Obsah (4)

§ 121§ 41§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-130 Haldusasi X kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RE

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD 1. X (kaebaja) esitas 15.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse selle peale, et Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) ja seadused rikuvad kaebaja kui välisriigi kodaniku õigusi, sest talle ei võimaldata kriminaalasjas avalikku ja õiglast kohtulikku arutelu erapooletult moodustatud kohtus. KOHTU PÕHJENDUSED 2.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 41

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kaebaja ei ole esitanud kaebust ühegi konkreetse haldusorgani haldusakt ega toimingu peale, vaid vaidlustab PS-i ja teisi kehtivaid õigusakte. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole teostada õigustloovate aktide üle abstraktset normikontrolli. Halduskohus lahendab konkreetseid vaidlusi isiku ja haldusorgani vahel ning selles konkreetses vaidluses saab tõstatada normide põhiseadusvastasuse väite. Praegusel kujul esitatud kaebust ei saa halduskohtule esitada ja halduskohus ei saa seda lahendada, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada. 3-24-130
2. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et PS ei kaitse tema kui välisriigi kodaniku õigusi. PS § 9 lg 1 sätestab vastupidi, et põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. See, et kaebaja näol on tegemist välisriigi kodanikuga, ei vabasta teda aga kriminaalvastutusest kehtivate seaduste rikkumise eest. Kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Maakohus mõistnud 22.08.2023 otsusega kriminaalasjas XXXXXX kaebaja süüdi karistusseadustiku § 274 lg 2 p 3 järgi (korduv vägivald võimuesindaja vastu) ja mõistnud talle karistuseks 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistuse. Seega oli kaebajale tagatud kriminaalmenetlus seaduse alusel moodustatud kohtus. Kui kaebaja leiab, et kriminaalmenetluse läbiviimisel rikuti tema õigusi ja tekitati talle kahju, siis sellise kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid vaidluse lahendamise pädevus on maakohtul (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 17). Järelikult tuleks kaebus ka sellisel juhul tagastada.
3. Kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Maakohtu otsus jõustunud 07.09.2023 ilma, et kaebaja oleks esitanud selle peale edasikaebust. Halduskohtu pädevusse ei kuulu jõustunud kohtulahendite ümbervaatamine. Teistmise pädevus on vaid Riigikohtul (kriminaalmenetluse seadustiku § 365 lg 1). Seega tuleks kaebus tagastada ka juhul, kui kaebaja eesmärgiks on jõustunud maakohtu otsust teista.
4. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse selle esitajale. 7.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, seetõttu ei tule kohtul riigilõivu tagastamise küsimust lahendada. /allkirjastatud digitaalselt/ 2