← Eesti

4-23-2380/42

Obsah (15)§ 2§ 38§ 156§ 155§ 119§ 132§ 123§ 133§ 74§ 125§ 31§ 87§ 29§ 9§ 30

4-23-2380 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2023.a, Paide Väärteoasja number 4-23-2380 (2630,23,002791) Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistun

§ 2, § 132135, kohus otsustas: 1.

Jätta Alari Aaste kaebus rahuldamata.

  1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi uurija Ragne Tõnts poolt 28.06.2023.a koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2630,23,002791 muutmata.
  2. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 1 kuud hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 4.

§ 38lg 1, Kr

MS § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Alari Aastelt menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja tasu 291,36 eurot.

  1. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi a/a-le nr: EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või a/a-le nr: EE932200221023778606 Swedbank AS-is või a/a-le nr: EE701700017001577198 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, väärteoasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks 1

(10)4-23-2380 täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale ja Transpordiametile. Edasikaebamise kord

§ 156

lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 01.12.2023.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud ja menetluskäik Antud väärteoasjas on koostatud 31.05.2023 väärteoprotokoll selle kohta, et Alari Aaste 31.05.2023 kell 20:51 x x, x x, x x, x - x – x x km juhtis mootorsõidukit kiirusega 79 km/h+-3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Liikluskindlustuse lõppemise kuupäev 14.03.

  1. Antud teoga rikkus Alari Aaste Liiklusseaduse (edaspidi LS) § § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi ja Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 3 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LKindlS § 81 järgi 28.06.2023.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,23,002791 on määratud kohtuvälise menetleja poolt Alari Aastele eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Kaebuse sisu Kohtule esitatud kaebuse kohaselt 31.05.2023 ületas Alari Aaste tähelepanematusest kiirust ning tema autol oli kindlustus aegunud. Politsei karistas A. Aastet juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Menetlusalune isik kahetseb sügavalt juhtunut ning palub kohtul karistus asendada rahatrahviga. A. Aaste saab aru, et tema tähelepanematus oli lubamatu ning peab kandma karistust, kuid on nüüd täielikult muutnud oma käitumist liikluses, et vältida rikkumisi. Menetlusalune isik selgitab oma põhjendusi, miks juhtimisõiguse äravõtmine on talle väga raske ning paneb väljapääsmatusse olukorda nii tema kui tema pere, järgnevalt:
  2. Vahetasin töökohta ja asutasin oma ettevõtte. x x x x x (x) ning pean seetõttu sõitma kliendi juurest kliendi juurde. Mõnel kuul olen sõitnud isegi 9000 kilomeetrit. Tööpäevad on seetõttu pikad. Seda tööd on võimatu teha autoga sõitmata, kuna kliendid on väga erinevates kohtades ning pean x x x vedama. Kaotaksin töö ja sissetuleku.
  3. x x x x ning x on x. Mina olen ainuke, kes teenib sissetulekut.
  4. Mul on hetkel veel esmane juhiluba ning seetõttu ei piirdu karistus minu jaoks vaid ühe kuuga. LS § 106 lõige 6 - Kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Kui isikule on antud mõne mootorsõiduki kategooria juhtimisõigus 2

