Obsah (9)

§ 76§ 118§ 4231§ 64§ 65§ 68§ 75§ 54§ 55

1-22-1583 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-1583 Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Mar

§ 76, Vang

S § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Asen Yurganchin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi abi Merike Allikmäele makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Asen Yurganchinile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 86,40 (kaheksakümmend kuus ja 40 senti) eurot, sh käibemaks 14,40 eurot (neliteist ja 40 senti) eurot. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Asen Yurganchin menetluskuluna riigituludesse 86,40 (kaheksakümmend kuus ja 40 senti) eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida 1 1-22-1583 viitenumber

1. Kui nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
2. Viru Vangla esitas 22.11.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Yurganchini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla.
3. Harju Maakohtu 21.10.2022 kohtuotsusega karistati A.Yurganchini

§ 118lg 1 p 1 järgi 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

Lisaks karistati A. Yurganchini

§ 4231

järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest A. Yurganchinile karistuseks 5 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Asen Yurganchinile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat 4 kuud.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 14.04.2021 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta vangistust võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks Asen Yurganchinile vangistus 4 aastat 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.06.2021 ja 17.-18.09.2021, so kokku 4 päeva, kandmisele kuulub Asen Yurganchinil 4 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. Asen Yurganchini karistuse kandmise alguseks loeti 27.09.

2. Kinnipidamisasutuses A. Yurganchini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on A. Yurganchin kõrgohtlik avalikkusele(risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond-kaasliiklejad ja tuttavad. Oht seisneb raskete eluohtlike kehavigastuste ja liiklusohtlike olukordade tekitamises. Kehavigastuste tekitamisel võib kasutada nuga. Oht on tõenäolisem, kui isik ei muuda enda mõtlemist ja käitumist ning ei muuda hoiakuid. Samuti ka siis, kui ta jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Ohtu suurendab narkootiliste ainete tarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%.Vangla toetab kinnipeetava vabastamist ainult tingimusel, et ta saadetakse riigist välja.
3. Kriminaalhooldaja leiab, et Asen Yurganchin on väljasaadetav. Juhul, kui kohus peab võimalikuks Asen Yurganchin tingimisi enne tähtaega vabastada, on otstarbekas KrMS § 426 lg 3 alusel Asen Yurganchini suhtes käitumiskontrolli mitte kohaldada. Juhul, kui kohus peab võimalikuks Asen Yurganchin

§ 76

ja

§ 75

lg 2 p 9 alusel tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve all vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Asen Yurganchinile tulenevalt tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg kuni 22.01.2026 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Kriminaalhooldaja märgib, et tulenevalt asjaolust, et aadressi xxx, omanik kui ka seal elav täisealine isik ei ole nõus Asen Yurganchini ennetähtaegse vabanemisega antud elukohta elektroonilise valvega ning Asen Yurganchinil puudub seaduslik alus antud aadressil elada, ei ole täidetud kõik elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord § 51 lg 2 tingimused.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist tingimusel, et isik saadetakse riigist välja ehk kohaldatakse KrMS § 426 lõiget
2. 2 1-22-1583 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Süüdimõistetu A. Yurganchin kinnitas 28.11.2023 kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. A. Yurganchin plaanib vabaduses sõita B ja alustada tööd. B on kõik tema lähedased, Eestis ei ole tal mingeid lähedasi, lihtsalt töötas tehases. B tal momendil töökohta ei ole, aga kindlasti leiab töökoha. B on tal olemas elukoht ema juures aadressil xxx. Ema ootab teda koju, aga praegu suhtlevad harva, kuna see on väga kallis ja ta ei saa seda endale lubada. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammist õppis väga palju ja tal on hea meel, et selle läbis. Tegemist on A. Yurganvhin sõnul tema esimese vangistusega ja ta elas seda väga läbi ning on otsustanud elada edaspidi normaalselt.
4. Kaitsja toetas A. Yurganchini tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla, tuues välja, et kaitsealune on 2 aastat 2 kuud kandnud vangistust, tema esmakordne vanglas viibimine on möödunud ilma mingite viperusteta. Isik on läbinud programmid, olnud hõivatud tööga ja osaleb õpingutes. Tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Tema elukoht on tegelikult B ja Eestis olev elukoht vangistuse lõpuni ei säili ja tal puudub ka seaduslik alus aadressil xxx elamiseks. Tõepoolest antud asjas on kaitsja hinnangul otstarbekas KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrolli mitte kohaldada. Materjalist nähtub, et üleviimise menetlus on pooleli, sest Justiitsministeeriumist vastust veel ei ole. Ka kohtuotsusest nähtub, et isik on väljasaadetav koos 5-aastase sissesõidu keeluga, seega palus kaitsja kohtul lahendada menetlus selliselt, et isik saadetaks välja tema kodumaale ja vabastada A. Yurganchin tingimisi enne tähtaega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et A. Yurganchini ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. 9.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

1. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
2. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. A. Yurganchin on vanglale avaldanud elukoha aadressina xxx, kohtuistungil märkis, et saab elama asuda töökoha poolt pakutud majutusse. Vangla on kontrollinud kinnipeetava avaldatud aadressi ning elukoht ei vasta iseloomustuse kohaselt elektroonilise valve tingimustele. Kohtuistungil on isik väljendanud, et tegelikult soovib ta minna elama ema juurde B . B oleva elukoha andmeid pole võimalik kontrollida. Seega puudub isikul Eestis elukoht ja elukoht, kuhu oleks võimalik elektroonilist valvet kohaldada. Kuigi

§ 76

lg-st 5 tuleneb üldreegel, mille kohaselt allutatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatu käitumiskontrollile, ei kehti see eranditeta. Riigikohus on leidnud, et kui kohus jätab KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrolli - ja seega ka

§ 75

lg 1 p-s 1 nimetatud kontrollnõude - kohaldamata, ei eelda süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine seda, et tal oleks alaline elukoht. Olukorras, kus süüdimõistetu saadetakse kohe 3 1-22-1583 pärast vanglast vabanemist Eestist välja, oleks eesmärgipäratu nõuda, et tal oleks Eestis elukoht (RKKKm 12.09.2022 kriminaalasjas nr 1-15-2671, p 8). Seega ei ole sobiva elukoha puudumine A. Yurganchini tingimisi enne tähtaega vabastamise absoluutseks takistuseks. KrMS § 426 lg 3 järgi ei ole käitumiskontrolli kohaldamata jätmine kohustuslik, vaid tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Iseenesest ei välista seadus võimalust, et ka selline süüdimõistetu, kelle elamisluba on tunnistatud kehtetuks ja kes on otsustatud Eestist välja saata, vabastatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta samas käitumiskontrollile. Sellisel juhul peab enne tähtaega vabastatu jääma katseaja lõpuni Eestisse, kusjuures õigusliku aluse käitumiskontrolli tähtaja lõpuni Eestis viibimiseks annab talle välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5 (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. septembri
2. a määrus nr 3-17-1545/68, p 7). Osutatud juhul eeldab isiku ennetähtaegne vabastamine tõepoolest muu hulgas seda, et tal oleks Eestis alaline elukoht. Seega on alalise elukoha puudumise tõttu võimalik A. Yurganchin vabastada käesoleval juhul ainult jättes KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrolli kohaldamata.
3. Tartu Ringkonnakohus on selgitanud, et KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik loobuda ennetähtaegselt vabastatu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest juhul, kui isik saadetakse riigist välja. Niisuguse võimaluse välistab aga asjaolu, et isiku vabastamine võiks kõne alla tulla üksnes tema allutamisega elektroonilisele valvele (st, täidetud on üksnes elektroonilise valve alla vabastamise formaalsed eeldused): kui seadusandja on pidanud vastuvõetavaks seda, et lühema karistusaja ärakandmise järel saab kinnipeetava vabastada üksnes elektroonilise valve kohaldamisega, aga riigist väljasaadetava isiku puhul ei saa sellist valvet kohaldada, siis järelikult ei saa sellise isiku ennetähtaegne vabastamine

§ 76

lg 2 p 1 (ja ka

§ 76

lg 1 p 1) järgses olukorras üldse aktualiseeruda(Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2023 määrus kriminaalasjas nr 1-16-11429, p 6).

1. Kohus märgib, et mis puudutab riigi majanduslikke huve, siis on Ringkonnakohus selgitanud, et isikut ei saa vangistusest ennetähtaegselt vabastada põhjendusega, et tema ülalpidamine on riigile kulukas (Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni 2021 määrus asjas nr 1-1710108, p 28 ja
3. septembri 2022 määrus asjas nr 1-20-7760, p 18).
4. Eeltoodud seisukohtadest tulenevalt ei ole võimalik käesoleval juhul A. Yurganchini tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd ta on väljasaadetav isik ja tema vabastamine oleks võimalik ainult elektroonilise valvele allutamisega, mida ei ole võimalik kohaldada alalise elukoha puudumise tõttu. Olenemata A. Yurganchini tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste mittetäidetavusest, selgitab kohus, et materiaalsed eeldused toetavad isiku vabastamist.
5. Riigikohus on märkinud, et KrMS § 426 lg-s 3 sätestatu ei anna alust jätta

§ 76lgt 4 kohaldamata.

