väärteomenetluse läbiviimist, olles eelnevalt kaebajale selgitanud rikkumisega seonduvaid asjaolusid. Kuna kaebajal ei olnud sündmuskohal kaasas ID kaarti, siis tuvastas peainspektor A. K. kaebaja rahvastikuregistri kaudu ja vormistas ..Isikusamasuse tuvastamise protokolli"
5. Praktika kohaselt kui väärteo koosseis on tuvastatud, annab kohtuväline menetleja võimaluse valida, kas kiir- või üldmenetluse läbiviimiseks. Üldjuhul saab kiirmenetluse läbi viia vaid siis kui süüteo asjaolud on selged ning süüteo toimepanija ise tunnistab oma süüd. Kohtuväline menetleja kohaldas kaebaja kiirmenetlust, kuna rikkumisega seonduvad asjaolud olid selged ning kaebaja nõustus kiirmenetlusega.
6. Väärteoasja toimikusse on lisatud väärteoasjas nr 410123019744 tõendusmaterjalina CD-I videosalvestis, mis on tehtud välijuhi A. K. rinnakaameraga. Videosalvestuselt on selgelt nähtav kaebaja käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine ka välijuhi A. K. ja tema partneri vaneminspektori W. D. juuresolekul ja kogu väärteomenetluse läbiviimise ajal.
7. Välijuht A. K. võttis sündmuskohal tunnistaja E. A. tunnistaja ülekuulamise protokolli ütlused. Tunnistaja ülekuulamise protokollis kirjutas E. A. järgmist:,, Mina E. A. olles patrullis Põhja-Tallinna piirkonnas sõitsime mööda Tööstuse tn, nägime paarilisega Tööstuse bussipeatuse pingil keskealist meest, kelle käes oli poolik viinapudel. Peatusime, et märkus teha, kell oli 20.
8. Isik ei kuulnud sõnu ning käitus agressiivselt. Kohe peale tutvust, isik solvas mind ning hakkas ropendama. Mind nimetas vene keeles, lolliks (durak) ning saatis (v žopu, nahhui). Võtsime ühendust MUPO välijuhiga. Kohapeal näitasime videod ametnikule".
9. Välijuht A. K. tutvustas kaebajale menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi vastavalt

§-le 19 ning andis menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli lehel pöördel neid ka lugeda, mille kaebaja omakäeliselt allkirjastas. 2