(10)4-23-2380 enne esmase juhiloa esmakordset väljastamist, siis nende mootorsõidukite kategooriate juhtimisõigust ei tunnistata kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. See tähendab, et kui üks kuu saab läbi, siis pean minema järelkoolitusele ja eksamitele. Ma ei karda neid, kuid Transpordiametist öeldi mulle, et kuna minu juhtimisõigus tühistatakse, siis pean ootama veel aasta, kuni minu karistus on kustunud (LS § 106 lõige 1 punkt 3). Seega oleksin juhtimisõiguseta 1 kuu + 1 aasta + eksamite tegemise aeg. Selline raske piirang kehtib vaid esmaste juhtide jaoks. Kui oleksin saanud juba päris juhiloa, siis oleks karistus 1 kuu, mille ma tegelikult suudaksin ära kanda. Saaksin küll suurt kahju ja oleks oht kaotada mulle tööd pakkuv koostööpartner, kuid saaksin üritada jätkata. Eeltoodule tuginedes palub A. Aaste tühistada karistus LS § 227 lg 2 alusel ja määrata karistuseks rahatrahv. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Menetlusalune isik Alari Aaste on esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja poolt 28.06.2023 tehtud otsusele väärteoasjas nr 2630,23,002791. Kaebus on esitatud eesmärgiga määratud karistuse muutmiseks – tühistada juhtimisõiguse äravõtmine ja määrata rahatrahv. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. Karistuse määramisel on arvestatud, et tegu on toime pandud tahtlikult, karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohtuvälise menetleja otsuses on piisava põhjalikkusega märgitud, miks menetleja on just sellise karistusliigi valinud, selles osas jääme oma seisukoha juurde, kuid peab siinkohal lisaks vajalikuks märkida, et mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Menetlusalune isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta. Seega juhtimisõiguse äravõtmisel ei ole esmane hinnata, millised kohustused on menetlusalusel isikul vaid tuleb vaadelda väärteo toimepanemisega seotud asjaolusid – süü suurust, resotsialiseerimise väljavaateid karistuse eripreventiivsest seisukohast jms. Seadusandja on LS § 227 lg-tes 1 – 4 karistust puudutavate alam- ja ülemmäärade kehtestamisel lähtunud asjaolust, et karistus peab olema proportsionaalne isiku süü suurusega. Seega on juba seadusandja teinud menetleja eest eelotsuse, et mida suurem on sõidukiiruse ületamine, seda karmim on karistus. Ei ole mõeldav, et § 227 lg 1 ja lg 4 eest määratav karistus on võrdne. Olulisem karistuse kui tulemi poolest on isiku süü piiritlemine. Isik on süüdi, kui ta on toime pannud süüteo, mis vastab mõnele karistusseadustikus või eriseaduses sätestatud koosseisule ja on õigusvastane. LS § 15 lg 1 p 2 ja § 227 lg 2 sätestab teo õigusvastasuse ja karistatavuse. Süü suurus oleneb selle teo toimepanemise asjaoludest. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Seega tema teadlikkus teo toimepanemise keelatuses oli olemas ning tahtlus otsene. Seadusandjagi on määratlenud läbi kõrgema karistusmäära selle teo ohtlikkuse. Riigikohus on öelnud oma lahendi nr 3-1-1-6-17 p 17: „Liiklussüüteo toime pannud isikute 3
(10)4-23-2380 hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikult see nii ei ole, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.“ Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega liikluses ning asjaoluga, et isik omab esmast juhiluba. Karistusregistri andmetest nähtuvalt omab Alari Aaste kehtivat väärteokaristust mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest, mille pani toime 14.03.2023. Konkreetse menetlusaluse isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahvi määramine eelneval korral ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahatrahvi suhtes olnud karistustundlik. Menetlusaluse isiku suhtumine talle varasemalt määratud rahatrahvi näitab tema ükskõikset suhtumist, et rahatrahv ei sunni teda oma käitumist korrigeerima. Alari Aaste puhul ei ole varasem karistus eesmärki täitnud. Lubatud sõidukiiruse ületamine on Alari Aaste ainus kehtiv väärteokorras omistatud süüteokoosseis, seega jääb paratamatult mulje, et kiiruse ületamine ei ole tema süütegu, see on tema jaoks tavapärane. Tõendamist on leidnud fakt, et isik jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist ning rahaline karistus ei ole täitnud oma eesmärki. Seega on juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Pahatihti unustatakse ära, et mitte ainult teiste ohutuse tagamiseks pole liiklusreeglid. Ütleb ju LS § 16 lg 1, et kõigil on õigus eeldada, et teised liiklemisel kedagi ohtu ei sea. Liikluskorraldus on ka sama liikleja enda ohutuse tagamiseks. Karistus ei saagi olla selle kandjale mugav, ega ka liialt represseeriv vaid peab olema mõjus. Samas juhtimisõigust omava isikuna pidi menetlusalusele isikule olema teada, et korduv samalaadiline rikkumine viib lõpptulemusena raskema tagajärjeni, milleks juhtimisõiguse äravõtmine võib olla. Vaidlusaluses väärteoasjas ei esine õiguslikke aluseid