Teisisõnu tähendab see seda, et juhul, kui ei ole täidetud

§ 76

lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa isikut vabastada, hoolimata sellest, et ta saadetaks vabastamise korral Eestist välja või antaks välja välisriigile (RKKKm 12.09.2022 kriminaalasjas nr 1-15-2671, p 13). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine lisaks formaalsetele eeldustele ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi 4 1-22-1583 ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Yurganchinile on koostatud individuaalne täitmiskava. A. Yurganchin on vangistuses töötanud alates 27.07.2023 koristajana ning läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Oli enamus kohtumistel kuulaja rollis, mõnel kohtumisel siiski arutles kaasa ja tõi näiteid enda elust. Osales "Ei" ütlemise kohtumisel rolliharjutuses. Kodused tööd olid isikul enamjaolt tegemata, sest ta ei oska lugeda ega kirjutada vene või eesti keeles. Kinnipeetavaga tehti kõik ülesanded suuliselt. Programmi jooksul kaardistas enda peamised riskiolukorrad ning koostas treeningplaani, milles seadis eesmärgiks tarvitamise lõpetamise. Kinnipeetav omandas oskused, kuidas tulla toime sotsiaalse surve ja himuga. Programmi lõpus olid kinnipeetava teoreetilised teadmised head. Lisaks alustas A. Yurganchin 16.08.2023 A1 taseme riigikeele õpinguid ning 01.09.2023 xxx õpinguid.
4. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi A. Yurganchin saanud ei ole. Nimetatu on positiivne asjaolu vabastamisküsimuse otsustamisel. Isiku elutingimused
5. Vangla iseloomustusest tulenevalt on kinnipeetav avaldanud soovi elama asuda Eestisse jäädes asuda elama V ja saab elukoha töö juurest (D P ). Elukoht ei vasta elektroonilise valve tingimustele. Eestisse tuli
6. a B , et minna tööle puidutööstusesse. B elas isiklikus majas aadressil xxx koos ema, vanaemaga ja vennaga. Perekonnas keegi kriminaalkorras karistatud pole. B oleva elukoha andmeid pole võimalik kontrollida. Lähedastel on B kodakondsus. Kinnipeetaval endal on B kodakondsus ja omas Eestis elamisluba. Isiku suhtes on

§ 54

lg 3 kohaselt lisakaristusena kohaldatud Eesti Vabariigist väljasaatmist koos 5-aastase sissesõidukeeluga.

§ 55

lg 2 kohaselt väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega arvutatakse süüdlase väljasaatmisest. Otsus jõustus 08.05.