1. Menetlusaluse isiku protokollist kaebaja omakäeliselt antud ütlustest nähtub jätkuvalt ebaviisakas ja üleolev käitumisviis, mis nähtub kaebaja antud ütlustest: MINE VITTU" .
2. Videosalvestuselt on näha ja kuidas välijuht A. K. küsis kaebaja käest selgitust, kas see on tema kohta kirjutatud ja kaebaja vastas, et ei, K. K. kohta. Kuid lähtudes kaebaja käitumisviisist menetluse läbiviimise ajal, on üheselt mõistev, et need sõnad olid mõeldud välijuht A. K.lele.
3. Välijuht A. K. viis läbi kaebaja suhtes sündmuskohal väärteomenetluse, ning vormistas kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr
4. Väärteootsuse lühikirjelduse kohaselt pandi kaebajale süüks:,, isik olles avalikus kohas, solvas teist isikut sõnadega, pannes sellega toime väärteo."
5. Kaebaja rikkus KorS § 55 lg 1 p 2, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.
6. KarS § 262 lg 1 kohaselt avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.
7. Välijuht A. K. karistas kaebajat karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi 100 tü, ehk siis 400 euroga, mis on maksimaalne trahvimäär selle paragrahvi järgi.
8. Kiirmenetluse otsuse kohaselt, on välijuht A. K. karistuse määramisel arvesse võtnud tunnistaja E. A.i ütlused, ehk siis kaebaja ebatsensuursete sõnade väljendamist tunnistajaga käitumisel, kaebaja solvavaid ütlusi väärteomenetluse läbiviimise ajal ning kaebaja üldist ja bravuurset käitumisviisi, mis on nähtav ka videosalvestusest.
9. Samuti võttis A. K. arvesse kas esines kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kergendavaid ei esinenud kuid raskendava asjaoluna on kohtuväline menetleja otsuses märkinud: ,,tahtlikus vormis".
10. Avaliku korra rikkumise süüteokoosseis KarS § 262 mõistes on avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine, kuid KarS jätab mõiste defineerimata. KarS seletuskirja kohaselt on avalik kord, kui üldtunnustatud käitumisnormistik, ühiskonnas omaks võetud ja ühiselureeglites väljenduv suhtlemiskord.
11. Avaliku korra rikkumisena vaadeldakse: 1) teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ohustav ning rahu häirivat tegevust - pürotehnika kasutamine jne; 2) lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes - lärmitsemine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute pahatahtlik tülitamine, normatiive ületava müra põhjustamine; 3) avalike asjade (ausammaste, linnahaljastuse, liiklusmärkide jne) rikkumist, lõhkumist, omavolilist teisaldamist; 4) alkohoolsete jookidega seotud rikkumisi - alkoholi pruukimine selleks mitte ettenähtud kohas või avalikku kohta joobunud olekus ilmumine, samuti alaealistele alkoholi müümine.
12. Asjaolu et termin ,,solvamine" on õigusmõistes määratlemata, ei pea inimesed sh ka avaliku korra kaitsjad, solvanguid lõpmatuseni taluma, sest tegemist on ju inimestega, mitte robotitega. Asjaolu, et eelnev kohtupraktika ei ole veel mõiste ,.solvamine" määratlenud, on vaid aja küsimus, millal ka selle sõna mõiste määratletud saab, mistõttu ei saa tugineda ainult käesoleval ajal olevale kohtupraktikale.
13. Kohtuväline menetleja võttis kaebaja kohta väljavõtte 29.08.2023 karistusregistrist. Vaatamata kaebaja kaebuses märgitule, et ta on invaliid ja puuduva töövõimetusega kuni xxxx, kodutu, kes elab Xxxx, ei ela kaebaja sugugi õiguskuulekat elu.
14. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et kaebajal on kolm kehtivat karistust. Väärteomenetluse praktika kohaselt ei saa arvesse võtta kehtivaid väärteokaristusi kuid siiski peab neid arvestama menetluse läbiviimisel ja otsuse tegemisel, sest kehtivate väärteokaristuste puhul on tegemist menetlusaluse isikut iseloomustava materjaliga. Ehk siis kehtivatest karistustest on näha, 3 millised väärteod on varasemalt toime pandud ja kas isik on oma karistuse ära täitnud.
15. Karistusregistrist nähtub, et kaebajale on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (kohtuväline menetleja) kahel korral KarS § 262 lg 1 alusel rahaline trahv 80 eurot määratud, millest 08.07.2021 toime pandud süüte eest on kaebaja rahatrahvi 80 eurot õigeaegselt tasunud kuid 18.05.2023 määratud trahv summas 80 eurot on tasumata, jõustunud ja kohtutäiturile täitemenetlusse saadetud. Mõlemate väärtegude puhul oli tegemist kaebaja poolt avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, ehk siis kaebaja tarvitas avalikus kohas alkoholi.
16. Politsei- ja Piirivalveamet on 27.04.2023 on kaebaja suhtes väärteomenetluse läbivinud KarS § 218 lg 1-KarS 25

§ 29lg 1 p 1 alusel.

35.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluse täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahendama

§ 133loetletud küsimused.

IV Väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine 36. Esmalt selgitab kohus, miks antud otsus kuulub tühistamisele väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu

§ 150

lg 1 p 8 järgi, s.t menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele.