§ 119kohaldamiseks.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 132

p 1, on kohtuväline menetleja seisukohal, et Alari Aaste kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja tugines kaebusele esitatud kirjalikus vastuses toodud seisukohtadele ning leidis, et kaebaja süü antud väärteorikkumiste toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht 1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära tunnistaja ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. 2. Tulenevalt asjaolust, et

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama

§ 133

loetletud küsimused.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulausega (kahetsuskirjas esitatuga ja kahetsuse väljendamisega) on arvestatud (vt

§ 74lg 1p 8). 4

(10)4-23-2380 Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.
  1. Antud väärteoasjas on koostatud 31.05.2023 väärteoprotokoll selle kohta, et Alari Aaste 31.05.2023 kell 20:51 x x, x x, x x, x - x – x x km juhtis mootorsõidukit kiirusega 79 km/h+-3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Liikluskindlustuse lõppemise kuupäev 14.03.
  2. Antud teoga rikkus Alari Aaste LS § § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi ja LKindlS § 3 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LKindlS § 81 järgi.
  3. Kohtuistungil ei osalenud menetlusalune isik Alari Aaste. Kaitsja taotles kohtuistungi edasilükkamist seoses menetlusaluse isiku haigestumisega. Kohus selgitab, et esimene kohtuistung käesolevas väärteoasjas oli määratud 20.09.
  4. Nimetatud kohtuistung lükati edasi seoses A. Aaste haigestumisega ning uueks kohtuistungi kuupäevaks määrati 13.11.
  5. Ka 13.11.2023 kohtuistungile ei ole A. Aaste ilmunud haigestumise põhjendusega. Kohus on pakkunud A. Aastele võimalust osaleda kohtuistungil videosilla vahendusel, mida menetlusalune isik kasutada ei soovinud. Seega leiab kohus, et on teinud kõik võimaliku, et A. Aastel oleks võimalik oma seisukoht antud asja juures välja öelda.

§ 125

lg 1 näeb ette, et asja on võimalik edasi lükata ainult ühel korral, kui selleks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul kohus näeb, et neid mõjuvaid põhjuseid ei ole rohkem. Kohtu hinnangul oli A. Aaste süüasja võimalik arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta, kuna kaebuses ei vaidlustata teo toimepanemist, vaid isikule mõistetud karistust, samuti osales kohtuistungil kaitsja.

