10. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (
). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (
S) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. 3. Kohus võttis 08.12.2023 avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku J.T.e usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Andrus Õnniku, kes esitas 08.01.2024 aruande Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (
) § 17 tulenevalt. 2/4 2-23-16057 4. Kohus korraldas
võlgnik elab Xxxxxxxxxxx, töötab keevitajana. Sissetulek on 1400-1500, see on alaline töö. Alaealisi ülalpeetavaid ei ole. Vastuväiteid usaldusisiku nimetamisele ei ole. Kohus selgitas, et varade ja võlgade nimekiri tuleb kinnitada peale võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Võlgnik peab kohal olema ja vande kinnitama ning andma õiged andmed oma varade ja kohustuste kohta, seejärel saab algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitas ka vande kinnitamise ja selles olevate korrektsete lisaks selgitas kohus võlgnikule, et käesoleva menetluse vältel ei või võlgnik ühtegi laenu ega rahalisi kohustusi juurde võtta, kõik võlgniku varad ja kohustused peab võlgnik avaldama, ning need lisatakse nimekirja. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankroti väljakuulutamine
lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 13. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus J.T.e võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad
lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja
§-s 45 sätestatule (
Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (
14. Lähtudes
§-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita
§-s 17 sätestatud kohustused. Võlgnik on kohtule 11.01.2024 kohtuistungil kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Andrus Õnniku määramisega usaldusisikuks. Pankrotihaldur esitas 05.12.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab
S) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (
). Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku. 15. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, 4/4 2-23-16057 millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (
lg-d 3-7).
lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15. jaanuariks 2025. 16. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 5/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.