1. Nagu kohtuvälise menetleja esindaja on viidanud on väärteoasja toimikusse lisatud väärteoasjas nr 410123019744 tõendusmaterjalina CD-l videosalvestis, mis on tehtud välijuhi A. K. rinnakaameraga. Videosalvestuselt on selgelt nähtav kaebaja käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine ka välijuhi A. K. ja tema partneri vaneminspektori W. D. juuresolekul ja kogu väärteomenetluse läbiviimise ajal.
2. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja esindaja asunud meelevaldselt sisustama ja laiendama kiirmenetluse otsuse sisu, vürtsitades seda oma isiklike järeldustega ning objektiivset hinnangut ei ole esindaja KarS § 262 lg 1 mõttes andnud. Ilmekaks näiteks on esindaja järeldus selle kohta, et kui kaebaja annab oma ütlusteks – mine vittu, teeb menetleja esindaja kohtu jaoks täiesti meelevaldse järelduse, et lähtudes kaebaja käitumisviisist menetluse läbiviimise ajal, on üheselt mõistev, et need sõnad olid mõeldud välijuht A. K.lele. 5 Kohus vaatas videosalvestist ning selline kirjapilt tekitas sealviibinud ametnikele üksnes laia naeru.
3. Videosalvestuselt nähtub, et 08.06.2023 kell 21.21 saabub sündmuskohale MUPO ning bussipeatuses on A. A. ning pingil istub ka 2 tundmatut isik. Ametnik tutvustab ennast ja küsib kaebajalt isikut tõendavat dokumenti. Kuna nimetatut pole tal kaasas, ütleb ta oma isikukoodi peast ning tema isik tuvastatakse andmebaasi kaudu. Samal ajal ilmub kaadrisse ka tunnistaja E. A., kes annab teisele ametnikule mingeid selgitusi. A. A. selgitab, et ta pole isegi pudelit avanud, millele tunnistaja vastab, et ega selles pole asi, vaid selles, et ta solvas tunnistajat. A. A. vabandab seepeale, et teda pole keegi peale Hispaania vanglas viibimist õpetanud normaalselt rääkima, mille peale välijuht A. K. vastab, et siis hakkame teda õpetama selliselt, et teeme väikse trahvi. A. A. küsib, palju trahv on. Välijuht A. K. küsib, kas tunnistate rikkumist, mille peale kaebaja ütleb, et ei, tema räägib nii nagu suust välja tuleb lihtsalt. Kaebaja küsimusele, palju ta trahvi saab, uurib välijuht tema eelnevaid rikkumisi. Selgub, et viimati sai ta avalikus kohas alkoholi tarvitamise eest trahvi 80 eurot ja seekord tuleb trahv natuke suurem ning A. A.’il tuleb hakata ütlusi andma. See ärritab kaebajat, sest kohe peab tulema tema buss ja ta rõhutab uuesti, et pudelit tema avanud ei ole, samuti ei ole ta kedagi perse saatnud. Välijuht küsib tunnistajalt, milliste sõnadega ta teda solvas. Tunnistaja ütleb, et иди нахуи. Välijuht selgitab, et trahv tuleb 100 eurot. On näha ja kuulda, et kaebaja hakkab ärrituma ja vaidlema trahvisuuruse üle, kuid palub siiski otsus ruttu ära teha, sest tema buss tuleb kohe. Välijuht palub jääda rahulikuks ja näitab A. A.’ile õiguste ja kohustuste lehte. Kaebaja lööb käega ja ütleb, et teab neid. Välijuht palub seepeale sinna allkiri panna. Kaebaja kritseldab sinna, kuhu väijuht näitab midagi isegi vaatamata. Edasi palub välijuht rääkida, mis juhtus. A. A. vastab, et ei ole alkoholi tarvitanud. Kui välijuht selgitab, et teist isikut ei tohi solvata, siis midagi asjakohast kaebaja selle kohta ei vasta. Menetleja palub panna allkiri protokolli, et isik on nõus kiirmenetlusega ja saab koha peal trahvi. Kaebaja kirjutab „mine vittu“ ja paneb ka ilmselt allkirja. Igal juhul teeb see menetlejatele palju nalja ja nad loevad selle kaebaja ütlusteks. Välijuht uurib igaks juhuks, kelle kohta ta seda kirjutas, kas tema kohta ning kaebaja vastab, et ei - K. K. kohta käis see. Hakatakse vormistama kiirmenetluse otsust ja kaebaja karjub pidevalt, et ta pole alkoholi tarvitanud ja palub tervitada K. K.. Samuti selgitab ta, et ei tööta, kuna on xxxx invaliid. Otsuse vormistamise ajal kostab naeru ja jorisemist, kuid kaamera neid isikuid ei võta. Kuulda on, et isikud omavahel vestlevad. Näha on, et samal ajal on tunnistaja oma ütlused kirjalikult andnud. Tunnistuse võtnud ametnik näitab seda välijuhile, millel välijuht tunnistusi läbi lugemata annab oma allkirja. Kell 21:43 palub kaebaja kiirustada, sest tema buss tuleb kohe. Välijuht on ära täitnud vahepeal isikusamasuse tuvastamise protokolli ja laseb kaebajal sinna allkiri panna. A. A. kirjutab - mine munni, mille peale välijuht vastab, et kui ta praegu nii kirjutab, siis ta ei saa oma bussi peale ja ütleb, et kohe tuleb nüüd otsus ning vastavalt sellele, mis siin kirjutati määrab trahviks 400 eurot. Näha on, et kaebaja sellest kohe aru ei saa, kuna tema buss juba tuleb. Ta kirjutab välijuhi poolt näidatud kohta lihtsalt kiiruga alla ning jookseb bussi peale. Välijuht selgitab veel sinna jäänutele, et raskendavaks asjaoluks luges ta teo toimepanemise tahtluse vormis.
4. Esitatud videot ei saa kohtu hinnangul käsitleda tõendina A. A. poolt väidetavalt toime andud väärteo KarS § 262 lg 1 järgi mõttes, kuivõrd sündmust salvestati alles siis, kui menetlejad olid kohale jõudnud ning väidetav avaliku korra rikkumine oli juba lõppenud. Küll aga ilmestab nimetatud video ilmekalt, kuidas menetlust kaebaja suhtes läbi viidi ning siinkohal järeldabki kohus, et toimunud on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumise

§ 150lg 1 mõttes.

1. Esiteks nähtub videost ilmekalt, et A. A. on alkoholijoobes. Pole oluline, kas palju või vähe, aga tema ebaadekvaatne olek on tavainimesele silmaga nähtav. Seda asjaolu ei ole 6 menetleja üldse tuvastanud ja pole selgitanud, kas isik üldse aru saab, mida tema suhtes menetletakse. Seda, et A. A. ei saa aru, mida tema suhtes menetletakse, nähtub samuti videosalvestiselt. Kuigi nii tunnistaja kui ka menetleja püüavad talle põgusalt selgeks teha, et on tunnistajat solvanud, et tee kaebaja seda märkamagi ja püüab selgeks teha, et viinapudelit tema avalikus kohas avanud ei ole. Siinakohal ei saa kohus märkimata jätta, et tunnistaja kaebaja juurde minek oligi üksnes põhjusel, et ta märkas kaebajat avalikus kohas alkoholi tarvitavat. Jääbki mulje, et just selliselt saabki A. A. sündmuste käigust aru ja püüab ennast läbivalt õigustada. Kuna lõppkokkuvõttes ei oma mingit tähtsust, kas ta avalikus kohas jõi või mitte, sest seda tegu talle ette ei heideta, siis kohus ka sellel rohkem ei peatu.
2. Küll aga omab tähtsust asjaolu, et kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused: rikkumise asjaolud peavad olema selged; menetlusalusele isikule peavad olema selgitatud tema õigused ja kohustused (selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi); isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga (

§ 55lg 1 p-d 1-3).

43. Kohus leiab, et käsitletava asja lahendamisel on rikutud oluliselt kaebaja õigusi. Menetleja esmane kohus on välja selgitada, kas A. A. üldse saab aru, mida talle ette heidetakse. Kaebaja ise on järjepidevalt väitnud, et ei tunnista ennast süüdi alkoholi tarvitamises avalikus kohas. Seega ei saa menetlusalune isik aru, et talle heidetakse ette avaliku korra rikkumist. Kui lugeda kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikku seisukohta jääb mulje, et kogu menetlus on kulgenud tõrgeteta, kaebaja on aru saanud oma rikkumisest, tutvunud kenasti oma õiguste ja kohustustega ning sinna allkirja andnud, samuti on ta andud oma ütlused.

§ 55

lg 3 p-st 1 ja § 56 lg 2 p-st 8 järeldub, et menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetluses peab olema antud tema ülekuulamise protokollis.

1. Vaadates videosalvestist selliseid järeldusi teha ei saa. Õiguseid ja kohustusi isikule ei selgitata, veelgi enam - allkiri nendega tutvumise kohta on võetud vene keelsele osale. Kuigi kaebaja räägib videos ka segamini vene keeles, ei saa sellest järeldada, et ta ka vene keelset kirjapilti valdab, ometi sinna tema allkiri on võetud. Vastab ka tõele, et kaebaja ütleb, et ta teab oma õigusi. Kuid kas ta saab ka aru oma õigustest ja kohustustest VTSM § 19 mõttes, on menetlejal tuvastamata.
2. Menetleja ei selgita ka mis vahe on kiir- või üldmenetlusel, vaid soovitab kohe otsustada kiirmenetluse kasuks, sest siis on trahv väiksem kuigi lõppude lõpuks määrati A. A.ile maksimaalne rahatrahv.
3. Järgmine rikkumine leiab juba aset, kui vormistatakse isiku ülekuulamise protokolli. Kaebaja kirjutab sinna „mine vittu“ ja paneb allkirja ja salvestiselt on kuulda, kuidas menetleja selle peale naerma hakkab ning teisele ametnikule näitab öeldes, et näe, sellise selgituse andis ning jätkab menetlust.
4. Kui menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, tuleb alustada üldmenetlust (

§ 56lg 4, vt ka RKL 3-1-1-109-03).