  1. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik A. Aaste selgitanud, et ületas kiirust ja ei olnud teadlik, et kindlustus on lõppenud (tl 15). Kohtuvälisele menetlejale 31.05.2023 edastatud kirjalikus selgituses (tl 19), mida tuleb kohtu hinnangul käsitleda kui väärteoprotokollile esitatud vastulauset, on A. Aaste märkinud, et ei jälginud spidomeetri näitu rikkumise hetkel ning et liikluskindlustust oleks pidanud ise kontrollima, aga kuna teade tuli rämpsposti, polnud ta sellele keskendunud. Kahetseb juhtunut ning palub jätta endale juhtimisõiguse alles, sest selleta pole tal tuluallikat ning x x on x x ka x. Kohtule esitatud kaebuses on menetlusalune isik sisuliselt korranud samu selgitusi, täpsustades, miks töökohustuste tõttu on talle juhtimisõigus vajalik. Samuti on A. Aaste selgtanud, et tal on esmane juhiluba, mille äravõtmise korral oleks kaebaja juhtimisõiguseta selgelt pikema aja kui ainult ühe kuu, sest tuleb sooritada ka järelkoolitus ja uuesti eksamid.
  2. Politseiametnikust tunnistaja Fred Kaselt kirjeldab kohtuistungil sündmust järgnevalt. Tunnistaja teostas liiklusjärelevalvet 31.05.2023 x x-x mnt-l x x. Kiirust mõõtis teine ametnik ning tunnistaja seisis tema kõrval, kui neile lähenes x suunas liikuv üksi liikuv tumedat värvi mootorsõiduk, mille liikumiskiiruseks oli 50km/h ligikaudu 80km /h. Tunnistaja andis peatumismärguande ja juht sellele ka reageeris. Sõidukis oli juht üksi ning esitas dokumendi A. Aaste nimele. Kiirpäring näitas, et juhitud sõidukil puudus ka kehtiv liikluskindlustus. Juht liikluskindlustuse puudumisest ei teadnud, samuti ütles, et sõitis vastaval teelõigul esimest korda.
  3. Vaidlust ei ole faktis, et Alari Aaste juhtis
  4. mail 2023 kella 20.51 paiku x x, x x x - x – x xx km liikudes x suunas mootorsõidukit x x registreerimismärgiga x teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 50 km/h. Seda asjaolu kinnitavad nii A. Aaste ülalpool kokku võetud selgitused kui ka tunnistaja F. Kaselt kohtuistungil antud ütlused. Vaidlust ei ole ka selles, et menetlusalune isik A. Aaste juhitud sõiduk ületas kiirust. Sedagi asjaolu kinnitavad nii A. Aaste 5

(10)4-23-2380 väärteoprotokollis, vastulauses ja kaebuses esitatud ning tunnistaja F. Kaselt kohtuistungil antud ütlused aga ka salvestis REC 087017, millega on asendantud kiirusemõõturi kasutamise protokoll, mõõdetud seadmega LaserCam4 LE0050 (mõõtis V. Mõttus). 8. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui selle on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides asjakohast mõõtemetoodikat. LS § 199 lg 7 sätestab, et nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a vastu võetud määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus) § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad.

§ 31

lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile nõuetele.

  1. Kohus, vaadanud kohtuvälise menetleja esitatud salvestist kiiruse mõõtmise kohta, tuvastas järgneva. Salvestiselt on näha, et rikkumine leiab aset 31.05.
  2. a kella 20.51 ajal, samuti on näha mõõteseadme number LE
  3. Märgitud salvestiselt on näha, et seadme sihik on suunatud tumedat tooni x, mis läheneb kiirust mõõtnud kaamerale tee vasakus sõidureas, ehk auto sõidab politsei suunas. Salvestisel on näha, et x maksimaalseks sõidukiiruseks mõõdeti 79 km/h. Politseinikele lähenedes sõidukiirus väheneb ja muutub 50km/h piiresse jõudes punaselt toonilt värvuselt roheliseks. Tuleb rõhutada sedagi, et mõõtmise alguse faasis on sõiduki x numbrimärk on ähmane, kuid alates salvestise keskosast on auto mark ja registreerimisnumber x selgelt näha ning tuvastatav. Seetõttu on kohus veendunud, et kiirusega 79 km/h sõitis x registreerimisnumbriga x.
  4. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et A. Aaste juhtis
  5. mail 2023 kella 20.51 paiku x x, x x x - x – x x km liikudes x suunas mootorsõidukit x x registreerimismärgiga x teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 50 km/h kiirusega 79 km/h +- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 29 km/h. Järelikult on Alari Aaste tegevuses tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 29 kilomeetrit tunnis.
  6. Menetlusalusele isikule heidetakse ette ka seda, et tema juhtis
  7. mail 2023 kella 20.51 paiku x x, x x x - x – x x km liikudes x suunas mootorsõidukit x x registreerimismärgiga x, millel puudus liikluskindlustus. Oma tegevusega rikkus LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  8. Vaidlust ei ole selleski, A. Aaste juhitud mootorsõidukil x x registreerimismärgiga x süüteo toimepanemise ajal 31.05.
  9. kella 20.51 kindlustuspoliis ei kehtinud. Sedagi asjaolu kinnitavad nii A. Aaste väärteoprotokollis, vastulauses ja kaebuses esitatud kui ka tunnistaja F. Kaselt kohtuistungil antud ütlused. Väärteoprotokolli kohaselt on liikluskindlustuse lõppemise kuupäevaks 14.03.
  11. LKindlS § 81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või 6