1. Viru Vangla edastas 30.06.2023 kirjaga nr 2-6/14565-1 isiku karistuse kandmise jätkamiseks üleviimise menetluse algatamise materjalid Justiitsministeeriumi. Vastust veel tulnud pole. Kohtuistungil on A. Yurganchin öelnud, et soovib vangistusest vabanemise korral minna B ning Eesti Vabariiki jääda ei soovi.
2. A. Yurganchin iseloomustus näitab, et isik omandas xxx õppesuunaga xxx koolis S umbes
3. aastal. Tööd tehes on omandanud xxx eriala ja metalli konstruktsioonide koostamise oskused. Vanglas soovib õppida riigikeelt ja xxx eriala. Riigikeelt oskab algtasemel. 5 1-22-1583
4. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et B tegeles puidutööga, pani PVC aknaid, tegeles metallitööde konstruktsioonidega. Tööd tegi ametlikult ja ka mitteametlikult.
5. a tuli V tööle ning töötas erinevates ettevõtetes ametlikult ja mitteametlikult. 08.11.
6. a seisuga on võlgnevusi 4249 eurot ja vabanemisfondis 124 eurot. Rahalist toetust saab lähedastelt. Vanglas on nõus töötama ja peale vangistust soovib minna tagasi xxx- ja xxx. Vahetult enne vangistust ei töötanud. Vabanemise korral ei ole isikul võimalik ennast arvele võtta Töötukassas ja töökoht puudub. Tal puudub õigus riigis viibida.
7. Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Positiivseks saab pidada, et isik on omandanud tööoskused ja samuti on isikul püsinud vangistuses töötamise tulemusena tööharjumus. Samuti on positiivne, et isikul on võimalik saada lähedastelt rahalist toetust. Kohus märgib, et peamiseks A. Yurganchin elutingimusi mõjutavaks asjaoluks on elama asumine B , kus isikul käesoleval ajal on olemas elukoht. Kinnipeetav ei ole mitmeid aastaid B püsivalt viibinud ja töökoha otsimisega soovib tegeleda kohapeale jõudes. Kohus leiab, et töökoha leidmisel ja edaspidise elu korraldamisel võib olla põhjendatud esmalt B elama asumine ning kõiki elutingimusi ei pruugi olla võimalik Eestis viibides lõplikult paika panna. Vabastamise võimalikud tagajärjed
8. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
9. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Yurganchin viibib vanglas esimest korda. Kriminaalkorras on karistatud kahel korral ja mõlemad karistused on kehtivad. Hetkel kannab karistust eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest. Varem on karistatud joobes juhtimise ja juhtimisõiguseta sõitmise eest. Kuritegu on läinud raskemaks, sest kasutas vägivalda ja nuga. Soodustegurid on impulsiivsus ja puudulik probleemilahendusoskus. Varem ka sõltuvusainete tarvitamine.
10. Vangla iseloomustuses leitakse, et A. Yurganchin lähedasteks inimesteks on ema, vanaema, vend ja isa. Kõik lähedased elavad B ning suhtleb nendega telefoni teel. Eestis oli abielus, kuid kinnipeetava poolt sõltuvusainete tarvitamise tõttu üksteisest lahutati ja hetkel enam ei suhelda. Endise abikaasa sõnul ei soovi ta kinnipeetavaga suhelda. Viimane kuritegu on toime pandud grupis. Isik on tunnistanud sõltuvusainete tarvitamist nii, et sõbrad on talle aineid andnud, kuid ise ostnud pole. Seega võib öelda, et kinnipeetav on mõjutatav. Teadaolevalt oli Eestis tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga inimesi. Kirjavahetuse registreerimise lehelt nähtub, et kinnipeetav suhtleb teises vanglas viibiva kinnipeetavaga.
11. Meditsiiniosakonna andmetest tuleneb, et alkoholisõltuvust A. Yurganchin vanglas diagnoositud ei ole ja enda sõnul ei joonud ta alkoholi. Kuid esialgsel vestlusel tunnistas narkootikumide tarvitamist - marihuaana, kokaiin, amfetamiin. Narkootikumide tarvitamist alustas juba B
12. aasta paiku. Sõltuvust ei tunnista. Eestis hakkas tarvitama uuesti, kui sattus halbade inimestega kokku. Tarvitas koos teistega koos ja üksi mitte. Süstinud ei ole. Tarvitas mõned korrad nädalas, kui sattus grupis kokku. Pandeemia ajal tarvitas ka kodus üksinda. Rahalisi raskusi tarvitamisest ei tekkinud ja sai aineid sõprade käest. Iga kord tarvitas erinevalt ja tarbis mida sõbrad andsid. Korduval vestlusel enam narkootikumide tarvitamist ei tunnista ja selgitab oma juttu sellega, et tahtis õhtuti kambri ust lahti, sest sõltlased käivad programmides ja sellega kaasneb avatud kambriukse eelis. Enda sõnul ei saa xxx narkootikume tarvitada. Narkojoobes sõitmise eest karistatus oli kinnipeetava sõnul epilepsia ravimite tarvitamise tõttu.