1. Kohtu hinnangul peab väärteoasjas menetlustoimingute tegemisel menetlejal olema selge, et toimingule allutatud menetlusalune isik saab aru oma rikkumisest ja sellest, mida talle ette heidetakse. Seeläbi tagatakse isiku õigus teada, et teda süüdistatakse karistatava teo toimepanemises, võimaldades tal teha menetluslikke otsustusi, sh nõustuda enda suhtes kiirmenetluse kohaldamisega.
2. Ilmselgelt ei ole kaebaja poolt protokollis antud suunised ütlused toime pandud teo kohta ja suvaliselt kritseldatud allkiri ei ole veel kinnitus, et isik saab aru ja annab loa tema suhtes kohaldada kiirmenetlust. Veelgi enam, lahtris, kus isik peab kinnitama kiirmenetluseotsusega nõustumist, allkiri puudub. Allkiri on ainult ülemises lahtris, kus kinnitatakse, et õigused ja kohustused on isikule selgitatud. Asjaolu, et nimetatud allkiri on kirjutatud suurelt ja osad allkirja konksud riivavad ka kiirmenetlusotsuse nõustumise lahtrit, ei 7 anna veel alust järeldada, et selle kohta ka tegelikult allkiri on antud. Kohtu hinnangul ei kuulatud A. A.i menetlusaluse isikuna üle ning puudub arusaam, kas ta üldse nõustus enda suhtes kiirmenetluse läbiviimisega, mistõttu ei ole täidetud

§ 55lg-s 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise eeldused.

1. Tähelepanuta ei saa jätta ka sündmuste edasist kulgu, kus menetleja jõuab karistuse määramisel maksimum trahvimäärani. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on siingi kõik korrektne. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on välijuht A. K. karistuse määramisel arvesse võtnud tunnistaja E. A.i ütlused, ehk siis kaebaja ebatsensuursete sõnade väljendamist tunnistajaga käitumisel, kaebaja solvavaid ütlusi väärteomenetluse läbiviimise ajal ning kaebaja üldist ja bravuurset käitumisviisi, mis on nähtav ka videosalvestusest. Samuti võttis A. K. arvesse kas esines kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kergendavaid ei esinenud kuid raskendava asjaoluna on kohtuväline menetleja otsuses märkinud: ,,tahtlikus vormis".
2. Selles valguses püstitab kohus uuesti küsimuse - mida või keda seal siis menetleti või mille eest karistus määrati? Ainsaks tõendiks selles asjas saavad olla üksnes tunnistaja ütlused, kaebaja solvavad ütlused (arusaamatud kohtu jaoks, keda solvavad) väärteomenetluse läbiviimise ajal ning kaebaja üldine ja bravuurne käitumisviisi menetluse läbiviimisel ei ole karistuse mõistmise alus. Ammugi ei ole karistust raskendavaks asjaoluks väärteo toime panemine tahtlikus vormis.
3. Kohus selgitab, mis on karistuse määramise alused ning millised on vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 53.

§ 2

sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. 54. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 55. Karistuse kohaldamise all mõeldakse karistuse mõistmist kohtu poolt või määramist kohtuvälise menetleja poolt käesoleva paragrahvi alusel. Karistuse mõistab kohus nii kuriteo kui väärteo eest, karistuse määrab kohtuväline menetleja väärteo eest. Karistuse kohaldamise ehk mõistmise või määramise materiaalõiguslik lähtekoht on sama – seaduses kirjeldatud süütegu. 56. Karistuse kohaldamine läbib kindlad etapid:

1. a)karistusraamide kindlakstegemine;
2. b)süü suurust mõjutavate asjaolude tuvastamine ning karistuse piiride määratlemine;
3. c)preventsioonide ehk karistuse eesmärkide püstitamine. Nimetatud paragrahv paigutab karistuse kohaldamise alused kindlasse hierarhilisse süsteemi, mille tipus on süü kui isiku karistamise õigusriiklik lähtepunkt. 57. Samuti juhib kohus nii menetleja kui ka menetleja esindaja tähelepanu asjaolule, et teo toimepanemise raskendavad asjaolud on loetletud ammendavalt KarS § 58, milleks on: 1) omakasu või muu madal motiiv; 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis inimese, samuti raske psüühikahäirega inimese suhtes; 4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes; 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8) raske tagajärje põhjustamine; 9) süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks; 8 10) süüteo toimepanemine grupi poolt; 11) süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine; 12) süüteo toimepanemine alaealise suhtes mõjuvõimu või usaldust kuritarvitades; 13) isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. 58. Nimetatud loetelu on ammendav ning teo toimepanemist tahtlikus vormis see ei sisalda. Küll aga leiab nimetatu KarS §-st 15, mis räägib tahtlikust ja ettevaatamatusest teost, mille puhul on tegemist koosseisu subjektiivse tunnusega, kuid kindlasti ei saa subjektiivset tunnust arvestada raskendava asjaoluna. 59. Seega on kohtuväline menetleja eksinud ka karistuse määramise aluste vastu ning määranud A. A.i’le karistuse selliselt nagu isik ennast menetleja hinnangul menetluse ajal ülal pidas hindamata tema süü suurust KarS § 262 lg 1 järgi toimepandud väärteo eest. Seda näitab ilmekalt tõsisasi videosalvestuselt, kus algselt deklareerib menetleja, et karistuseks saab olema trahv 100 eurot ning ühel hetkel muudab ta meelt ning märgib otsusesse karistuseks rahatrahvi 400 eurot. Sellest järeldub, et menetleja ei olnud karistuse määramisel objektiivne ning karistuse määramise aluseks sai kaebaja käitumine väärteomenetluse läbiviimise ajal, milline on ilmselgelt menetlusnormide oluline rikkumine. 60. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel käsitlenud asjaolusid ja tõendeid valikuliselt ning puudulikult, mis on viinud menetlusõiguse rikkumiseni 61. Kuivõrd A. A.i karistamises KarS § 262 lg 1 järgi menetlemisel on kohus tuvastanud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, kuulub üksnes sellel põhjusel väärteomenetlus A. A.i suhtes lõpetamisele