(10)4-23-2380 abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest. LKindlS § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.
  1. Eeltoodust tulenevalt rikkus menetlusalune isik LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seega tuleb asuda seisukohale, et tuvastatud on A. Aaste käitumises LKindlS § 81 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.
  2. Arvestades süüteo asjaolusid, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tahtlike rikkumistega. Menetlusalune isik on ise möönnud, et sõitis konkreetsel teelõigul esimest korda, mille tõttu oleks ta pidanud liikluses osaledes olema tähelepanelik. Samuti on A. Aaste märkinud, et ei jälginud spidomeetri näitu rikkumise hetkel. Kohus leiab, et Alari Aaste on LS § 50 lg 5 p 3 rikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes - juhtimisõigust omava isikuna oli ta teadlik kehtivatest eeskirjadest, s.h kohustusest jälgida maanteel kehtivat lubatud piirkiirust ja mitte seda ületada, kuid ta ei olnud pühendunud teadlikule kiirusejälgimisele, millega möönis rikkumise toimepanemist. Samuti oli A. Aaste juhtimisõigust omava isikuna teadlik ka liikluskindlustuse olemasolu kohustusest. See tähendab, et liikluses kasutamisel peab sõiduk olema igal juhul kindlustusega hõlmatud ning juhtimisõigusega isikul peaksid olema ka teada liiklusseaduse kui liikluskindlustuse seaduse nõuded. Kaebuse esitaja oma selgitustes öelnud, et teavitus liikluskindlustuse puudumisest läks rämpsposti. Kirjeldatu ei välista juhi kohustust enne sõidu alustamist veenduda sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus. Kohtu arvates on tegemist vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud teoga KarS § 16 lg 4 mõttes, s.t süüdlane asus sõidukit juhtima, tundmata huvi selle vastu, kas selle sõidukiga võib üldse liikluses osaleda, s.t pidas võimalikuks süüteo toimepanemist ja ka möönis seda, kuivõrd ta ei pidanud juhi kohustuse täitmist oluliseks ja seadis eesmärgiks sõiduki juhtimise sõltumata sellest kas sõidukil on kehtiv kohustuslik liikluskindlustus või mitte. Toime pandud rikkumiste asjaoludest järeldub, et kaebuse esitaja pani väärteod toime vähemalt kaudse tahtlusega, pidades võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja mööndes seda.
  3. Nagu kohtu põhjenduste p 2 märgitud, lahendab kohus

§ 123

lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning

§ 87

alusel olles seotud väärteoprotokollis sätestatuga, saab teha lahendi väärteoprotokollis esitatud põhjal. Käesolevalt on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette heidetud õigete normide rikkumist, samuti on õiged väärteokvalifikatsioonid. Kohus leiab, et väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ja LKindlS § 81 ettenähtud väärtegudena (

§ 133p 4).