13. Iseloomustuse kohaselt on isik krooniliselt haige ja saab ravi. On esinenud traumasid ja manipuleerivat käitumist enesevigastamisega. 30.01.2022 lõikas ennast, et saada tähelepanu. Hiljem on korduvalt ähvardanud ennast vigastada, et saada ümberpaigutamist või vestlusele. Vangla iseloomustusest selgib ka, et ametnikega probleeme hetkel ei ole ja teeb koostööd. Varem on olnud intsidente kambri ukse tagumisega, sest enda sõnul oli raske istuda üksinda ja 6 1-22-1583 ei kannatanud seda. Samuti on loopinud vangla vara, kasutanud ebatsensuurseid sõnu. Ümberpaigutamise ja vestlusele saamise nimel on manipuleerinud ametnikuga ja ei ole allunud korraldustele. Kinnipeetav on avaldanud vanglas venemeelsust ja tema kambrist on leitud "Slava Rossija" joonistatud loosung. Seega võib väita, et ta pooldab sõda ja agressiooni.
14. Kohtule tekitab käesoleval ajal kahtlusi A. Yurganchin õiguskuulekas käitumises eelkõige tema narkootikumide tarvitamine ning mõjutatav käitumine ja probleemide lahendamise oskused.
15. Nagu öeldud, soovib A. Yurganchin vabanemisel elama asuda B . Iseloomustuse kohaselt on ta varem soovinud jääda Eestisse, kuid on käesolevaks ajaks enda seisukohta muutnud. Kohus peab positiivseks, et isik on endale teadvustanud, et tal ei ole võimalik Eestisse jääda, kuna ta on väljasaadetav. Samuti leiab kohus, et on positiivne, et B on isikul võimalik elama asuda ema juurde. Arvestades, et lähedastega on isiku suhted toetavad ja vangistuse ajal on isik saanud lähedastelt rahalist toetust, siis leiab kohus, et isikul on võimalik B elama asudes esialgu hakkama saada lähedaste toel ning edaspidi on A. Yurganchinil võimalik asuda tööle. Kohus leiab, et käesoleval ajal on isiku eesmärgid realistlikud ning majandusliku toimetuleku tagab esialgu lähedaste abi. Mis puudutab narkootikumide tarvitamist, siis tarbis ta enda sõnul ainult teiste poolt pakutavaid narkootilisi aineid ja ise narkootilisi aineid ei soetanud. Kohtu hinnangul viitab nimetatud asjaolu paraku sellele, et isik on teiste poolt mõjutatav. Sõltuvusprobleemi tõsidust kinnitab asjaolu, et isik ise eitab sõltuvust, kuid ometi oli narkootiliste ainete sõltuvus abielu lahutuse põhjuseks. Sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tulemusena on isik omandanud teoreetilised teadmised narkootiliste ainet tarvitamisest loobumiseks, seega on narkootiliste ainete tarvitamisest tulenev risk vähenenud.
16. Kohus märgib, et A. Yurganchin puhul on põhjust kaaluda, kas isiku karistuse eesmärgid on täielikult täidetud. Nimelt viitab isiku varasem käitumine, et impulsiivsed isikuomadused väljenduvad isiku käitumises ka vangistuses viibimise ajal ning isik on tagunud kambri ust, loopinud vangla vara ja kasutanud ebatsensuurseid sõnu. Isiku manipuleerivale käitumisele viitavad iseloomustuses toodud põhjendused, et isik nõustus sotsiaalprogrammis osalema, et kambri uks oleks avatud ja ta on ähvardanud enda vigastamisega, et saada ümberpaigutamist või vestlust. Ometi on isik vangistuses täitnud probleemideta täitmiskava ja hetkel ametnikega probleeme ei ole olnud. Seega on võimalik kohtu hinnangul tuvastada, et kuigi isiku käitumine ei ole olnud probleemideta, siis on isik käesolevaks ajaks teinud enda käitumisest järeldused ja rohkem probleeme ei ole esinenud.
17. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata A. Yurganchin vabanemist takistavatele formaalsete eelduste mittetäidetavusele on materiaalsetest eeldustest sedastatavad mitmed positiivsed asjaolud, mis annavad alust arvata, et isikust tulenev risk on vähenenud. Isikul on seatud enda eluks realistlikud eesmärgid, ta on osalenud täitmiskava tegevustes ja käesoleval ajal puuduvad distsiplinaarkaristused.
18. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Yurganchini formaalsete eelduste mittetäidetavuse tõttu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
19. A. Yurganchin kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks summas 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot. Taotluste kohaselt kulus kaitsjal toimiku materjalidega tutvumisele 30 minutit summas 36 eurot ja 28.11.2023 istungil osalemisele 30 minutit summas 36 eurot, summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlusi toimingute osas põhjendatuks. Toimingutele kulunud aja osas on taotlus põhjendatud. Kohus rahuldab tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot. 7 1-22-1583
20. Kaitsja osalemine ettenähtaegse vabastamise menetluses ei ole kohustuslik, vaid süüdimõistetu valik. Seetõttu peaks kaitsjatasu jätma ennetähtaegse vabastamise menetluses riigi kanda vaid äärmiselt erandlikel juhtudel. Kohtuistungil ei toodud välja asjaolusid, millisel põhjusel oleks põhjendatud menetluskulu või selle osa riigi kanda jätmine. Kõnealune menetluskulu kuulub seega A. Yurganchinilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel.
21. Kohus leiab, et A. Yurganchinile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 8