Obsah (10)

§ 632§ 415§ 394§ 416§ 187§ 407§ 230§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-11616 Tsiviilasi B.K. hagi

) § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Sisulised asjaolud

1. Hageja esitas 16.08.2023 hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks 200 eurot kuus alates 16.08.2023 kuni hageja 21 aastaseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx. Hageja õpib Xxxxxxxxxxxi
2. klassis.
3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 17.08.2023 kohtumäärusega. 2 2-23-11616
4. Hageja esitas 22.08.2023 hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas 23.08.2023 määrusega.
5. Hagimaterjalid, 17.08.2023 ja 23.08.2023 määrused on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 04.10.
6. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 19.10.2023, ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud.
7. Hageja esitas 03.11.2023 menetluskulude nimekirja ning palus määrata hageja menetluskuludeks 180 eurot.
8. Kohus edastas hageja menetluskulude nimekirja kostjale seisukoha esitamiseks Ametlike Teadaannete kaudu ning andis kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks 5 päeva alates dokumentide kättesaamisest alates. Kostja sai dokumendid Ametlike Teadaannete kaudu kätte 24.11.
9. Kostja kohtu määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused 7.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu PKS § 102 lg
3. (samas p 11)
4. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes.
5. B.K. on rahvastikuregistri järgi J.I.i tütar. B.K. on täisealine (sünd 27.02.2005). Hageja õpib Xxxxxxxxxxxi
6. klassis. Hageja palub kostjalt J.I.ilt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 16.08.2023 kuni hageja 21 aastaseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx igakuiselt 200 eurot kuus.
7. PKS § 97 p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad. Kohus märgib, et täisealiseks saanud isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist juhul kui täisealisel endal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Kohus on seisukohal, et gümnaasiumis, ka kõrgkooli esimestel kursustel on primaarne hariduse omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele sellisel määral nagu mittetöötaval tudengil. Tuleb lähtuda nii enda reaalsetest vajadustest kui vanema majanduslikest võimalustest, kuid vanem ei saa eeldada, et täisealiseks saanud, kuid õppiv laps ei vaja tuge või peab hariduse omandamise ees/asemel seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise. 3 2-23-11616
8. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada, PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu 19.10.2015.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 11).
9. Hageja on hagiavalduses välja toonud oma igakuised vajalikud kulud alljärgnevalt: kulutused toidule 200 eurot, kulutused eluasemele 500 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule ligikaudu 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 80 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ning jalanõudele vastavalt hooajale 70 eurot, kulutused vabale ajale 20 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 3 eurot, kulutused kodutehnikale 3 eurot. Hageja on nimetatud kulude kandmist hagis selgitanud. Kohus leiab, et üldjoontes saab hageja väljatoodud kulutusi lugeda mõistlikeks. Riigikohus on selgitanud, et lahuselav vanem ei pea lapsele elatist makstes kinni maksma teise vanema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenumakseid ega laenukindlustusmakseid (RKTKo nr 3-2-1-69-13, p 16). Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et lapse eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu (p 20). Sealjuures tuleb arvesse võtta hageja kasutuses olevat eluruumi osa (mitte kogu kinnisasja) ja ka seda, et eluruum on ühiskasutuses (mis mõjutab kasutuseeliste väärtust). Kohus on seisukohal, et põhjendatud eluasemekuluks korteris saab pidada 100 eurot. Kokku loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ülalpidamiskuluks ühe kuu kohta ca 546 eurot. Jagades kohustuse hageja ülalpidamiseks tema vanemate vahel võrdselt, on kostjale langev osa 273 eurot. Hageja nõuab kostjalt igakuist elatist aga väiksemas määras, s.o 200 eurot kuus.
10. Kostja hagiavaldusele ei vastanud ning on jätnud täitmata

§ 230lg-st 1 tuleneva tõendamiskohustuse.

Seega kostja ei ole tõendanud temal muude kohustuste olemasolu ega ka varalist seisundit. Kostja on tööealine isik ning kostja ei ole esile toonud, et ta ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tööd tegema ning teenima sissetulekut, mis võimaldaks tal tasuda hagejale elatist.

1. Kostja ei ole esile toonud, et täisealise lapse ülalpidamine 200 euro ulatuses ei oleks tema sissetulekuid ja varalist seisundit arvestades võimalik või tingiks kostja tavapäraste vajaduste piiramise (PKS § 102 ja § 195 lg 3). Arvestades seda, et hageja esitatu kohaselt, kostja ei ole hagejale elatist maksnud (ka siis, kui hageja oli alaealine) ning vaatamata sellele, et hageja on üritanud kostjaga vaidlust lahendada kohtuväliselt, ei ole asunud vabatahtlikult elatist tasuma, siis on tegemist olukorraga, mis riivab intensiivselt hageja õigust saada ülalpidamist oma vanema(te)lt. Lastekaitseseaduse § 2 kohustab alati ja igal pool seadma esikohale lapse huvid.
2. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte 4 2-23-11616 aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
3. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest 16.08.2023 kuni B.K. omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui B.K. 21 aastaseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxx. Elatis tuleb maksta B.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX SEB Pank.
4. 23.08.2023 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kohustas J.I.i maksma tsiviilasja nr 2-23-11616 menetluse ajal B.K.le elatist 100 eurot kuus. Vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1 läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Kohus juhib tähelepanu, et hagejal ei ole õigus nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel Pärnu Maakohtu 23.08.2023 hagi tagamise määruse alusel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja kohustused on sätestatud PHS § 55 lõikes 1, mille kohaselt on elatisabi saaja kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks PHS §-s 9 sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist: 1) hagi tagamise määruse tühistamine; 2) kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse lõpetamine elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega; 3) lapse kasvatamise lõpetamine; 4) võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma; 5) ülevaade võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on elatisabi maksmise ja elatise tagasinõude seisukohalt olulised; 6) elatise maksmise alusdokumendi muutmine; 7) välisriigis toimuva lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine. Menetluskulude jaotus 20.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja hüvitatavate kulude suuruseks on 180 eurot. 21. Kostja hagile ei vastanud, seega kohus järeldab, et kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 5