Seega puuduvad väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

§ 133p 1 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (

§ 133

p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (

§ 133p 3).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna menetlusgrupi uurija Ragne Tõnts, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

§ 9

p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). 17. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 227 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud 31.05.2023 kella 7

(10)4-23-2380 20.51 paiku sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeima karistuse näeb ette LS § 227 lg 2, tuleb karistust kohaldada LS § 227 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Kirjeldatult on kohtuväline menetleja A. Aastele karistuse ka määranud. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et kohtuväline menetleja on valinud sanktsioonialternatiividest raskema, s.o juhtimisõiguse äravõtmise ning määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävas ulatuses. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega, sanktsiooni piiridest väljumata (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks

§ 133p 9 mõttes. 18. Kar

S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega A. Aaste süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

  1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt omab A. Aaste varasemat kehtivat liiklusalast karistust mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).
  2. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud ka, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
  3. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Nagu ülalpool ka märgitud, on käesolevas asjas on karistusraam kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 8

(10)4-23-2380 kuni kuue kuuni. Samuti näeb seadus ette võimaluse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kuni 3 kuuks. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole.
  1. Kohtuväline menetleja otsustas, et rahatrahviga karistada ei ole põhjendatud ja karistas A. Aastet juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kaebaja on selgitanud, et ta kaotaks töö, kui tal ei ole juhtimisõigust. Ettevõtjana x kaebaja x x x, mistõttu tuleb tal x x x kohapeale viia. Kohtväline menetleja on võtnud arvesse, et A. Aastet on ühel korras varasemalt karistatud 14.03.2023 kohtuvälise menetleja otsusega LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga summas 120 eurot, süüteotoimepanemise kuupäev 14.03.
  2. Uus rikkumine leidis aset 50 km/h mõju piirkonnas, ületades kiirust mitte vähem kui 26 km/h. Tegemist ei olnud piiripealse rikkumisega, sest kiiruse ületamine oli oluline. Puuduvad erandlikud asjaolud – kaebaja sõitis hea nähtavusega maanteel, mistõttu ei olnud tal takistusi normikohaselt käituda. Lisaks kiiruse ületamisele pani ta sama teoga toime ka muu väärteo (liikluskindluseta sõiduki juhtimine), tuleb võtta arvesse, et tõsisema väärteo, s.o kiiruse ületamise, dünaamika on jäänud samaks.
  3. Kohus leiab, et kaebaja ei ole teinud vajalikke järeldusi edasistest rikkumistest hoidumiseks. On taunimisväärne, et isik pani korduvalt samalaadse väärteo toime kahe kuu möödumisel alates esimesest rikkumisest. Arvestades neid asjaolusid, tuleb asuda seisukohale, et A. Aastet tuleb nüüd mõjutada tõsisemalt, sest rahatrahv ei ole avaldanud piisavalt mõju tema käitumisele. Kaebaja pidi arvestama, et ta võib uute rikkumist tõttu kaotada töö, ometigi ei ole ta oma liikluskäitumist parandanud. Esmase juhiloa omanikud peavad olema eriti tähelepanelikud, et neile ei oleks põhjust etteheiteid teha. Seadusandja on liiklusohutuse ja kultuuri parandamiseks näinud ette, et kui esmase juhiloa omanik paneb toime liiklusrikkumisi, siis tal tuleb läbida koolitused või siis raskemal juhul taotlema uuesti juhtimisõigust. Viimati nimetatu ei ole karistuse osaks, vaid paratamatu järelm, kui esmase juhiloa omanik ei ole veel valmis kandma vastutust, mis juhtimisõiguse omamisega kaasas käib.
  4. Kuna isik täitis mõlemad väärteokoosseisud ühe teoga, kuulub kohaldamisele KarS § 63 ehk karistus tuleb mõista raskeima sanktsiooni alusel, milleks on LS § 227 lg 2 järgi sanktsioon. Kohus leiab, et arvestades kergendavat asjaolu kahetsust, isiku süü suurust alla keskmist, süüdlase isikut ja karistamise eesmärke KarS § 56 mõttes, tuleb isikut karistada juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Menetluskulud 25.

§ 38lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Kr

MS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda. 26. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja on esitanud väärteoasja menetlemisel RÕA tasutaotluse summas 291,36 eurot, mis mõistlik ja vajalik kulu. Menetlusaluselt isikult Alari Astelt tuleb seega välja mõista menetluskulu kogusummas 291,36 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 9

(10)4-23-2380 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.