Obsah (13)

§ 429§ 431§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-117403 Tsiviilasi Omega Invest OÜ hagi U.

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Lisaks eeltoodule palus hageja tagastada temale pool menetluses tasutud riigilõivust.

1. Kostja teatas 21.11.2023 kohtule, et ei ole nõus hageja loobumise avalduse rahuldamisega. Kostja märgib, et kohus juba lahendas antud asja kostja kasuks. Kostja teatas juba oma seisukohtades kohtule ja hagejale, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, millega nõustus ka kohus oma otsuses ning vastavalt sellele asjaolule (sel tingimusel, et otsus jõustub) tekkis kostjal sõlmitud laenulepingu alusel enam maksmine summas 934,38 eurot. Hageja välistab oma hagist loobudes kostja õiguseid nõude esitamiseks enam makstud summa tagasi maksmiseks. Kostja arvates on just see hageja eesmärk. Kostja on huvitatud sellest, et saada tagasi enam makstud summa ja samuti menetluskulude hüvitamist. Kohtumääruse põhjendused
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esitas 26.10.2023 kohtule avalduse hagist loobumiseks. 7.

§ 429

lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus teatas kostjale avalduse esitamisest ning määras kostjale vastamise tähtaja. Kostja vaidleb hagist loobumise avaldusele vastu. Kohus selgitab, et hageja on õigus hagist loobuda kostja nõusolekuta. Kui kostja leiab, et tal on nõue hageja vastu, saab ta eraldi hagiga kohtusse pöörduda. Kostja võimalik nõue ei välista hagist loobumise avalduse vastuvõtmist ja menetluse lõpetamist. 8. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud

§ 429lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta.

Vastuseks kostja vastuväidetele selgitab kohus, et hagejal on õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni ning juhul kui kostjal on nõue hageja vastu, on tal võimalus oma nõudega pöörduda kohtusse. Kohus on käesolevas tsiviilasjas teinud 06.10.2023 kohtuotsuse, mis ei olnud hageja hagist loobumise avalduse esitamise hetkeks veel jõustunud. Kohus tühistab

§ 431

lg 2 alusel käesolevas tsiviilasjas 06.10.2023 tehtud kohtuotsuse ning lõpetab menetluse

§ 428lg 1 p 3 alusel.

9.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist 2 loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 11.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on hagejal menetluskulude kandmise kohustus. 12. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Kostja esitas käesolevas tsiviilasjas oma lõpliku menetluskulude nimekirja 08.01.
2. Nimetatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja menetluskulude (õigusabikulude) suurus on 1170 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabiteenust hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 9 tunni ja 45 minuti ulatuses.
3. Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud lõpliku menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot (koos käibemaksuga) on käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Tunnitasumäär ei ületa lepingulise esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et tunnitasumäär 120 eurot (koos käibemaksuga) on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik, põhjendatud ja vajalik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas. Hinnates ja analüüsides kostja lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ning arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et käesoleva tsiviilasja raames saab põhjendatuks ja vajalikuks lugeda kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid kokku mahus 7,5 tundi. Kohus jääb käesolevas tsiviilasjas juba varasemalt väljatoodud (06.10.2023 kohtuotsuses) seisukoha juurde, et arvestades käesolevas tsiviilasjas hageja poolt esitatud hagiavalduse koos lisadega ning kostja 06.10.2022 vastuse sisu ja mahtu, samuti mõistlikku aega kliendiga suhtluseks, tuleb ajakulu 3 tundi kliendiga suhtluseks, hagiavaldusega tutvumiseks, selle analüüsimiseks ning kostja vastuse koostamiseks pidada põhjendatuks, vajalikuks ja mõistlikuks. Samuti jääb kohus seisukohale, et arvestades aga hageja poolt 01.12.2022 ning 10.04.2023 esitatud menetlusdokumentide koos lisadega ning kostja poolt 03.01.2022 ja 28.04.2022 esitatud menetlusdokumentide koos lisadega sisu ja mahtu, asja õiguslikku keerukust ja mõistlikku aega kliendiga suhtluseks, on kostja esindaja menetlustoimingud hageja 3 01.12.2022 ning 10.04.2023 menetlusdokumentidega tutvumiseks, kostja 03.01.2022 ja 28.04.2022 menetlusdokumentide koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 3 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 15 minutit kohtunõudega tutvumiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks ja hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumiseks ning ajakulu 30 minutit hageja 26.10.2023 avaldusega tutvumiseks, kliendiga suhtluseks ja 21.11.2023 seisukoha koostamiseks on põhjendatud ja vajalikud.

§ 175

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kohtule kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga on kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas kokku 900 (7,5 x 120) eurot (koos käibemaksuga). 15. Kostja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

17.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on käesolevas menetluses tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku summas 280 eurot. Kohus tagastab hagejale vastavalt hageja taotlusele poole tasutud riigilõivust summas 140 eurot taotluses märgitud pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4