§ 29lg 1 p 1 alusel. V Kar

S § 262 lg 1 koosseis

1. Siiski peab kohus vajalikuks ka analüüsida A. A.i’le etteheidetavat tegu KarS § 262 lg 1 alusel olukorras kui eeldada, et menetlus tema suhtes viidi läbi menetlusnorme rikkumata.
2. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti peainspektor A. K. poolt on koostatud 08.06.2023 kiirmenetlusotsus nr K002523 selle kohta, et 08.06.2023 aadressil Xxxx A. A. solvas avalikus kohas teist isikut sõnadega rikkudes sellega KorS § 55 lg 1 p 2 sätestatut ning pannes sellega toime KarS§ 262 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo.
3. KorS § 55 sätestab avalikus kohas käitumise üldnõuded, mille lg 1 p 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.
4. Kars § 262 lg 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Koosseisutüübilt on tegemist viitelise (RKKK 4-16-6493/) formaalse väärteokoosseisuga. Objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine.
5. Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud KorS
6. ptk
7. jaos, eelkõige §-s
8. Nõuded on väljendatud avalikus kohas käitumise nõuete üldklauslis ja konkreetsete tegevuste loetelus, mida tuleb eelkõige käsitada häiriva või ohtu seadva tegevusena. Konkreetsete nõuete väljatoomisel arvestati Eesti omavalitsustes kehtinud avaliku korra eeskirju ning püüti määratleda nende ühisosa. Eeskujuna on mh leidnud kasutamist ka Soome avaliku korra seadus. Kuna seaduses ei oleks võimalik loetleda kõiki võimalikke avalikus kohas toimuvaid rikkumisi või häirimisi, on KorS § 55 preambulis sätestatud üldklausel, mille 9 järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil ja sama paragrahvi lg 1 p-des 1–8 toodud loetelu pole selles osas ammendav. KarS § 262 puhul on seega alati vaja selliste asjasse mittepuutuvate isikute kindlakstegemine, keda süüdlase tegevus häiris või ohustas (RKKK 4-16-6493/27).
9. Teise isiku all mõeldakse isikut, kes ei ole õigusrikkumisega seotud. Alles selliste isikute juuresolek ja nende häirimine või ohtu seadmine võib tuua kaasa vastutuse antud väärteo järgi. Seetõttu pelgalt konstateering, et tegu toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise hinnangut avaliku korra rikkumisena (RKKK 3-1-1-93-14 p 8; 3-1-1-15-17 p 23) ning tuleb lisaks tuvastada, et sellega häiriti piisavalt intensiivselt (RKKK 3-1-1-60-10 p 14) juhuslike, asjasse puutumata isikute rahu (RKKK 3-1-1-24-07 p 6.1). Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo asjaoludest ja eripärast ning tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada. Rikkumise intensiivsuse hindamisel peab arvesse võtma kogu sündmustiku konteksti, pidades mh silmas avaliku korra rikkumise olemust ja viisi (RKKK 31-1-78-05 p 7.3; 3-1-1-33-11).
10. Asjasse puutumatute isikute häirimisega on tegemist, kui konflikti lahendamisse kaasatakse enda tahte vastaselt ka kolmandad, asjasse puutumatud isikud. Seejuures tuleb silmas pidada ka konkreetse juhtumi eripära ning mitte iga kolmas, vahetult konfliktiväline isik ei ole hinnatav asjasse mittepuutuva, kõrvalise isikuna, kelle rahu rikutakse § 262 mõttes. Nii ei ole loetud kõrvalisteks isikuteks baaris tüli puhkemise ajal samas seltskonnas viibinuid (RKKK 3-1-1-15-07 p 15).
11. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnanul rikkus kaebaja rikkus KorS § 55 lg 1 p 2, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.
12. Kohus selgitab, et avalikus kohas on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada (KorS § 55 lg 1 p 2). Kuna solvamine üldjuhul karistatav ei ole, on oluline tuvastada, et see toimuks avalikus kohas ja omandaks ka avaliku korra rikkumise mõõtme.
13. Solvamise kohta annab KarS kommenteeritud väljaande § 115 kommentaar 7 järgmise juhise - solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid. Solvamine on võimalik ka küsimuse vormis, samuti mittesõnaliselt – nt karikatuuriga (RKKK 3-1-1-80-97).
14. Seega kohtuvälise menetleja esindaja väide, et asjaolu et termin ,,solvamine" on õigusmõistes määratlemata, ei ole pädev. KarS-i kommenteeritud väljaanne annab sellele piisava vastuse ning otse loomulikult on kommenteeritud väljaanne sisustatud Riigikohtu lahenditega.
15. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt peab kohus tõlgendama süüdistatava kasuks üksnes sellise kahtluse, mille kõrvaldamine kriminaalmenetluses ei ole enam võimalik, ning et

§ 2kohaselt on see põhimõte siduv 10 ka väärteomenetluses (RKKKo 3-1-1-147-05).

1. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja KarS§ 262 lg 1 sisustamise menetluse käigus jätnud tuvastamata mitmed faktilised asjaolud ning menetleja järeldused on meelevaldsed.
2. Käesoleval juhul on võimatu hinnata, milliselt on täidetud KarS § 262 lg 1 koosseis või mida menetleja üldse selle koosseisu sisustamisel mõtles. Kui menetleja pidas silmas, et solvati tunnistaja E. A.’i, siis tuvastamata on, kes olid need teised isikud, kes ei olnud õigusrikkumisega seotud. Tunnistaja ise on kinnitanud, et tema end solvatuna ei tundnud. Kui menetleja peab silmas, et lisaks tunnistaja solvamisele said solvatud ka asja menetlenud ametnikud, siis selline hinnang väljub juba täielikult väärteoasja arutamise piiridest, kuna menetleja sündmuskohale ilmumise ajaks oli juba väidetav rikkumine lõppenud.
3. Seega leiab kohus, et A. A.i suhtes ei ole tõendamist leidnud ka KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ning ka selles osas kuulub menetlus lõpetamisele

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Nagu juba ülal kohus selgitas tulnuks sellises olukorras asja lahendada üldmenetluse korras, selgitamaks välja kõik tõendamist vajavad asjaolud ning tuvastada, et menetlusalune isik saab aru, mida ja miks tema suhtes menetletakse.
2. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesoleval juhul pole tõenditele tuginevalt võimalik jõuda järelduseni, et kaebaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning eeltoodu alusel tühistab kohus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.06.2023 otsuse väärteoasjas 410123019744 A. A.i karistamises KarS § 262 lg 1 järgi Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 alusel. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 2; § 133-
3. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalsel 11